Ideaalgaaside seadused 1)Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Ideaalgaas- Molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel väga väikesed ja neid tavaliselt ei arvestata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Gaaside mahu väljendamiseks kasutatakse ka nn standardtingimusi: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaar...
Ideaalgaaside seadused 1)Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Ideaalgaas- Molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel väga väikesed ja neid tavaliselt ei arvestata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Gaaside mahu väljendamiseks kasutatakse ka nn standardtingimusi: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaar...
BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismid...
1 KEEMIA 1.Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks: 1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek. 2)kvantitatiivsed. Neid omadusi saab mõõta ja matemaatiliselt väljendada (sulamise ja keemistemperatuur, mass, tihedus, soojus- ja elektrijuhtivus jne). Keemilisi omadusi väljendab keemiline reaktsioon. See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub. Keemilist...
1. Töö eesmärk Etüülatsetaadi hüdrolüüsireaktsiooni kiiruskonstandi temperatuurisõltuvuse katseline määramine 2. Teoreetilised alused Keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab Arrheniuse võrrand E kc=Aexp(- A ), (1) RT kus A - koefitsient, EA - aktivatsioomenergia, R - universaalne gaasikonstant, T - temperatuur, K. Gaaside kineetilise teooria põhjal on teada, et E kc ~ T1/2 Aexp(- A ) (2) RT ning statistilise mehaanika järgi E kc ~ TAexp(- A ) (3) RT Piiratud temperatuurivahemiku korral võib lugeda võrrandit (1) piisavalt täpseks, kuna sõltiivus astmefunktsiooni...
Bioloogia konspekti vastused 1. Toiduainetetööstuses kasutatakse paljusid seente poolt toodetud ensüüme toiduainete lõhna, värvi omaduste parandamiseks. Näiteks proteaase kasutatakse piima kalgendamiseks juustu tootmisel, õlle läbipaistvuse suurendamiseks ja leiva omaduste parandamiseks. Pintselhalliku erinevate liikide baasil toodetakse valget ja sinist hallitusjuustu ja salaamit. 2. 1) suur energiasäästlikkus 2) jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke 3) odav tooraine 3. Transgeensetesse taimedesse on viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka keskkonna saastatus. Miinusteks on see, et me veel ei tea, kuidas see võib mõjuda meie järeltulevatele põlv...
Milliseid reaktsioone võib kaasa tuua lapse homoseksuaalsuse tunnistamine oma perekonnaliikmetele? Noorele endale kui ka pereliikmetele, eriti vanematele võib osutuda nö kapist välja tulek väga üllatavaks ja psühholoogiliselt raskeks protsessiks. Perekonnas võivad toimuda mitmed muutused, mõningal juhul on need positiivsemad, millega on nenditud, et perekonnas on omavahelised suhted muutunud lähedasemaks. Kuid halvimal juhul võivad olla tagajärjed vägagi negatiivsed või suurte lahkarvamuste tekitajateks ning olla isegi perekonna purunemise põhjuseks. Vanemate reaktsioonid võivad olla kindlasti äärmuslikumad kui näiteks teistel pereliikmetel (st õed ja vennad, sugulased). Uuringutega on tehtud kindlaks, et poisslaste homoseksuaalsuse tunnistamine isale on märgatavalt raskem ning nende reaktsioon on negatiivne ja võib ulatuda isegi vägivallani. Vastupidiselt ema või vendade- õdede arvamusele, kes suudavad olu...
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, ...
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Te...
Eksperimentaalne töö 1 Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuste mõju tasakaalule Töö eesmärk La Chatelier` printsiip - reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus La Chatelier` printsiip- tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Kui tingimused ei muutu, saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid – nii lähteaineid kui saadusi. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Kontsentratsioon. Lähteainete kontsentra...
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Eksperimantaalne töö Töö eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. SO42+Ba2+ BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valg...
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kol...
Kordamisküsimused 1. Mõisted Relatiivsusteooria - Albert Einsteini poolt loodud ajalisi ja ruumilisi suhteid käsitlev füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria; koosneb eri- ja üldrelatiivsusteooriast Üldrelatiivsusteooria relatiivsusteooria üks osa, mis käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu (gravitatsiooni) seoseid Kvantmehaanika - füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid; tänapäeva füüsika üks alussambaid ja aluseks mitmetele füüsikaharudele; kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste süsteemide omadusi Spekter - Mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogum ja nende väärtuste jaotus paljudest sellistest objektidest koosnevas süsteemis Tsooniteooria - teooria, mille kohaselt võivad aatomi (molekuli, k...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes dm 3 (ühes liitris) lahuses. Lahustunud aine massi saab leida Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõ...
1.1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Rakuõpetus-tsütoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt...
Referaat Metallide korrosioon Tallinn 2008 Sisukord Mis on korrosioon?......................................................................................2 Kas raud on korrosioonikindel? Selgitus.....................................................3 Kuidas rauda roostetaminse eest kaitsta?.....................................................3 Kasutatud kirjandus......................................................................................4 Mis on korrosioon? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, materjali, kivimi või koe hävimine keskkonna mõjul. Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Keemias tähendab korrosioon metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oks...
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja ...
Töö eesmärk Naatriumkloriidi osamassi määramine argentomeetrilise meetodiga. Seadmed ja töövahendid -bürett 25 ml -koonilised kolvid 100 ml ja 250ml -lehter -mõõtkolvid 50 ml ja 100ml Reaktiivid -0,05 N AgNO3 -10% K2CrO4 Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid NaCl + AgNO3 + K2CrO4 = Ag2CrO4 + 2K+ +Na+ + Cl- + NO3- NaCl ja AgNO3 vaheline reaktsioon kaaliumkromaadi juuresolekul, moodustub punane sade (Ag2CrO4) Töö käik Mulle oli antud Keiju taimne rasvavõie. Valmistasin 2 kaalutist ning kaalusin kahe proovi jaoks antud võiet. Seejärel viisin sooja vee abil antud proovid 250ml mõõtkolbi. Lisasin sinna veel sooja vett ning loksutasin korralikult. Seejärel viisin destilleeritud veega lahused 250ml mahumärgini. Mõlemad lahused filtreerisin ning seejärel pipeteerisin mõlemad filtraadid 50ml kolbi. Mõlemale lahusele lisasin 1 ml 10%-list K2CrO4 ning tiitrisin 0,05N AgNO3 lahusega kuni värv muutus oranzikaks. Katsetulemus...
organismide elutegevust mõjutavaid keskkonna tegureid nim ökoloogisteks teguriteks.abiootilised:1.eluta looduse tegurid,kliima ja elukeskkond.2.päeva valgus,sademed,temp,PH õhu saastavus,toitainete sisaldus,vee reziim,õhu rõhk.biotilised:1.eluslooduse tegurid,organismide vahelised suhted.2.sümbioos,kisklus,kommesalism,konkurents,parasitism.antropogeensed:1.inimmõju tegurid,inimtegevusest tulenev.2.keskkonna saastavus,metoude hävitamine,soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine,loomsete resuurside kotnrollimatu kasutamine.abiootilised tegurid.valgud:inimene näeb valgust laine pikkkusena 380-760Nm.nähtav valgus on loomadele nägemiseks ja taimedele fotosünteesi toimumiseks.infrapunakiirgus-neeldub organismides ja toimub soojuskiirgusena.väimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta kehatemp.UV-kiirgus-suurtes kogustes kahjulik,kutsub esile geenmutatsioone.fotoperioodism-organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisel.taim...
ÜHISKOND KT nr 2 1. Ühiskonna sektorid ja nende tegevusalad. Sektorid: 1) Avalik sektor, sinna alla kuulub riigivalitsemine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvuslik esindamine jne. 2) Erasekotor, sinna alla kuuluvad eraettevõtted. 3) Mittetulundussektor, sinna alla kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. 2. Sotsiaalsed lõhed. Erisused inimgruppide vahel. Nt: usulised, ideoloogilised, piirkondlikud, etnilised lōhed. (Eestis: etniline lōhe- pronkssōdur, eestlaste ja venelaste vahel) 3. Võimude lahususe põhimõtted. Põhimõtte võttis kasutusele Prantsuse filosoof Charles Montesquieu. Täidesaatev võim - Vabariigi valitsus Seadusandlik võim - Parlament Kohtuvõim - Kohtuotsused 4. Iseloomusta postindustriaalühiskonda. Rasketööstusel põhinenud i ndustriaalühiskonna arengu tulemusena 20. sajandi lõpus kujunenud ühiskonnavorm, millele on iseloomulik teabe ja teadusmahu...
Sünnitusjärgne depressioon Mis see on ? Sünnitusjärgne depressioon on tõsine haigus, mida kontrollivad hormoonid. Selle ravimata jätmine on ohtlik nii emale kui lapsele. Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohu...
Lämmastikhape Lämmastikhape Keemiline valem : HNO3 Lämmastikhape on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Füüsikalised omadused 99-protsendilise lämmastikhappe: Tihedus on umbes 1,52 g/cm³ Sulamistemperatuur on umbes -41,7 °C Keemistemperatuur on umbes 84 °C (lämmastikhape lagunemisel eraldub lämmastikdioksiid) Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad. Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka va...
Arvustus filmile ,,Idiocracy" Tuleb tõdeda, et ma ei olnud sellest filmist mitte midagi kuulnud, rääkimata selle nägemisest. Esmane reaktsioon, kui õppejoud lausus, et toimub filmivaatamine, oli muidugi see, et mis jama me nüüd siis vaatama hakkame? See tuleneb tõenaoliselt sellest, et üldiselt koolis komöödiaid ei vaadata. Kui uurisin selle filmi kohta veidi internetist, selgus, et see on samalt tegijalt, kes on teinud valmis filmi "Office Space", mis on minu arvates super film ja hästi ülesehitatud komöödia. Ei jõua ära imestada, et ma Idiocracy-st mitte kui midagi kuulnud ei ole. Filmielamus oli minu jaoks väga meeldiv, no tõesti "awesome" film. On võetud situatsioon või õigemini olukord, mida kardetakse ja millepärast keelitatakse noori õppima ja viidud see äärmuseni. Esialgu, kui jutustaja ütles, et aeg on edasi läinud, ei osanud kohe kindlasti midagi sellist oodata. "Uusaja" alguses selles filmis valmistas veidi pettumust see,...
Isotoop keemiline element, mille prootonite arv on sama, neutronite arv erinev. Looduslik radioaktiivsus aatomituumade iseeneslik muundumine. Tuumajõud kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumareaktsioon kahe aatomituuma kokkupõrge. Seoseenergia võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni. Thomsoni aatomimudel aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Rutherfordi aatomimudel aatom koosneb positiivselt aatomituumast ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Bohri aatomimudel aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ja elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Bohri postulaadid 1)elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orb...
Lahused koosnevad lahustunud ainest+lahusti Lahusti on aine,milles lahustunud aine on jaotunud ühtlaselt Lahustunud aine: gaasiline,vedel, tahke Hüdraat on ioon ja temaga seotud vee molekulid Hüdraatiumine on hüdraadi moodustumine Eksotermiline reaktsioon lahustumise käigus soojust eraldub Aine lahustuvus on aine suurim mass g, mis on antud tema temp lahustub 100g vees Lahustuvuse järgi jaotatakse ained: 1)vees hästi lahustuvad (sool) 2)vähe .. (lämmasatik) 3)lahustumatud (riis) Aine lahustuvusst mõjutavad: 1)temp, selles tõstmisel tahkete ainete lahustuvus suureneb,gaasidel väheneb 2)rõhk, selle tõstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on...
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited NÄRVISÜSTEEM-ül vastu võtta informa...
Arutlus ,,Püha õhtusöömaaja" teema aluseks on lugu Kristuse ja tema jüngrite viimasest koosviibimisest, kus ta teatab, et üks nende seast annab ta ära. Seda teemat on käsitlenud paljud kunstnikud, ka da Vinci ja Tintoretto. Nende teoseid käsitlengi. Leonardo da Vinci seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" on meie ajani jõudnud väga halvas seisundis. Teos on maalitud pehmete toonidega temperavärvides. Maalis on kasutatud tsentraalperspektiivi, mille keskmes asub Kristus ise. Kõik kaksteist jüngrit on jagatud nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus igaühele on antud veel erinev reaktsioon Kristuse uudisele. Reageeringud varieeruvad üllatusest tõelise jahmatuseni. Vastukaaluks jüngrite käitumisele on Kristus ise väga rahulik, mida on näha tema maha suunatud pilgust ja käte asendist. Teos on väga realistlik, valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna kuid samas loomulikuna. Juudas on maalil ainuke, ke...
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja ...
Sõltuvust tekitavad ained 1. Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtuvalt nende toimest KNS-le: - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi pärssivad e rahustavalt mõjuvad ained? Alkohol, uinutid ja rahustid (bensodiasepiinid, barbituraadid), GHB, ketamiin. Pupillide suurus ei muutu, kuid reaktsioon valgusele aeglustub. Silmad hüplevad edasi-tagasi ning ei jää pidama konkreetsele objektile. Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, ps...
Vee molekul Vee (H2O) molekulis tekib polaarne kovalentne side. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi. Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesin...
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu. Reaktsiooni energeetiline barjäär alaneb, reaktsioon kiireneb. Toime spetsiifiline. Toodetakse raku ribosoomides. Häired: piimasuhkru talumatus; pigmentatsioonihäired; vere hüübimatus. 2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed süntee...
AINEVAHETUS - biokeemiliste reaktsioonide kompleks, mille kaudu organism on seotud väliskeskkonnaga ja mis võimaldab tal kasvada ja areneda (kõik protsessid). ASSIMILATSIOON- millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (süsivesikud ja valgud). Assim. vajab ENERGIAT! DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . ENERGIA vabaneb! GLÜKOOSI LAGUNDAMINE C6H12O6 + O2 = CO2 + H2O - toimub mitokonderi sees glükoosi lagundamine toimub eri etappides lähteained saadused ATP koht 1). glükolüüs glükoos püroviinamatihape 2 ATP tsütoplasma võrgustik 2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder tsükkel 3). O2 ja 2 NAD H2O ...
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on s...
Oksiid liitaine, mille üks element on hapnik põlemisreaktsioon ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud ...
Alkaanide kujutamise viisid: H H Täielik struktuurivalem: H C C H Lihtsustatud struktuurivalem: CH3 CH3 H H Summaarne valem: C4*H10 Graafiline kujutis: lihtsalt nuriliselt (nagu nurgilised lained) Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmin...
1)Aktiivsed metallid regeerivad H2O-> tekib hudroksiidid + H2 Li, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg (paiknevad I-ses ja II-ses A- ruhmas) 2Li+ 2H2O -> 2LiOH+ H2 Ba+ 2H2O-> Ba(OH)2+ H2 Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad ainult sooja veega.->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade ga...
Niels Bohri postulaadid: 1)statsionaarsete olekute(aatom võib olla ainult erilistes,igaühele vastab kindel E) 2)lubatud orbiitide (aatomi stats olekutele vastab e tiirlemine kindlatel orb) 3)kiirguse (kui aatom läheb üle,olekust, kiirgab/neelab energiakvandi). Rutherford- katse järeldus kulla aatomite kohta(vaba ruum, neg ja pos). A(ülemin,massiarv)=Z(prooton, 1 1 0 1H)+N(neutron, 0n). 1 e Prooton=vesiniku tuum. Tuumaosakesed ehk nukleonid(pr ja ntr). 1896 avastas Becquerel kiirguse(uraani soolad), Marie ja Pier Curil nim radioaktiivsuseks. Alfa-kiirgus-24He, suhteliselt nõrga läbitungimisvõimega, + laenguga, heeliumi aatomituum Beeta-kiirgus- elektron, suure läbitungimisvõimega, - laenguga, ülikiire Gamma- gamma00, ülisuur sagedus, väike lainepikkusega elektromagnetlained. 83-looduslikult radioakt. M M-4 4 I nihkereedel Z X -----Z-2 Y+ 2He 2 ruutu ettepoole ...
1.Prooton-positiivse laenguga tuumaosake,mass 2000x suurem elektroni omast. Neutron-elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Veidi suurema massiga kui prooton, samapalju kui prootoneid. Elektron-asukoht tuuma ümber elektronkattes. Laeng negatiivne. 2.Tuumajõud on jõud, mis mõjub prootonite,neutronite vahel ühtemoodi tõmbuvalt. Nimetatakse ka tugev vastastikmõju. 3.Stabiilne tuum-püsiva tuuma suurus on piiratud, tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis ehk energiatasemed on täitunud järjest,neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid. 4.Alfakiirgus-pos kiirgus heeliumi aatomituumal,magnetväli mõjutab,väike läbitungimisvõime. Beetakiirgus-neg kiirgus,elektronide voog, Al-leht takistab. Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kao...
ITAALIA Merilin Talimaa Aravete Keskkool 10.klass Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel pääses Itaalias võimule poliitiline reaktsioon Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim Enamik Itaalia väikeriike oli Austria võimu all Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal Talupojad olid vabad, kuid ilma maata Esimesena asutati puuvillavabrikud 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis...
Temperamenditüübid Sangviinik Pipi Pikksukk Astrid Lindgreni samanimelisest teosest. · Pipi on väga julge ja suhtlusaldis. · Tema jaoks ei ole probleem rääkida võhivõõraga. · Ta on hüperaktiivne ei saa niisama käed rüpes paigal istuda ja tühja passida, kogu aeg peab olema tegevus, kuitahes absurdne see ka ei oleks. · Tal peab alati olema võistlusmoment nt. Katsub ta jõudu rammumeestega, laseb politseinikel end mööda majakatuseid taga ajada ja muu selline. · Ta ei solvu peaaegu kunagi vaid vastab solvangutele mõne sarkastilise või terava kommentaariga. Kui aga sellest ei piisa, on ta alati valmis oma jõudu kasutama. · Ta kohaneb väga kiiresti alles oma uute majja kolides on ta seal kohe rahul. Kui ta peab minema Kurrunurruvutimaale oma isale külla, harjub ta ka seal elamisega väga kiiresti ära. Koleerik Katherina William Shakespeare "Tõrksa...
Ke e m ia Xa Kätlin Mänd O ks iid · O ks iid id o n a ine d , m is ko o s ne va d ka h e s t e le m e nd is t, m ille s t üks o n h a p nik . O ks iid id e nim e tus e d · Nimetuses märgitakse oksüdatsiooniaste - Fe2O3 raud (III)oksiid ((Loe : raud- kolm-oksiid )) - N2O5 lämmastik (V)oksiid (( Loe: lämmastik-vii-oksiid)) · Elementide aatomite arv märgitakse eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O ·...
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. ...
Kordamisküsimused IV Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Mis on : · Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. · Oksiid keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. · Happeline oksiid mittemetallioksiidid. · Aluseline oksiid metallioksiidid. · Amfoteerne oksiid metallioksiid (Al2O3, ZnO) · Neutraalne oksiid mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete met...
1) Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. Elektrivoolust saab rääkida, kui on kehad, mis võivad liikuda (vabad laengukandjad), ja jõud, mis kehad suunatut liikuma paneb (elektrijõud). Juhtmes liigub elektrivool valguse kiirusel. 2) Vabade laengukandjate liikumine metallides on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale, mis tähendab, et metallis liiguvad vabad elektronid negatiivselt pooluselt positiivsele. Lahustes on laengukandjateks nii positiivse kui ka negatiivse laenguga osakesed, voolusuund on vastassuunaline. 3) Elektrivool liigub positiivselt pooluselt negatiivsele. (laengukandjad on positiivsed) 4) Elektrivoolu toimed on a) Soojuslik toime (elektrienergia » soojusenergia), kasutatakse: elektripliit, veekeetja, hõõglamp, põrandasoojendus. b) Magnetiline toime, kasutatakse raadio, teler, elektrimootor. c) Keemiline toime, kasutatakse metalliga katmisel, ain...
Kas loomkatsed on eetilised? 05.10.10 Indrek Taal Minu arvates on loomkatsed ja ka inimkatsed ainult siis eetilised, kui neist saadakse uusi teadmisi ja avastatakse aeg-ajal uusi asju. Kõige rohkem kasutatakse loomkatsetes koeri, ahve ja hiiri. 81% eestlastest toetab loomkatseid hiirte peal. Koerte ja ahvide kasutamist katsetes, toetavad kõige rohkem hispaanlased, kui see aitab ennetada terviseprobleeme inimestel. Eestis pole lubatud kosmeetika, kodukeemia jne katsetamine loomadel, küll aga on lubatud näiteks katsed, mille eesmärgiks on inimestel, loomadel või taimedel esinevate haiguste, tervisehäirete või nende mõju ennetamine, diagnoosimine või ravimine. Inimestele mõeldud ravimit katsetatakse peale loomkatseid ka inimestel, loomade reaktsioon ravimitele jms võib tohutult ...
On hetki inimese elus, mis muudavad kogu elu Igal inimesel on elus hetki, mida ta naudib, kahetseb, igatseb või hoopis usinalt ootab. Enamasti on rohkem just neid negatiivseid hetki, mida me sageli ei soovi mäletada ja mis ajavad meid nutma isegi aastaid hiljem. Elud keerab liiga tihti pahupidi teadmine, et oled saamas nooreks lapsevanemaks. Sellistes olukordades on erinevaid emotsioone lugematult palju. See teadmine paneb mõned inimesed nutma,sulgeb tihti teekonna hariduse poole ja mõtlema, et see on elu lõpp. Sama olukorra positiivne reaktsioon on tihti neil, kes on seda oodanud või, kellel on majanduslik ja vaimne elu paigas. Need inimesed naudivad seda üheksat kuud täiel rinnal. Kogu elu võib muuta vaid üks pilguvahetus inimesega, kellega veedad koos kogu oma ülejäänud elu. Tihti piisab vaid ühest allkirjast, et jääda ilma kogu oma elutööst. Vaid üks tahtmatu hoop oma vaenlasele võib saata sind kogu eluks...
1.MÕISTED isotoop - keemiline element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev looduslik radioaktiivsus - tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine, paiskavad välja alfa, beeta või gamma osakesi tuumajõud - hoiavad aatomituuma koos lühikese mõjuraadiusega tuumareaktsioon - protsess, mille käigus molekulid võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks ahelreaktsioon - protsess, mille käigus lõpptulemused käivitab uue samatüübilise protsessi 2.VÕRDLE THOMSONI AATOMIMUDELIT PLANETAARSE AATOMIMUDELIGA Thomson - meenutab rosinakuklit, elektronid on aatomituumas sees Planetaarne - meenutab planeetide tiirlemist ümber päikese, neutronid pöörlevad ümber aatomituuma 3.SÕNASTA BOHRI POSTULAADID 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikude elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt o...
Ajaloo kt pt 17-20 1. Prantsusmaa sõjakäik venemaale - üle piiri tuli 450000 meest, venemaal oli vastu 300000 meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vana armee piirilahingus, vallutada moskva ning esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongress...
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
Valgukiibid Veera Tychkova VI rühm Valgukiipid: mis need on? ● Suure tootlikusega meetod ● Kasutatakse valkude vastastikmõju ja aktiivsuse jälgimiseks ning nende funktsiooni uurimiseks suures ulatuses ● Suur valkude arv saab olla jälgitud paralleelselt ● Kiip koosneb: tugipinnast (nagu alusklaas), nitrotselluloos membraanist, helmest või mikrotiiterplaadist, mille küljes on seotud valkude järjestus. ● Proovi molekulid on märgistatud fluorestseeruva värviga ning lisatud reastusele ● Iga reakstsioon proovi ja fikseeritud valgu vahel kiirgab fluorestsents värvi, mida loeb laser skanner ● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi alusklaasid, membraanid, helmed ● Selline pind pakub tuge valkudele, mis hakkavad sinna kinnituma. ● Valgud on natiivses konformatsioonis. ● Aluspind on kaetud kattega, mis kinnitab pr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
