Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Kategooria geograafia - 3665 õppematerjali

Põllud Egiptuses
13
pptx

Põllud Egiptuses

Põllud Egiptuses Koostas: Kristofer Seil 11.a Egiptus Joonis 1: Egiptuse piirkond kaardil Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700­ 800 m üle merepinna) läände (300­400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Kliima Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis vä...

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Tai riigi rahvastiku paiknemise ja tiheduse analüüs
5
docx

Tai riigi rahvastiku paiknemise ja tiheduse analüüs

Tai riigi rahvastiku paiknemise ja tiheduse analüüs 1. Tai rahvastiku keskmine tihedus ja rahvastiku paiknemise iseloomustus kaardi põhjal. Tai riigi rahvastiku keskmine tihedus on 118.43 inimest/km²- kohta. Sarnane tihedus on ka näiteks Poolas ja Moldovas. Jagades Tai (mõtteliselt) kaheks, tekib Põhja-Tai ja Lõuna- Tai. Põhja-Tai lõuna osas on rahvastiku paiknemine kõige suurem (100 in/km² - 1000 in/km²). Põhja-Tai idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Põhja-Tai põhjaosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 150 in/km². Põhja-Tai lääneosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Põhja-Tai keskosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 250 in/km². Lõuna-Tai lõunaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 1000 in/km². Põhjaosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Lääneosas on 75 in/km² - 1000 in/km². Keskosas on ...

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
Rootsi põllumajandus
4
odt

Rootsi põllumajandus

Rootsi põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Põllumaa hõlmab 7,5% riigi territooriumist, sellest 6,4% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,02%. Rohumaad hõlmavad 1,06% Rootsi territooriumist ning mets hõlmab 70%. Pinnamood on mitmekülgne: lääne osas on mägine pinnamood, kuid mere rannikul ida osas ning lõuna osas on tasane pinnamood. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse (2111m) Seega on põllumajandus väga riigi rannikualadele kogunenud ja on ühes koos. Rootsis on valdavalt parasvöötme mandriline kliima kuid rannikualasid mõjutab mereline kliima. Põhja-Rootsi asub juba lähisarktilises kliimavöötmes. Keskmised temperatuurid Rootsis on talvel lõunas - 2 kraadi, põhjas -16 kraadi, suvel lõunas 17 kraadi ja põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500­800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati ül...

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
ITAALIA
7
doc

ITAALIA

Valga Põhikool ITAALIA Referaat Koostaja: Klass: 9 Valga 2010 1 SISUKORD Sisukord.........................lk 2 Sissejuhatus...................lk 3 Kliima............................lk 4 Loodus...........................lk 4 Majandus.......................lk 5 Itaalia kaart...................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil ises...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
KUU
5
doc

„KUU“

Valga Põhikool ,,KUU" Referaat Valga 2009 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Kuu.............................................................................................................................................3 Kokkuvõte..................................................................................................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga sama...

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
Kassinurme hiis
20
pptx

Kassinurme hiis

Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal ­ 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine ­ maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik ­ muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus ­ Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ­ ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" ­ erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik ­ selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ­ ojamõõl, salu ­ siumari, käopakk, ussilakk ...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Haapsalu
8
pptx

Haapsalu

Haapsalu Tootsi lasteaed Põhikool Kristjan Blande Haapsalu üldandmed 1.Haapsalus on 13 142 elanikku 2. Haapsalu pindala on 10,59 km 3.Haapsalu vapp on kuldse põhjaga heraldiline kilp, mille paremas Ääres on punane loss kahe torniga. must punaste manustega ning kuldse oreooliga must kotkas. Kotka tiival on kuldse varrega ristikuleht. Haapsalu ajalugu Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piisk...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Soome ülevaade
10
pptx

Soome ülevaade

SOOME Kristel Kortin SOOMEST · Riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. · Pealinn - Helsingi · Üks maailma põhjapoolseimaid riike · Soomele kuulub 179 584 saart · Riigi poliitika põhialused määrab Soome põhiseadus · Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome ja rootsi. · Pindala 338 449 km², mis hõlmab Soome maismaa-alasid ja siseveekogusid. RAHVAARV · Soome on üsna hõredalt asustatud. · Rahvaarv on 5,5 miljonit. · Umbes üks miljon rahvastikust elab Suur-Helsingis. · Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 90%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on eestlased, venelased ja rootslased. SOOLINE STRUKTUUR · Helsingi (Soome pealinn) elanikkonnast moodustavad naised 53,4%. · Soomes, nagu paljudes teistes arenenud riikides, on naisi rohkem kui mehi. ...

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Kordamine KT-ks litosfäär
2
pdf

Kordamine KT-ks litosfäär

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär ­ atmosfäär ­ hüdrosfäär ­ biosfäär ­ pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid ­ hulkraksed organismid ­ selgroogsed ­ kalad ­ maismaataimed ­ putukad ­ roomajad ­ linnud ja õistaimed ­ imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Iirimaa
4
pptx

Iirimaa

Iirimaa üldandmed • Iirimaa asub iiri saarel Lääne-Euroopas Suurbritannia naabruses • Pealinn on Dublin • Pindala on 70 280 km2 • Riigikeel/keeled on iiri ja inglise keel • Rahvaarv on 4 761 865 inimest • Rahaühik on euro Iirimaa asukoht kaardil iirimaa lipp iirimaa vapp Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa#Riik_ja_saar • https://www.reisiguru.ee/riik/Iirimaa • google

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
Kieli kanal
7
odp

Kieli kanal

KIELI KANAL Annabella Nurkma 9a Kool : Kohtla – Järve Maleva Põhikool Õpetaja : Krista Piir SISUKORD • Tutvustus • Piirangud • Välislingid • Pildid • Kasutatud materjalid TUTVUSTUS • Kieli Kanal (saksa keeles Nord-Ostsee- Kanal, varem Kaiser-Wilhelm-Kanal) on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. • Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km) võrreldes teekonnaga ümber Jüüti Poolsaare. • Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. • Kieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi. • Kanali avas 20. juunil 1895 Saksa keiser Wilhelm II • PIIRANGUD • Suurim laeva pikkus 235 m • Suurim aluse laius 32,5 m • Mageveesüvis 9,5 m, kui laeva pikkus on kuni 160 m • Süvis alustel pikemad kui 160 m kooskõlas tabeliga • Kõrgus veepinnast 40 m (teatamine alates 37 meetrist)...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Ühiskonnageograafia-Maailmamajanduse kujunemine
38
ppt

Ühiskonnageograafia: Maailmamajanduse kujunemine

Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levi...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Geograafia kordamisküsimused
7
docx

Geograafia kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised majandusharud Põllumajand töötlev teenindus-info us, tööstus- töötlemine, metsandus, tekstiil, transport, kalandus, masinatööstus, kaubandus, jahindus. metallurgia. meelelahutus. Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus . Kasutatavad ressursid Maa, mets, Maa...

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Maailma rahvaarv ja selle muutumine
3
pdf

Maailma rahvaarv ja selle muutumine

1.teema Maailma rahvaarv ja selle muutumine õpik lk.25-28 1. Maakera ja Eesti rahvaarv; Euroopa suurima rahvaarvuga riik (slaid 6) Maailma rahvaarv – umbes 7,4 miljardit inimest Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne 2. Rahvaarvu muutused ajas ja piirkonniti (j. 2.1 ja slaid 14) 3. Kas rahvaarv kasvab kiiremini arenenud või arengumaades? (slaid 9) ARENGUMAADES 4. Maailma rahvaarvu jaotumine piirkonniti tänapäeval ja tulevikus (kus kasvab, kus kahaneb?), slaid 4, j. 2.3; Euroopa koht. Ennustuse kohas...

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Ameerika Ühendriikide põllumajandus
2
docx

Ameerika Ühendriikide põllumajandus

Ameerika Ühendriikide põllumajandus Põllumajandus on Ameerikas suurim tööstusharu. Kogupindalast on põllumaa all umbes 44.4 protsenti. 2007. aasta seisuga on USA-s 2.2 miljonit põllumajandusettevõtet, mis võtavad enda alla ligikaudu 3,73 miljonit ruutkilomeetrit. Ameerika suure pindala tõttu tegeletakse põllumajandusega kogu riigis, aga suuremad paigad on Great Plains’i ala ning Suur-järvede piirkonnas. Põllumajandus moodustab umbes 1.2% SKT-st. Ameerikas leidub rikkalikult põllumaad ja sealt tuleb umbes pool kogu maailma teraviljaekspordist. Osa maad on küntud põlluks, et kasvatada teravilja, või kasutada veiste ja lammaste karjamaana. Tähtsad põllukultuurid on mais, soja, puuvill, maapähkel, kartul, päevalilleseemned,nisu ja lina. Leidub ka banaani-, kohvi-, puuvilla- ja suhkrurooistandusi ning suuri õuna-, apelsini-, kirsi- ja muid puuviljaaedu. Enamus toorainest saadakse riigisiseselt, kuid tooraine impo...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Tallinna Teletorn
8
ppt

Tallinna Teletorn

Tallinna Teletorn Grete Kirpu ja Ketlin Laderlich Tapa Gümnaasium 4.B Sissejuhatus Me valisime oma uurimistöö teemaks Tallinna Teletorni, sest see on Eesti kõrgeim hoone ja me pole seal käinud.Tahame vastust saada paljudele küsimustele. Fakte Teletornist Tornikõrgus:314 m Vaateplatvormi kõrgus:170 m Alus merepinnast:24 m Kogukaal:20 000 tonni,sellest 17 500tonni kaalub betoonosa Vaateplatvormi läbimõõt:38 m Vundamendi sügavus:8,5 m Vundamendiplaadi paksus:2,5 m Fakte Teletornist Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul torni tipus:1,5 m Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle: 90 cm Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepiastet 13.-18. korrusel on torn seest tühi (seal asuvad ainult liftisahtid ja tuletõrjetrepp) Liftisõit torni tippu: 49 sekundit Kokkuvõte Saime kõigile küsimustele vastused.Helistasime Tallinna Teletorni ja uurisime korruste arvu kohta,ku...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Eesti Euroopas geograafiline asend
14
ppt

Eesti Euroopas geograafiline asend

Eesti Euroopas ­ geograafiline asend Koostaja: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Google Earth satelliidipilt Geograafiline asend ...on mingi koha või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht Maal Eristatkse: ­ loodusgeograafilist asendit ­ majandusgeograafilist asendit ­ poliitgeograafilist asendit Euroopa asend maailmas · Euroopa maailmajagu hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa ja seda ...

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Hüdrosfäär
3
docx

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Kopli
1
docx

Kopli

Vaatamisväärsused Kopli kalmistupark- Kopli kalmistu rajati 18.sajandi teises pooles, mil Tallinnas keelati kirikutesse matmine, Pärast mitmeid nõukogude ajal toimunud vandalismiakte suleti kalmistu 1950. aastal. Mõnikümmend aastat tagasi võeti ala pargina looduskaitse alla ning 2006. aastal see korrastati. Lisaks puhkealale ja mänguväljakutele rajati alale purskkaevuna mälestustähis, mille ülesanne on meenutada kunagisele kalmistule maetud linnakodanikke. Kopli kasepark- Kopli Kasepark on looduskaitse all olev kivikülviga metsapark, kus on valgustatud pargiteed ja treeningseadmed. Püha piiskopi Nikolause kirik- Koplis olev puukirik on üks esimesi pühale Nikolausele pühendatud kirikuid Tallinnas. Esimene hoone hävis tulekahju tagajärjel, aga osa selle varast jäi alles ja kiriku tänapäevane versioon sai valmis 1935. aastal. Hoone välimuses on näha ajaloolist vene puitarhitektuuri. Süsta park- Süsta park oli toona oma keskse asukoha p...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
ATMOSFÄÄR
9
docx

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär:  alumine atmosfääri kiht  tekivad pilved, sademed  õhk liigub ja seguneb  kujuneb ilm ja kliima  temp langemine  troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange  tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär:  ulatub u 50 km  O3 põhjustab temp tõusu  O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:  50 - 85 km  O3 pole  temp kiire tõus  õhk hõre Termosfäär:  temp tõus, sest õhumolekule vähe  sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks  õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur):  N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks  O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võ...

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad
3
pdf

Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad

2.teema Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad CD lk.138-140 1. Iseloomusta arengumaade eksporti ja muutusi aegade jooksul. Kuni 1980ndateni olid arengumaad maailmakaubanduses vaid toorme eksportijad. Välja veeti naftat, mineraale (nt teemante, kulda), väärispuitu ja põl- lumajandussaadusi (nt kohvi, teed, kakaod, suhkrut, puuvilla). See on nüüdseks muutunud ja valdav osa arengumaade ekspordist on tööstustoodang. Eelkõi- ge on edukad olnud Aasia riigid, lisaks Hiinale ja Indiale ka Malaisia (elektroo- nika, kemikaalid) ja Vietnam (rõivad, elektroonika), mujalt maailmast Brasiilia (transpordiseadmed, jalatsid), Mehhiko (autod, arvutitehnika), LAV (masinad ja seadmed) ning Mauritius (rõivad ja tekstiil). 2. Mida ekspordivad maailma vähim arenenud riigid? Miks on nende eksport nii ühekülgne? Kuidas see mõjutab nende riikide arengut? Naftat, teemantid, kohvi, tee, tubakas, tee, suhkur. See sõltub ajaloolises ebaõigluses, riikide praeg...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Nafta ja Maagaas
1
pdf

Nafta ja Maagaas

​​ Nafta ja Maagaas    Kuidas mõjutab nafta hinna tõus nafta eksportijaid ja importijaid?    - Kui nafta hind tõuseb, tõuseb ka hind eksportijatele ja importijatele    Mis riigid kannatasid suurimat kahju 2015. a nafta hinna languses?    - Venzuela, Iraan, Liibül, Nigeeria ning Venemaa    Kuidas on nafta hind muutunud maailmaturul viimastel kuudel?      - On kõvasti tõusnud, kütuse hind on tõusnud ja kommunaalid on suurenenud. Kuid  vahepeal oli langenud, aga hiljem tõusis uuesti.    Milline mõju on olnud sel õnnetusel (Mehhiko lahel 20.04.2010) rannikualade loodusel ja  majandustegevusele?    - Õnnetus põhjustas ulatusliku keskkonna katastroof. Õnnetusele järgnes  katastroofiline naftaleke.   

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Soome ja Niger
11
pdf

Soome ja Niger

mongabay.com/deforestation/archive/Niger.htm 3. https://rainforests.mongabay.com/20niger.htm 4. https://en.wikipedia.org/wiki/Cross-Niger_transition_forests 5. https://metsaring.files.wordpress.com/2012/03/7_ypef-booklet-2011-12_soome.pdf 6. https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-soome-mets 7. https://www.awf.org/country/niger 8. http://www.metsaselts.ee/metsa-majandamine-soomes-tugineb-pohjalikele-teadusuuri ngutele 9. Ü.Liiber, A.Kull, V.Rootsmaa, U.Praagi Geograafia gümnaasiumile III kursus 2.1 ​Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus Kuigi Soome pindala on Nigerist tunduvalt väiksem, on seal üle 20 korra rohkem metsa, kui Nigeris. Üle 80% Nigeri pindalast katab Sahara kõrb, väike osa metsa saab kasvada vaid riigi edelapoolses tipus, kus toimub üleminek palavvöötme rohtlast troopilisse vihmametsa. Puudest on levinud palm ja akaatsia. Soomel aga katab mets 86% riigi territooriumist.

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES
17
pptx

VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES

VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Võõrliik Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit, kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda. Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks. Invasioon kaasavõtmine doonorregioonist transport vabastamine uud keskkonda ja esialgne ellujäämine Paljuneva populatsiooni moodustamine Võõrliikide sissetoomised võivad olla juhuslikud või tahtlikud. Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on makrovetikad. VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES Laevade ballastvesi Tänapäeval kõige olulisem levikuviis Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam ...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Kalandus ja vesiviljelus
2
pdf

Kalandus ja vesiviljelus

Tööleht: Kalandus ja vesiviljelus https://www.youtube.com/watch?v=TdpW2A1ZJNw Vasta õppefilmi ja õpiku lk 26-31 põhjal Kaimar Pihlapuu 1. Mis tegevusharud kuuluvad kalanduse alla? Kalandus on majandusharu,mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide püüdmise või kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest,saagi töötlemise ning valmistoodangu turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun