REFERAAT Georg Friedrich Händel Ruila Põhikool Juhendaja: Margit Aava Autor: Sten Lepmaa Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei...
OOPER JA OPERETT OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike - kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Tänu renessansile sündis ka ooper. Ooper sai alguse Itaaliast, kus renessanss algas kõige varem ning paistis kõige eredamalt silma. Tingituna oma geograafilisest asendist ja et Itaalia oli kunagise Rooma riigi pärija, sai just Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu
Kuressaare Vanalinna Kool Kontserdipäevik Õpilane: Raido Martin Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma käisin Eesti otsib superstaari Live tuuril, mis toimus 18. juulil 21.00- 23.00. Käisin kontserdil koos kolme sõbraga: Argo, Mikk ja Imre. Seal esinesid Artjom Savitski, Triin Niitoja, Rosanna Lints, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Liis Lemsalu, Teele Viira, Getter Jaani ja Koit Toome Kontsert ise Kontserdi avas Ott Lepland lühikese kontserdi tutvustusega. Peale teda tuli lavale Artjom Savitski, kes esitas 30 seconds to Mars laulu ,, Closer to the Edge" ja The Rasmuse ,,Shot". Minuarust oli tal kõige parem lauluvalik, võibolla ma arvan sellepärast seda, et ma kuulan ise siukese stiiliga muusikat. Peale Artjomi tuli lavale Triin Niitoja, kes esitas laulud ,, Nii on ja jääb...
docstxt/1321790875151901.txt
Õllesummer 2010 Ainuke muusikaüritus, kuhu ma see aasta jõudsin, oli Õllesummer 2010. Seal esinesid väga paljud üle maailma tuntud kuulsad artistid. Minu mineku põhjuseks oli Calvin Harris. Kuigi ma ennem ei olnud temast midagi väga kuulnud, tirisid mu sõbrad mind kaasa ning sain veeta väga toredat aega. C.Harris lasi just sellist muusikat, mis tegi enesetunde väga heaks, kui muusika läbis keha. Peale seda üritust olen ma C.Harrise kõva kuulaja. Seda kontserdit kordaks kasvõi koguaeg. Kes ei soovinud mingit bändi kuulama minna ning tahtis niisama aega veeta, oli seal talle palju muud tegevust. Väiksemate või noorte seas kujunes üsna populaarseks seal tivolituur, mis oli ka Õllesummerile kohale jõudnud. Oma silmaga oli ka näha täiskasvanud sõitjaid karusellidel. Õllesummeril oli võimalik joosta kokku oma vanade sõpradega,
Gustav Ernesaks (12.dets. 1908 - 24. jaan.1993) Elukoht Sündis Perilas Raasiku vallas, suri Tallinnas. Haridus Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning aastadel 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Gustav Ernesaks tegutses heliloojana, õppejõuna, koorijuhuna. Ernesaks kirjutas ka mitmeid raamatut. Saavutused Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asustas praeguse Eesti Rahvusmeeskoori(RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G
! Someone Like You Words and music by Adele and Dan Wilson ### ! Arranged by SD " ! %%%%%%%% %%%%%%%% %%%%%%%% %%%%%%%% $ ### ! & Keyboard !& & & & & & & ! ### 5 I ' ( " % % % % % % % % % % % % % % %% %%% % % % % % % %%% %%% $ ### & Kbd. ...
Curtis James Jackson III (esinejanimega 50 Cent; sündinud 6. juulil 1975) on USA räppar ja muusikaprodutsent. Tema läbimurdealbumiks oli koostöös Dr. Dre ja Eminemiga ilmunud album "Get Rich or Die Trying" (2003), mida müüdi 11 miljonit eksemplari.Palju kõmu on tekitanud 50 Centi skandaaliderohke eraelu, vaen ja tülid teiste räpparitega ning mitu talle suunatud ebaõnnestunud tapmiskatset.Alates 1990ndate keskpaigast pühendus ta muusikale, töötades koos produtsendiduoga Trackmasters. Juba 1999. aastal sai 50 Cent plaadilepingu Columbiaga ning kiirelt valmisid tervelt 36 lugu debüütalbumi "Power of a Dollar" tarbeks. See plaat sisaldas ka singlit "How to Rob". Ometigi ei jõudnud album kunagi väljaandmisele. Seda kahel põhjusel: esiteks oli tegemist üpris vastuolulise loominguga ning teiseks - 2000. aasta 24. mail tulistati teda lausa üheksal korral koduõues ning seejärel loobus Columbia lepingust.Hoolimata raskustest, jätkas 50 Cent teed ...
8,10,1999) Lisa Marie Presley(26,05,1994 18,01,1996) Fakte Tema laste ristiisa on Maculay Culkin Ta põdes nahahaigust Ta oli jehoova tunnistaja Tema käes on 10 erinevat Guinnessi rekordit Taotles oma laste ainuhooldusõigust ja maksis seetõttu nende emale 60 000 USA dollarit valurahaks. Lahutusega seoses sai abikaasa Debbie Rowe 8 miljonit USA dollarit Tema kirst maksis 25 000 dollarit ja oli tehtud Muusika maailmast Esimene sooloartist, kelle ühest albumist (''Off The Wall'') on Billboardi edetabeli esikümnes neli lugu korraga. Tema album'' thrille'' on kõige aegade enim müüdud album ( üle 47 miljoni eksemplari) Nädal peale ta surma tõusis tema plaatide müük 2000% Tal paluti kirjutada filmile ''Batman''( 1989) muusika, kuid ta keeldus kontsertkohustuste tõttu Thriller Bad Dangerous
Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek
heliloojate teoste esmaettekandjaks. 3 Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte, 2 heliplaati "Meloodia". Ta vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Concerto Grosso in una movimento 1981/198 Noortekontsert Sümfoonia 1986Umbrellas 1991Eleegia 1995Papagoid 1998TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile 2000 Lähedus. Kergus kammerorkestrile 2001Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile 2001 Rannapala jagatud Valgrega flöödile ja kammerorkes trile 2001. 4 Rein Rannap ja kuus omakäeliste stiilinäidete autorit koos parima
Kordamine IX klassile. 1. Tempo muusikapala kiirus 2. Dünaamika muusikapala helitugevuse muutumine 3. Zanr muusikateose liik 4. Vorm muusikateose ülesehitus 5. Liturgia jumalateenistuse kord 6. Hümn vaimuliku sisuga koorilaul või pidulik ülistuslaul 7. Intervall kahe heli omavaheline kaugus 8. Vaimulik muusika Jumalateenistuses kõlav muusika 9. Ilmalik muusika muusika väljaspool kirikut 10. Harmoonia helide tonaalne sobivus 11. Helistik kindla ulatusega piiritletud heliastmik, harilikult duur või moll-heliastmik, mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett Mitmehäälne vokaalteos
Muusika retsensioon Käisime klassiõdedega 9. aprillil meie oma kooli küünlavalgusõhtul “Kevade ootuses”, mille eesmärgiks oli anda esinemisvõimalus kooli arvukatele lauljatele ning pakkuda publikule kevade ootuses muusikat. Üritus toimus 15ndat korda ning esinejateks olid Pilvi Karu ja Laine Lehto õpilased, kellel kõigil oli võimalus esitada valitud laul, millest enamus kõlasid klaverisaatel. Juba saali jõudes tekkis mõnus tunne, sest küünlad olid põlema pandud, inimesi oli vähe ning hämar õhkkond muutis asja veelgi paremaks. Laule oli kokku 9, kuid järgnevalt räägin viiest enda lemmikust. Õhtut alustas Anna- Maria Lember lauluga “Kevadeaimus” ning klaveril saatis teda Pilvi Karu. Alustas kontserdit väga hästi, sest laul rääkis kevade tulekust. Pala oli rahulik ning mõtteliselt kaunis. Laulul oli punkteeritud tempo, rütm oli suhteliselt aeglane ning meloodia mahe. Rahulik ja aeglane esitus viis min...
kammerorkestri kontsert Põhjamaade Sümfooniaorkestri 15. sünnipäevahooaeg Eesti Kontserdi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Ooperid Liblikas (Tõnu Kõrvitsa ooper) Romeo ja Julia (C. Gounod' ooperi kontsertettekanne) 1001 ÖÖD pakett GURMEE pakett MAESTRO pakett Aken ooperi- ja balletimaailma Muusikafestivalid Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline Muusikafestival Ida Muusika Festival Orient Türi Kevadfestival Tallinna Kitarrifestival Sõru Jazz Suure-Jaani Muusikafestival Rock ja pop Milow- Unplugged Tour Tuska Metal Battle finaal ja Metsatöll Heavysuvi13 Didulja programmiga ,,Muusika ravib" Sergei Trofimov kavaga ,,Harjunud naeratama inimestele" Kasutatud materjalid http://www.kavad.ee/muusika http://www.opera.ee/arhiiv/kava/ooperid http://www.festivals.ee/ Koostanud: Katrin Karu
,,Meie kooli muusikal" Külastasin 30. aprillil Paide kultuurimajas toimunud muusikali, mis kandis pealkirja ,,Meie kooli muusikal". Kontserti teema oli võetud Paide Ühisgümnaasiumi õppeaastal toimunud sündmustest ja üritustest. Esinesid Paide Ühisgümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Tundus, et publik nautis lavateost ja jäi sellega rahule, sest kohati oli kuulda ka tugeva aplausi kõrval naeru. Muusikal sisaldas erinevaid etteasteid: lauldi nii ühendkooriga kui ka ainult segakooriga. Enamjaolt oli koori ees solist. Samuti laulsid solistid eraldi ja esinesid erinevad ansamblid. Esitati lugusid popmuusikast. Etendusesse oli põimitud erinevaid tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge. Pooleteist tunni vältel esinesid: näiteringid ,,Maski taga" ja ,,Meeleolu", tantsurühmad ,,Päikeselapsed", ,,Tantsuwägi", ,,Seltskond", ,,Uhkeste" j...
Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb...
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis R...
Konrad Vilhelm Mäg Konrad Mägi sündis 1. novembril 1878a. Hellenurme mõisas Tartumaal ja suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Elukäik Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 1899– 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsijoonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Konrad Mägi jatkas õpingus ka Venemaal, Prantsusmaal, Soomes ja Norras. Tal oli huvi mastikumaali vastu ja tema teosed olid ekspressionismi stiilis. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Madonna 1923– 1924 Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressioni smi ja fovisti...
· Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks oli ema · 12-aastaselt esimesed loomingukatsetused · Õppis Leipzigi konservatooriumis (klaver, kompositsioon, muusikateooria) · LOOMING: kõige arvukama osa moodustavad soololaulud(140) ning klaveri- ja orkestripalad o Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest o Kasutab loomingus muinasjutulisi karaktereid o Erilise kuulsuse saavutas muusika H. Ibseni draamale ,,Peer Gynt" MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) · Elulugu: sündis Pihkva kubermangus · 1852 suundus õppima Kadettide kooli, 4 aasta möödudes alustas teenistust kaardiväeohvitserina · 1860- debüteeris heliloojana · Tema majanduslik olukord halvenes. Sõltus vennast ja sõpradest, kuid veetis enamiku ajast joomakaaslastega · Suri nädal pärast 42. Sünnipäeva · LOOMING: tema peamine tõekspidamine oli: ,,Kunst peab kajastama tegelikku elu
Kõlalaud 2013 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Radiaalsaagimine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Ka Bo Chani repertuaar ulatub vanamuusikast kuni tänapäeva heliloojate loominguni. Eda Peäske on sündinud 1961. aastal. Lõpetas 1979.a. Tallinna Muusikakeskkooli ja 1984.a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi harfiklassis. Alates 1981.a. kuni tänaseni töötab Rahvusooper Estonia orkestris harfimängijana. On esinenud nii solisti kui ansamblistina Eestis ja väljaspool ning salvestanud nii raadios kui ka televisioonis. Alates 1996.a. on Tallinna Muusikakeskkooli ja ka Eesti Muusika ja Teatriakadeemia harfieriala õppejõud. Mõlemad esinejad oli absoluutselt fantastilised. Kuigi ma ei tunne eriti huvi klassikalisest muusikast olid nende esituses lood vägagi nauditavad. Eda mängis harfi harmooniliselt ja Ka Bo hääl oli imeline. Eriti meeldisid mulle esimene ja viimane lugu, mis olid mõlemad ,,Ave Maria". Teose kõla ja tunded, mis tekivad seda kuulates on südamelähedased ja mõtlemapanevad. Saalis istusid kuulajad linadega kaetud laudade taga.
Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. .... Aleatoorika loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel. Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asukohad määratakse juhuslikult ( nt. täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile). Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid: Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. "Credo in Us" klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja.
Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart
Põltsamaa ametikool Eiki Schasmin Ivo Linna Referaat Juhendaja: Enno Paatsi Põltsamaa 2013 Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on Eesti laulja. 1996. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esitades koos Maarja-Liis Ilusaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teiste...
Kirikumuusika Muusikateos on tervik, mis kujuneb ajas. Zanr on muusikateose liik ja see määrab esitajate koosseisu. Näiteks instrumentaalmuusika jagineb sümfooniliseks muusikaks, kus mängib terve orkester ja instrumentaalkammermuusikaks, kus mängib kammerkoosseis. Vorm on muusikateose ülesehitus. 20. saj. alguseni tuli heliloojatel kinni pidada kehtivatest vormiskeemidest, nüüd on aga heliloojatel vabad käed. Ambrosiuse hümn on saanud nime Milano piiskop Aurelius Ambrosiuse järgi. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümn on vaimuliku sisuga koorilaul, mille aluseks on reeglina värsstekst. Gregoriuse koraali ise loomustab korrapärase meetrumi puudumine rütmis ja proosatekst. See sai nime Gregorius I Suure järgi. Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta on 9. sajandist, kutsudes seda laulu organumiks. Nimetuse organum päritolu pole selge. Organumi p...
Markko Poljakov Hiina A s u ko h t j a k u l t u u r i v a n u s Hiina asub aasia lõuna osas. Hiina kultuur on üks vanemaid kultuure umbes 10 000 aastat tagasi. Religioon Hiinas on viis religiooni nendeks on protestantlik kristlus, katoliiklik kristlus, budism, taoism ja islam. MUUsika iseloomustus Nais hääl on väga kõrge . Pillid Sheng http://www.youtube.com/watch?v=NXZ4tfBiMrE Erhu http://www.youtube.com/watch?v=dhic2cE57iM pipa tants Tants on aeglane . Aeglane http://www.youtube.com/watch?v=r_lsFq8yeY0
_¶¶¶¶_________________________¶¶ Tänava muusik. __¶¶¶¶¶_______________________¶¶ Kunagi elas ühes kauges kuningriigis vaene tütarlaps __¶¶__¶¶_____________________¶¶¶¶ kelle nimi oli Reelika. Ta töötas pr. Carpi juures ___¶¶__¶¶____________________¶¶¶¶¶ õmlejana .Reelika vanemad surid kui neiu oli alles pisike. ____¶¶_¶¶¶___________________¶¶__¶¶ Kui õmblus toas olid kleidid valmis tehtud, laulis ta ____¶¶_¶¶¶___________________¶¶__¶¶ tänaval, rahva rõõmuks ja endale raha teenimiseks. _____¶¶¶¶¶___________________¶¶_¶¶¶ Reelika oli alati unistanud lauljaks saada. Ta kasvatses _____¶¶¶¶______________¶¶¶¶ ¶¶__¶¶ oma võla pr. Carpile ära maksta ja siis oma unistuse ____¶¶¶¶_____________¶¶¶¶¶¶¶¶¶_¶¶ täide viia. Ühel õhtul kui Reelika taas tänaval laulis, ___¶¶¶_¶¶__¶¶¶_______¶¶¶¶¶¶¶¶ astus tema juured üks kuninga soost mees, kes poetas talle __¶¶¶___¶¶¶¶¶¶¶¶¶_____¶¶¶¶¶¶ korjandus karpi 10 ...
Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama. Filmi helindamise eest vastutab helirezissöör koos oma meeskonnaga. Helioperaator on see, kes salvestab võtteplatsil kõne ja taustahelid. Tihtilugu on filmimuusika seotud sellega, et mingi osa mõne filmi muusikast söövitab end mu
Muusika retsensioon JÕULUKONTSERT Käisin Ott Leplandi, Ivo linna ja Noorkuu jõuluturnee kontserdil Vanemuise kontserdimajas 16. detsembril. See oli ühtlasi ka viimane jõuluturnee kontsert. Mind huvitas põhiliselt kontserdist ansambel "Noorkuu", sest seda on väga hea kuulata ja mulle väga nende koosseis meeldib. Ansambli liikmed on: Ilmar Madison(tenor), Rein Kahro(bariton), Martti Meumers(bariton), Märt Murrik(bariton), Remi Teras(bass). Kõige vanem liige on Rein Kahro, kes on ka üks kolmest ansambli algsest asutajatest 1996. aasta detsembris. "Noorkuu"'l on ilmunud 11 plaati ja eelmise aasta sügisest astus ansamblisse ka uus liige Märt Murrik. See, et Märt "Noorkuu"-ga liitus, täiendas veelgi nende häältekõla, sest ainuüksi Märdi hääl on väga super ja mulle meeldib väga teda laulmas kuulata. Ott Lepland on väga palju arenenud pärast telesarja "Eesti otsib superstaari" võ...
,, Grease,, 2.03 kell 18.00 käisime Viimsis vaatamas muusikali nimega „Grease“. Muusikal kujutas endast 50-ndate keskkooli muusikali. Muusikali peategelased olid Oliver Orumets ning Liis Rebane (Danny ja Sandy) Tegevus toimus põhiliselt koolis. Muusikal oli tehtud kooliõpilaste poolt. Seal oli palju erinevaid ning põnevaid tegelasi. Kõik tegelased oskasid väga hästi laulda ning tantsida. Neil olid seljas 50-nendatest pärit riided. Seal oli erinevaid huvitavaid situatsioone. Etenduse lõpus tõusid kõik püsti. Mulle väga meeldis see muusikal. Põhiliselt sellepärast et näitlejad olid noored. Minu meelest tantsisid ja näitlesid poisid natukene paremini ja nad olid kuidagi rohkem rollis sees. Läheksid seda etendust kindlasti veel vaatama. See oli üks parimaid mida ma näinud olen. See oli väga hea reedene õhtu.
Minu muusikaelamus kirjutamiseks (Koostajad Karolina Sepp, Aive Skuin) Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda arvamust avaldada ning seda põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitav ja põnev kirjeldus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad soovitused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Suhtu nõuannetesse loovalt, arvestades kuulatud
Lähte Ühisgümnaasium Mardo Kööp 10. Meedia klass Helisev Muusika Retsensioon Juhendajad: Heli Sarapuu Allan Kasuk Tartu 2013 Helisev muusika Muusikal, mida vaatamas käisin ja oli Helisev muusika. See toimus 27.04.2012.a Tartu Vanemuise teatris
"Carmen" Tänapäeval on Georges Bizet'i ooper "Carmen" üks kõige kuulsaim ooper kogu maailmas, kuid see ei olnud alati nii. "Carmeni" esietendus võeti vastu koguni nii halvasti, et Bizet pidi nägema suurt vaeva, et ooperit pärast viiendat etendust repertuaarist maha ei võetaks. Seda skandaalset ooperit käisid vaatamas 10. ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema. Kuid don José ja Micaela duett venis pikaks ja ausalt öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust. Siiski suutis I vaatus vapustada mind ja ka mõnda teist vaatajat lauljate häälte puhtuse, vapustava tooni ja ka tämbriga. Kui esimeses vaatuses oli suurem roll ka teistel tegelastel, siis II vaatusest alates on ooperi keskmes Jos...
annaabi.ee 
