Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"asjadeks" - 163 õppematerjali

thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

registrisse kantud laevadele. Nende omandamine ja võõrandamine toimub ka läbi laeva kinnistusraamatu. Kohaldatakse samasuguseid sätteid. Kinnistusraamat on õigusliku tähendusega register, see kanne omab õiguslikku tagajärge. Mis kujutab endast Autoregister? Kandel Autoregistrisse pole õiguslikku tähendust, vaid informatsiooniline tähendus. Vallasasju võib veel liigitada asendatavateks ja asendatamatuteks asjadeks. (See puudutab ainult vallasasju). Asendatavad on sellised vallasasjad, mida määratakse tsiviilkäibes liigitunnuste alusel kas arvu, mõõdu või kaalu järgi. Liigitunnustega asjad. Need, mis on määratud individuaalse tunnuse alusel, on asendamatud asjad. See liigitus omab tähendust kohustuse täitmise seisukohalt (Müügilepingus on ette nähtud, et võlgnik peab üle andma 1000 tonni teravilja; teravili hävib; ta saab selle asendada. Kui on aga hävinud nt. mingi tuntud kunstniku

Õigus → Õigus
175 allalaadimist
thumbnail
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

registrisse kantud laevadele. Nende omandamine ja võõrandamine toimub ka läbi laeva kinnistusraamatu. Kohaldatakse samasuguseid sätteid. Kinnistusraamat on õigusliku tähendusega register, see kanne omab õiguslikku tagajärge. Mis kujutab endast Autoregister? Kandel Autoregistrisse pole õiguslikku tähendust, vaid informatsiooniline tähendus. Vallasasju võib veel liigitada asendatavateks ja asendatamatuteks asjadeks. (See puudutab ainult vallasasju). Asendatavad on sellised vallasasjad, mida määratakse tsiviilkäibes liigitunnuste alusel kas arvu, mõõdu või kaalu järgi. Liigitunnustega asjad. Need, mis on määratud individuaalse tunnuse alusel, on asendamatud asjad. See liigitus omab tähendust kohustuse täitmise seisukohalt (Müügilepingus on ette nähtud, et võlgnik peab üle andma 1000 tonni teravilja; teravili hävib; ta saab selle asendada. Kui on aga hävinud nt

Õigus → Tsiviilõigus
68 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

kadumatu ja tsükliline-korduv). Maises riigis on tihti konfliktid ja sõjad, kuid see linn soovib asju, mis pole kurjad iseeneses, sest see riik on iseendas parem kui kõik muu inimlik hea, sest maine riik ihaldab maist rahu, mis on vajalik maisete hüvede nautimiseks. Just selle rahu eesmärgil peab ta ka sõda. Lihtsalt inimesed maises riigis hülgavad taevase linna asjad ning ihaldavad ajutisi hüvesid ja peavad neid ainsateks ihaldavateks asjadeks, või armastavad neid rohkem kui Jumalariiki. Mõlema riigi kodanikud kasutavad maapealseid asju, kuid erinevatel motiividel: "Niimoodi selleks surelikuks eluks vajalikke asju kasutavad mõlemat sorti mehed ja perekonnad ühtemoodi, kuid igaühel on oma iseäralik ja suuresti erinev eesmärk neid kasutades. Maine riik otsib maist rahu, hästi-korraldatud tsiviilkuulekuse ja valitsuse kooskõlas. Taevane riik, või see osa, mis elab maa

Õigus → Õigus
633 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1. Asju toodetakse rohkem 2. Sotsiaalset elu toodetakse asja-taolises vormis (asjastumine/reification) - me suhestume sotsiaalsete situatsioonide, teenuste ja kogemustega nagu asjadega Mõeldes moodsast tarbimisest läbi subjektide ja objektide suhete on lääne peamine filosoofiline suund. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust. Olles teinud sellise vahe, kuidas siseneb objektide maailm inimeste subjektiivsesse kogemusse? Üldiselt ütleb lääne epistemoloogia - läbe teadmiste. Kuid - kuidas teavad inimesed, et nende teadmised objektidest on tõesed? Ilmselt selle kaudu, et need objektid rahuldavad eesmärke. See on tarbimise üks peamisei

Psühholoogia → Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

19. sajandi munitsipaalreformid Euroopas, USA-s, Jaapanis. Alexis de Tocqueville:"Demokraatia Ameerikas" (avald. 1835-40) 1.1. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulikeõiguste teooria) (19. saj. algus) loomuõiguse idee; rahvavõimu e. demokraatia põhimõte; territoriaalsuse põhimõte; evolutsioonilise arengu põhimõte. Vaba kogukonna teooria põhiteesid: kohaliku omavalitsuse organid on valitavad kogukonnaliikmete poolt kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks kohalik omavalitsus, s.o kogukonna enda asjade juhtimine, mis erineb olemuselt riigiasjadest kohaliku omavalitsuse organid on kogukonna organid, mitte riigiorganid riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Nad peavad vaid jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire. 1.2. Ühiskondliku (ühiskondlik-majandusliku) omavalitsuse teooria riik vastandub kogukonnale omavalitsuse olemus, s

Õigus → Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
101
pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

Kõik inimesed ei reageeri stressile sarnaselt. Osad inimesed taluvad teistest märksa enam stressi enne kui see hakkab avaldama mõju nende töö tulemustele. Seega on loogiline, et erinevad eksperdid on soovitanud erinevaid tehnikaid stressiga hakkama saamiseks: a) Nn. 5-aasta test. Kui sulle antakse ülesanne küsi endalt: kas viie aasta ärast läheb see, mida sa praegu teed kellelegi korda? Kui jah, siis ole nõus. Ebaolulistest asjadest loobumine jätab enam aega olulisteks asjadeks. b) Ulata abistav käsi abivajajatele. Töö vabatahtlikuna mõnes MTÜ-s aitab näha oma probleeme laiemas pildis ja annab perspektiivitunde ­ maailmas on palju vähem priviligeeritud situatsioonis olevaid inimesi. c) Saavuta kontroll muutes mõtlemist situatsioonist. Situatsioonid ise ei ole stressirohked, see kuidas me neid tajume on stressi tekitav. Üldiselt tekib stress tundest, et situatsioon ei allu meie kontrollile. Stressi on võimalik maandada võttes kontrolli alla

Sotsioloogia → Organisatsioon ja juhtimine
111 allalaadimist
thumbnail
223
docx

Aforismid

_ Sa pole mind väärt ! _ ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu. …Terve elu olen ma oodanud kedagi, kes oleks just nagu sina ja lõpuks ma leidsin sind…Ma ei tahaks mitte kunagi mitte kedagi teist enda kõrvale… kui vaid sind…Sa oled mulle kõige lähedasem…kui keegi teine ma usaldan sind täielikult! MA ARMASTAN SIND! * Ma proovin kõike paremaks muuta…kuid siis sa ütled midagi, mis võtab mul selle jõu! Ma olen meie suhte pärast paljuks valmis – asjadeks, mida sa ette ei oska ette kujutadagi! Tahaks ärgata iga hommik sinu kõrval ja öelda,et MA ARMASTAN SIND!!! * Ma ei ole tegelikult selline nagu sa arvad, sest sa ei näe mu sisse. Ma tean,et sa armastad mind ja tahad minuga olla…sa ei tea, mis selllest kõigest minu sisse jääb… mitte päevaks, nädalaks, kuuks ega aastaks, vaid terveks eluks! Sa tead, et võid mulle kõigest rääkida., ja et ma ei kuuluta seda tervele ilmale edasi!

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 mis pole kurjad iseeneses, sest see riik on iseendas parem kui kõik muu inimlik hea, sest maine riik ihaldab maist rahu, mis on vajalik maisete hüvede nautimiseks. Just selle rahu eesmärgil peab ta ka sõda. Lihtsalt inimesed maises riigis hülgavad taevase linna asjad ning ihaldavad ajutisi hüvesid ja peavad neid ainsateks ihaldavateks asjadeks, või armastavad neid rohkem kui Jumalariiki. Mõlema riigi kodanikud kasutavad maapealseid asju, kuid erinevatel motiividel: "Niimoodi selleks surelikuks eluks vajalikke asju kasutavad mõlemat sorti mehed ja perekonnad ühtemoodi, kuid igaühel on oma iseäralik ja suuresti erinev eesmärk neid kasutades. Maine riik otsib maist rahu, hästi-korraldatud tsiviilkuulekuse ja valitsuse kooskõlas. Taevane riik, või see osa, mis elab maa

Õigus → Õiguse filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...

Ajalugu → Ajalugu
371 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

arusaamadega ühiskonnas. Massikultuur ­ tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Kultuuride mitmekesisus: · Elitaarne kultuur ­ massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. Kultuuri kirjeldamine · Sümbolid ja keel ­ verbaalne suhtlemine · Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel. 41 · Mitteverbaalne kommunikatsioon ­ kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa,

Sotsioloogia → Sotsioloogia
232 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Tsiviilkohtumenetluses ei ole samuti sätestatud mõistliku aega mingi kindla ajavahemikuna. Inimõiguste kohus on menetluse mõistlikkuse hindamiseks paika pannud järgmised kriteeriumid: ­ asja keerukus; ­ kaebaja enese käitumine; ­ pädevate (kohtuhaldus) asutuste käitumine kohtute ajutise või ettenägematu ülekoormuse vähendamiseks; ­ mis on kaebaja jaoks kaalul e asja prioriteetsus. Prioriteetseteks e kiiret lahendust nõudvateks asjadeks on inimõiguste kohtu seisukohast töövaidlused, mis puudutavad töötasu, vallandamist ja konkurentsipiiranguid; õnnetusjuhtumitest tulenevad kahjunõuded; asjad, milles kaebaja kannab vanglakaristust; politseivägivalla asjad; kohtuasjad, milles kaebaja tervislik seisund on kriitiline; asjad, milles kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused.

Õigus → Õigus
150 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Ta pärines aristokraatlikust perest. Algul oli tema õpetaja Kratylos (Herakleitose järgija), hiljem Sokrates. Ta rajas oma kuulsa kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda selgitas Platon nn koopamüüdi abil: inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis koopast väljas ning nende varje inimesed näevadki. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine.

Filosoofia → Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

valguses näidata (Gordon 2003b). Teine tase: valetamine on halb Ka siis ei tohi valetada, kui selle eest ei karistata. Piaget arvates on põhjus selles, et teatud vanuseastmel vanemate käsud-keelud interioriseeritakse ja üldistatakse. Laps ei alistu lihtsalt täiskasvanu poolt antud käskudele, vaid rakendab neid üldistatud ja omapärasel viisil. Ometi jäävad need heteronoomseteks, lapsele teadvusevälisteks asjadeks. Kolmas tase: kardetakse kaotada usaldust 10-12-aastased lapsed mõistavad, et tõe rääkimine on vajalik vastastikuseks mõistmiseks. Nad saavad aru, et valetamine on usalduse kuritarvitamine, petmine. 14 --------------------------------- MIKS TULEB LAST VABADUSELE JUHTIDA? Klassikaline pedagoogika (Põld 1993) õpetab, et vaba enesemääratlusega inimene on

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun