Pirita Majandusgümnaasium Muusikaajalugu Referaat Rüütlikultuur 10B Ristisõjad viisid tolleagseid rüütleid paljudesse arenenud maadesse ning kuna rüütlid pidid olema haritud ja mitmekülgsed mehed, siis ei rahuldanud neid enam primitiivsed kangelaslugud. Nii tekkis Euroopa arenenumates maades rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus. Kurtuaasse kirjanduse õitseng algas XII sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Selle harrastajad olid rändlaulikud- rüütlid, keda nimetati trubaduurideks. Nende luule oli peamiselt armastuslüürika, kus oma südamedaami ülistati otse taevani. Lauldi ka rüütlite sangaritegudest. Laulu ettekannet saatis muusika, kusjuures eelistati õrnu pille, nagu harfi ja viiulit. Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige Põhja-Prantsusmaal truvääride suuläbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Kogu rüütlikirjandusele on omane ...
Marten Oravas 10a Hetiitide Religioon Hetiidid-tänapäeva Anatoolias ja Türgis 1990-1680 eKr elanud iidne rahvas. Panteon ja valitseja Hetiitide religioon pärines paljudelt sama piirkonna iidsetelt rahvastelt, sealhulgas näiteks sumeritelt, babüloonlastelt ja assüürlastelt. Nagu eelnimetatud rahvaste, kuulusid ka hetiitide panteoni mitu generatsiooni jumalaid.Nad olid asetatud panteoni kindlas järjekorras nende tugevuse ja põhimõtte alusel.Eelkõige olid nad asetatud aga genealoogilises järjekorras.Panteoni keskel oli meessoost tormijumal Teshuba ja tema naine, päikesejumal Hebut.Hetiitide panteoni üks peamistest põhimõtetest oli see, et seda võidi alati laiendada. Kuigi hetiitide religioon oli pealtnäha tolerantne, kuigi tegelikult oli selle alla peidetud karm reaalsus.Nimelt kasutasid hetiitide valitsejad jumalaid enese võimu ja kontrolli väljend...
ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naist...
Varasemal rituaalil oli küll vähe pistmist moraaliga, vaid tegemist oli suhtega inimeste ja nähtamatute jõudude vahel, milles jumalate teenimise eest saadi vastutasuks turvalisus Hoolimata Augustuse reformidest keskendus Rooma impeeriumi religioon üha enam keisrikoja ümber ning lõpuks hakati keisreid pärast surma jumalaks kuulutama. Jumalaks kuulutamine sai alguse juba enne keisririigi rajamist Julius Caesariga. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud võõramaa kultused, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Viimane oli mõneti sarnane kristlusega. Ka kristlus levis hoolimata tagakiusamistest Nero ja Diocletianuse ajal. Constantinus I (oli ainuvalitseja 324-337) sai kristlusest keisririigi ametlik religioon. Keiser Theodosius I ediktiga 392 keelati kõik paganlikud kultused.
Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha õpetust nimetatakse dharmaks ehk seadmuseks. Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. polümeistlik. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad. Loodususunid jagunevad erinevatesse rühmadesse. Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge. Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks. Animalism usk loomadesse. Totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu-
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon? Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis Oli priiskav eluviis ja suured võlad. Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada? Kuningas Louis XVI pööras vähe tähelepanu riigiasjadele ja raiskas suuri summasid toretsevale elustiilile...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS referaat Koostaja: Gerli Alliksaar Klass: 10E2 Tallinn 2017 Sisukord Olümpiamängud..................................................................................................... 4 Võitjad.............................................................................................................. 5 Spordialad........................................................................................................ 5 Olümpiarahu.................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge, pannes sellega aluse traditsioonile,...
Hing võib naasta kätte oma surma, aidates leida mõrvar või Lõiget kättemaksta ise. Laialt on levinud arvamus, et need, kes surevad vägivaldset surma saanud pahaloomuline alkohol ja ohustada inimeste elu, kes tulevad linna kummitama kohapeal. See ei ole üllatav, et paljude rahvaste austust ja isegi kummardada loomi , tihti neid pidada sugulasteks. On selge, et laialt levinud seoses maksti loomade elupaik surnud esivanemate ja palju kultused ohtlikke loomi on jälgitavad sellest põhimõttest; kuigi puudub vajadus omistada animisti päritolu . Mütoloogia Suur osa mütoloogia põhineb usk hinge ja alkohol - see tähendab, et pärast Animism oma üldisemas mõttes. Urarina müüdid, mis kujutavad taimi, elutu objekti, ja mitte inimeste loomade isiklik olendid on näited Animism oma rangemat mõttes. Kuid paljud mütoloogiate keskendutakse üldjuhul kehaline olendid, mitte "vaimne"; viimane võib isegi täiesti puududa.
Piibli uurimine, ladina kirjandus. Kangelaslaulud e. Eeposed. 12 saj Prantsuse Rolandi laul 13 saj Skandinaavia Vanem Edda 13 saj Saksamaa Nibelungide laul 14 saj Hispaania Laul minu Cidist 1849 Soome Kalevala 10 saj Vene bõliinad 1862 Eesti Kalevipoeg Rüütlikirjandus: Rüütli daami kultused. Rüütliromaanid, ,,Tristan ja Isolde". Luule: Alba Hommikulaul Serenaad Õhtulaul, neiu akna all Ballaad Tantsulaul Romanss Kaebelaul Pastoraal Kurjuse laul Linnakirjandus: Rüütlikirjandusele vastukaaluks, kaupmeeste ja käsitööliste jne maitsele. Satiir avameelsus ja labane nali. ,,talupojast tohter" Renessanss Suund kirjanduses, maalikunstis, arhitektuuris, muusikas, kunstis. Inimene: iseseisvus, vastutus. Kaitsta kõike inimlikku. Humanism. Esindajad
provintside majandusliku iseseisvumise tõttu esikohta keisririigis kaotama. Rooma moraalne allakäik oli I sajandil täies hoos levis orjameelsus, varjamatu materiaalsete hüvede tagaajamine, ühiskondlike tunnete nõrgenemine, abielusidemete nõrgenemine, vaba kooselu, sündimuse langus. Vanarooma arsitokraatia hakkas välja surema tekkis uus ülikkond, eelkõige pärit Itaalia linnadest või provintsidest. Ametliku religiooni kõrval levisid idamaise päritoluga kultused ja müsteeriumid. Filosoofia ergutas ebausku, rooma filosoofid eemaldusid teoreetilistest küsimustest, piirdudes praktilise moraaliga, erinevused stoikude ja epikuurlaste vahel kadusid. Levis retooriline haridus, arenesid filoloogia ja õigusteadus. Kunstile oli omane väline sära ja sisu vaesumine. Loodi palju kolossaalseid ehitisi. Portreemaal ja skulptuurportree arenesid. Kirjandus Rooma kirjandusse saabus hõbedane ajajärk ¹
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
- Ida- ja lääne põhilised lahkarvamused: 1. Püha vaimu küsimus (Ida ei tunnista) 2. Paavstide küsimus (Läänes on paavst eksimatu, Idas mitte) 3. Neitsi Maarja 4. Purgatoorium/üleplaanilised heateod intulgentsid JUUDIUSK - Monoteismi kujunemine: 1. 1000 ema Salomon ehitab templi – hakkab koondama Jumala usku 2. 8 saj ema Hiskija reformid 3. 613 ema Joosua – animistlikud kultused hävitatakse, sama ka preestritega 4. 538 ema – Esva - teokraatia - Talmud – 365 keeldu, 248 käsku, kokku 613 - Kabala – müstiline traditsioon, pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele. - Juudiusus sisalduva teiste rahvaste laenud: - Juudiusu üldiseloomustus: Kujunenud välja Islami ja Kristluse usust. Omane on lepinguline mõtlemine, võib olla ainult üks jumal, neil on kokku 613 käsku ja keeldu ehk Talmud. ŠAMANISM
selle järk-järgult üle - Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus ning kirikust Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja - Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalu, seetõttu vahetasid paljud usku oma kasu silmas pidades - IV sajandi lõpul sai kristlusest riigiusk. Riigiusuks kuulutamise tagajärjed - Kõik paganlikud kultused keelustatakse, koos sellega algas ka paganausuliste ehk mittekirstlaste riiklik tagakiusamine - Keelati muistsed usupidustused, teiste seas ka olümpiamängud - Suleti vanade jumalate templid või muudeti need ristiusu kirikuteks - Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks institutsiooniks riigis - Kirikute ehitamisel võeti eeskujuks Rooma kohtu- ja koosolekuhoone basiilika
Euroopas ja Põhja-Ameerikas. · Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk- Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni. 28 HINDUISM · Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. · Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Visnu ja Siva. · Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. · Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. · Hinduismi alla kuuluvad: saktism, sivaism, visnuism, krisnaism, bhaktism, Ayra Samaj jmt. · Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad 29 JUDAISM · Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on ...
erinevate jumalate kummardamine jms. Austatakse pühapaiku, pühasid olendeid (nt. lehmi) ja pühakuid. Usklike arv 1985 a. andmetel u. 585 miljonit inimest (enamus neist Indias). Pühakirjad - veedad (loetakse jumalikuks ilmutuseks), brahmaanad (veedade kommentaarid), upanisadid, aranjakad (käsitlevad ohvritalituse müstilist ja filosoofilist külge) eeposed, puraanad, Manu seadused. Ainestik - mütoloogia, traditsioonid, kultused, arutlsed, jooga sugemed, mõjud budismist ja dzainismist tulid hiljem. Jumal - 1) puudub, maailma põhjus on absoluut, Kõiksus 2) Brahma jt. (Siva e. Mahesvara e. Nataraja, Visnu sh. Krisna kui tema üks kehastus, Sakti e. Jumalik Ema kes on ka Siva abikaasa) Jälgitav seadus - dharma (üksikisiku kohus ja kastiomane elusiht) JUDAISM (judaistid, juudi usulised) Juudi usund, alged esinesid kuni 2000 a. enne meie aega. Rajaja - 12. sajandis lõi süsteemi Maimonides.
nuumen est 'hing' või 'vägi'. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater ('suur ema'), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Istar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4
· Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub
Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid). Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). (vikipeedia) Religioon oli muinaskreeklastel kõike muud kui eraasi. Igal kollektiivil, kuhu vaba kodanik kuulus perekonnal, meesteliidul, polisel -, olid omad kultused, mis omavahel haakusid. Ja kellelgi ei olnud võimalik vältida neid kultuslikke ühendusi, mis vastasid riigi poliitilisele ülesehitusele. Teiselt poolt, religiooni kõikidel avaldustel oli ka ühiskondlik ja poliitiline tähtsus. ,,Pühadus" on kreeklastel alati seotud kogukonna ühtsust säilitava kultusega ning sellel pole suurt pistmist inimese siseeluga ega üksikisiku moraaliga. ,,Jumalavallatult" käitub
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle ame...
nuumen – est ’hing’ või ’vägi’. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4
vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Višnu ja Šiva. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga sugemed. Niisiis pole hinduism vaid pelgalt usund- see on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi kirjavaral on väga suur kultuuriväärtus. Hinduiste on ligikaudu 750 miljonit. Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Elu 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg
end kristlasteks. Paljudest ristiusu variatsioonidest levinumateks on anglikaanid (43% elanikest), baptistid, metodistid ja rooma katoliiklased (5%). Rooma katolism saabus Jamaicale hispaanlastega, anglikanism inglastega. Baptismi kiire levik toimus eelkõige selle eitava hoiaku tõttu orjapidamisse. Saarel eksisteerivad islami, judaismi ja hinduismi kogukonnad. Juudid saabusid saarele juba 16. sajandil, põgenedes Hispaania inkvisitsiooni eest. Jamaica usunditest pakuvad huvi kultused, milles on ristiusk segunenud Lääne-Aafrikast pärineva animismiga. Sellised kultused on populaarsed vaesema klassi hulgas, kuid haritud jamaikalased vaatavad neile enamasti ülalt alla. Kõige levinuim nendest kultustest on pocomania. Selle usundi järgijad peavad riitusi, kus palvetatakse, tantsitakse, taotakse trumme. Sageli minnakse transsi, kas siis rummi ja ganja abil või ilma. Mõnikord saadakse kontakt teispoolsusega ning saadakse endale kaitsevaim.
Rooma elanikkonna laiad maassi, usu kaotanud oma jõusse ja olemasolu mõttesse, olid eriti vastuvõtlikud mitmesugustele ebauskumustele, mis olid omased idamaistele usunditele. Veidi hiljem võtab idamaiste kultuste üksikuid elemente vastu ka ametlik religioon. Ilmusid erinevad prohvetid ja jutlustajad, eriti populaarseks sai Apollonios Tüanast, rakendas India religiooni sugemeid. Samuti ilmusid ka mitmesugused väike-aasia ja süüria kultused, egiptuse kultused(Isise kultus), juudi messianism ja muidugi kristlus, mis sai alguse Väike-aasia provintsidest ning lõpuks levis kõikjale, kuigi jäi algul eeskätt linnareligiooniks. --Rooma suhtus sallivat alistatud rahvaste usundeisse. Nõuti ainult austust ka rooma jumalate vastu. Rooma riigi religion ei jäänud uute kultuste tõttu küll täiesti kõrvale, ent hakkas oma senist tähendust kaotama, püsis eelkõige ametliku riigiusuna. Oma sügavamaid religioosseid
Kui palve ajal tekkis kuhugi viga, siis palve katkestati ning seda alustati uuesti. Sama kehtis ka ohverdamise puhul kui selgus et olitehtud mingi tehniline viga tuli uus ohver tuua. Rooma suhet oma jumalustega on iseloomustatud pragmaatilisena ja varase perioodi puhul võib sellega ka üldjoontes nõustuda. Emotsionaalne vagadus pole Rooma usundile eriti iseloomulik aga nad ise pidasid end kõige jumalakartlikumaks rahvaks. Alates 2saj eKr hakkavad Rooma usundis levima ka Kreeka päritolu kultused (müsteeriumid) ning ka idamaise päritoluga kultused. Erinevate usundite levikut soodusta see, et alates 3-2saj eKr hakkab Rooma ajaloos vallutuspoliitika ning nende vallutuste tulemusel hakkavad võõraste rahvaste uskumused jõudma ka rooma. Roomlased jaotasid päevi kahte rühma, olid päevad mil teatud toimingud olid keelatud ja olid päevad mis midagi soodustasid, nt olid kindlad päevad mil rahvakoosolekut võis pidada. Nende
poeetideks. Näiteks: Moerot, Anytet, Nossist ja Erinnat. Naised ja religioon Naiste usuline tegevus keskendus perekonna sünni ja surmaga seotud riitustele. Naised võtsid innukalt osa nn. Müsteeriumkultustest. Näiteks: Dionysose ja Isise kultus. Need olid pidustused, kuhu mehi ei lubatud. Pidustuste eesmärk oli viljakuse parandamine, see oli võimalus eemal olla igapäevasest elurutiinist. Ühiskond väärtustas naist ema ja abikaasana. Kultused rõhutasid neid naise rolle, aitasid neid täita. Püütia( mitmetähenduslikud oraaklivastused, mida preestrid tõlgendasid) pidi olema täiesti puutumatu, ei seksuaalsuhteid, ei ühiskondlikke sidemied ega korralikku koolitust. Ta pidi olema harimatu ja üksildane. Tuleb tähele panna, et kreeka arstid ei pidanud igavest neitsilikkust tervislikuks ja mõttekaks: terve naine oli viljakas ja sai emaks. Kreekas oli vaikimine naisele auasjaks. Ta võiks rääkida ainult oma mehega. Naine
laibamatust kui ka põletusmatust. Templeid (templum=eraldatud koht) hakati ehitama etruskide ja kreeklaste eeskujul. Templid olid ka ühiskondliku ja riikliku elu toimingute paikadeks. Rooma religioon muutus vastavalt riigi kasvamisele ja uute kultustega kokkupuutumisele. 7.-6.saj. ekr toimuvad laenud etruskidelt, 5.-3.saj. eKr. võetakse üle rida Kreeka kultusi, alates 2.saj. eKr Väike-Aasia früüglaste Suure Ema ja Attise kultus, 1.saj. eKr. Egiptuse Osirise, Isise ja Anubise kultused, 1.-2.saj. levib Süüria ja Egiptuse päikesekultus, 3.saj. pärsia-süüria päritoluga mitraism ja manilus. 2.saj. eKr antakse välja rida seadusi veriste, kõlvatute ja eriti inimohvriga seotud kultuste keelustamise ja osalejate karistamise kohta Rooma riigis. Valitsejate surmajärgne jumalustamine levis Idamaadest ja algas Julius Caesariga. 1.saj. keisrid püüdsid taastada kunagist nn puht-rooma usundit, kuid tagajärjetult. Religioonipoliitika oli tolerantne, tingimusel, et tunnistataks
organisatsiooni äärealad. Kultus-jumala austamine,relg.sots. ka väike usugrupp mis on sarnane sektiga.kultust iseloomustavad esoteerilised ja kuldsed ideed või ideed mis ei hõlma kõiki eluaspekte.kogu inimese elu on allutatud sekti kontrollile.kultustel võib karismaatiline liider ka puududa.H. Becker võttis kasutusele selle mõiste.auditoorne kultus kes astroloogiat usuvad,kuid ei käi koos et oma usku kinnitada. Kultuslik miljöö-tähendab uue vaimsuse keskkond,subkultuur.erinevad kultused tekivad ja kaovad,osalejad vahetavad gruppe-liiguvad ühest grupist teise ja osalevad mitmes grupis. Kultuse ja sekti võrdlus: kultus sekt individualistlik kollektivistlik Vähe nõudmisi liikmetele Palju nõudmisi liikmetele tolerantne mittetolerantne inklusiivne eksklusiivne
· 264-146 eKr Puunia sõjad · 146-148 eKr Kreekast saab Rooma provints · 106-143 eKr Cicero · Alates 63- 14 eKr Augustus · Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330 · Theodosius I keelab paganlikud kultused 392 · Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 404 Rooma · 410 rüüstab Alarich Roomat · 455 vandaalid Roomas · 476 kukutab Odoaker Romulus Augustuluse · 527-565 on keisriks Justinianus Rooma õigus · Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud instituutide kogu. · Euroopa rahvaste poolt rooma eraõiguse instituutide edasiarendamisel omaks võetud õigus.
Lootustandvaim on mõõdukas pinge ühiskonnaga, seal on aga religioossete organisatsioonide hulk kõige suurem liikmeid ei pruugi ikka jaguda. Kui suured organisatsioonid kogevad liikmete langust, võivad nad uuesti sektile omaseid jooni omandama hakata. Kultus. · Kohalikust populaarreligioonist võrsunud praktika, nt katoliiklikus kultuuris ja ka õigeusu kirikus kohalike pühakute kummardamine, Maarja kultus. · Antiikajal erinevate jumalate kultused. · Kultus on väike usugrupp, millel pole bürokraatlikku struktuuri, on karismaatiline liider; pole kristlik. Erinevalt sektist ei kontrolli inimese elu kõigi aspekte. Mõiste kultus (kui väike usugrupp) võttis 1932. aastal kasutusele H. Becker. Sõna ,,kultus" on meedia kaudu hakatud kasutama ka sekti kohta ja see on omandanud negatiivse tähenduse. Inglise keeles on sõnal cult väga negatiivne tähendus (aga religioonisotsioloogilistes töödes võib seda kasutada).
Tüdrukute riitused pidid neid ettevalmistama emarolliks ja abieluks, ühtlasi ka kodusteks toiminguteks. Naise religioosne tegevus nägi ette perekonnasiseselt surmaga ning sünniga seonduvaid riitusi. Naised olid väga aktiivsed osalejad müsteeriumikultustel. Lisaks olid veel naiste oma riitused ametliku usu raamides. Roomas olid nendeks Matronaalia, naiste pidustused Juno auks. Ühtlasi veel ka Bonale ja Deale pühendatud pidustused ja sinna mehi ei lubatudki. Naiste ja meeeste kultused andsid võimaluse kiskuda end lahti igapäeva hierarhiast. (Setälä 2001: 107- 108) Kultus ja preestrivõim olid nii avalikus kui ka eraelus eelkõige meeste alad. Kuna preester tegutses kogukonna nimel, siis ei saanud tema ülesandeid usaldada naisele. Seda seetõttu, et naine ei saanud esindada kedagi peale iseenda. See aga ei tähendanud, et naised ei tohtinud kultuses osaleda. On ju siiski teada palju preestriatare nagu Vesta neitsid ja flaminica`d,
83. Maagia ja selle otstarve. Näited. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. 84. Religioonide jagunemine: kirik, denominatsioon, sekt, kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Jehoova tunnistajad, Inglise kirik, Rooma- mormoonid, moonid Näide Katoliku kirik Metodistid, baptistid jne Saientoloogia Avatud kõigile, kes
Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. Maagilisi formulaare, sõnu, zeste kasutatakse ebakindluse vähendamiseks. 93. Religioonide jagunemine: kirik, denominatsioon, sekt, kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Inglise kirik, Rooma- Jehoova tunnistajad, Näide Katoliku kirik Metodistid, baptistid mormoonid, moonid jne Saientoloogia Avatud kõigile, kes
· Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. · Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. · Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. e. Idamaised mõjud: · Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. · Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. · Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. · Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. 2. Kristluse tekkimine ja levik: a. Jeesus: · 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. · Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus.
Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt. Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist. Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus. HINDUISM Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonnas seisuseid. Väga tähtis on uskumus karmat, mis on inimese tegude summa. Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Seda võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta
kergemini Britannia lõunaosa; põhja ja lääne pool oli okupatsioon verisem. Iirimaad ei suutnudki Rooma allutada. Iirimaa jäi anastamata, kuid sealgi tõstis kristlus pead. Kristlus võitis Briti saartel kandepinda, kui see oli alles vähemuse usund, ammu enne seda, kui imperaator Constantinus sellele kogu impeeriumis eelissesundi andis.Miks? Mida oli kristlusel välisroomlastele ja kohalikele keltidele pakkuda? See haaras südant niisugusel viisil, nagu ametlikud Rooma kultused seda kunagi ei suutnud. Kristlus oli avatud kõigile, see pakkus lootust. Kristlus tõi kaasa moraalse mõõtme, mis puudus traditsioonilises keldi usundis. Selle nägemus paradiisist andis keldi teispoolsuse füüsilisele naudingule uue vaimse mõõtme.(Sampson, 2008) Hoolimata sellest, et paavst kanoniseeris mõningad jumalused, mis kirikule sobisid ja neist ( näiteks Brigidist) said pühakud ning sobimatud pandi vande alla ja
filosoofide (Platon, Aristoteles) ja ajaloolaste (Herodotos, Thukydides), teiste antiikkirjanike tööd o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves (ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus (rituaalsed tantsud härgade ees), maokultus (preestrinnakujukesed madudega) päikese- ja kuukultus o Arhailine ajastu - piirkondlikud jahiloomadega seotud kultused, usk loodusvaimudesse (najaadid, drüaadid jt), agraarne viljakuskultus, esivanematekultus meeste salajased kultusliidud ja kultusmängud (Olümpia, Nemea, Isthmose, Püütia mängud), naiste kultusliidud (Demeteri, Kore müsteeriumid), perekondlik kodukoldejumaluse kultus, kangelaste- pooljumalate kultus (Herakles), müüt kulturiheerosest (Prometheus) o Klassikaline ajastu - üldkreeka panteoni tekkimine sulandunud: Egeuse
............................................................. 3. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnaga võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid tihedad ja enamasti sõbralikud suhted emalinnaga, millega väljarändajaid sidusid ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka piirkondadest peale emalinna, nii et konkreetse emalinna määratleminegi võib mõnel juhul olla küllalt kokkuleppeline. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B
Sotsioloogid on püüdnud panna religioossed grupid nelja peamisse kategooriasse lähtudes nende suhtest riigiga, suhtumisest teistesse religioonidesse, suhtumisest ühiskonda ning suurusest ja liikmelisusest ehk kui hästi need organiseeritud on. Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Jehoova tunnistajad, Inglise kirik, Rooma mormoonid, moonid Näide Katoliku kirik Metodistid, baptistid jne Saientoloogia
sellest, kui hea oli inimene eelmises elus Tantaros osa allilmast, mis on eraldatud müüriga; seal on vangistatud titaanid ja jumalate vastu eksinud inimesed mida aeg edasi seda enam meenutab see osa kristlaste põrgut Elysion Olümpose mäe tipus asuv paradiis; sinna pääsevad erilised valitud hinged. Seal olles on hinged teadvusel, elavad igavesti head elu. 7.-6. saj eKr surmajärgse eluga seoses tekkinud kultused: Dionysose kultus Peeti müsteeriumeid ehk kultustalitusi, mis on mõeldud vaid valitud seltskonnale; kui inimene neis osaleb on tal jumalaga eriline side ning ta pääseb pärast surma Elysionisse. Müsteeriumite praktiseerijatele oli oluline vaid elu pärast surma. Orfism Orfeus tõi allilmas käies kaasa salateadmised ning hakkas neid õeptama valitud inimestele, orfikutele
Sotsioloogid on püüdnud panna religioossed grupid nelja peamisse kategooriasse lähtudes nende suhtest riigiga, suhtumisest teistesse religioonidesse, suhtumisest ühiskonda ning suurusest ja liikmelisusest ehk kui hästi need organiseeritud on. Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Inglise kirik, Rooma- Jehoova tunnistajad, Näide Katoliku kirik Metodistid, baptistid mormoonid, moonid jne Saientoloogia Avatud kõigile, kes
kulutuse printsiibi" (Bataille 1995: 69). Bataille arvates pole inimese tegevus täielikult taandatav tootmise ja säilitamise protsessidele ning jagab tarbimise kahte ossa: esimese osa moodustab hädavajalik miinimum, et säilitada antud ühiskonnas indiviidide elu ja jätkata tootmistegevust, teise osa mittetootlikuks nimetatavad kulutused aktiviteedid, mis vähemasti primitiivseis tingimusis on iseenese eesmärgiks: "luksus, leinad, sõjad, kultused, uhkete monumentide ehitamine, mängud, vaatemängud, kunstid, perversne (st genitaalsest eesmärgipärasusest eemaldunud) seksuaalne tegevus" (Bataille 1995: 70). Just viimaste, mittetootlike vormide jaoks reserveerib Bataille "kulutuse" nimetuse, välistades tarbimisviisid, mis on ainult tootmise vaheastmeks. Ta vastandab kao arvebilansi põhimõttele (mille järgi kulutuse korvab regulaarselt omandatud vara), viimast nimetab ta ratsionaalseks sõna kitsamas tähenduses
Investeeringud- selle all käsitletakse kulutusi tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks. Mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu püüab riik investeeringuid igati toetada ja soodustada. Eestis on investeeringute osa umbes 28% SKT-st. Umbes 20% SKT-st läheb valitsuskuludele. Selle alla kuuluvad kultused haridusele, riigikaitsele, teedeehitus, ministeeriumite halduskulud. (Eesti läheb 1,4% SKT-st kaitsekuludeks, 5,1% haridusele, 6,8% tervishoiule; Iisraelis 8,9% kaitsele, 7,7% haridusele, 6% tervishoiule; USA 3% kaitsekuludele, 5% haridusele, 5,7 % tervishoiule.) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Majanduses esitatakse kahte käsitlusviisi- mikroökonoomilist ja makroökonoomilist. Mikroökonoomika uurib
Zeus ei tahtnud oma lapsi alla neelati ning muutis raseda Metise kärbseks, kelle ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera. a. Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja
· AMON-RA kokkuvõttes kõige tähtsam jumal üldse · HATHOR samuti lehmapeaga · PTAH - käsitööliste kaitsejumal; austati Memphises; sealsed preestrid ütlesid, et Ptah'il pole algust ja Ptah lõi maailma, jumalad, inimesed vaid oma sõnaga. Ning kõik teised jumalad on Ptahi erinevad ilmingud!!! Siiski monoteism Egiptuses ei juurdunud, mis on seotud valitseja Amenhotep IV ehk Ehnaton'iga - Aton sai ainsaks jumalaks, teiste kultused keelati ära, esimesena Amon-Ra omad. Ehnatoni surma järel taastati kohe vanade jumalate kultus. Põhiline muutus vaheldusid peajumalad. Atum sai peajumalaks esimesel vaheperioodil; keskmise ja uue riigi ajal jäi ka selleks, samastati aja Ra-ga: Atum-Ra, levinuma kirjapildiga Amon-Ra. Iga kultuskeskus tahtis olla maailma keskpunkt. Iga templi juures oli tiik, mis sümboliseeris ürgookeani. Maailma loomist n-ö korraldi rituaalides. (Maailmakorra püsimiseks)
tohi vastu võtta kulda ega hõbedat 11 3.7. Budismi harud Sajandite jooksul on budism hargnenud, samal ajal kui see levis. ,,Iidsete õpetus" ehk theravaada ehk hinajaana (väike vanker) jääb kõige usutavamaks Buddha suulisele õpetusele ja tema isikule. Mahajaana (suur vanker) moodustub filosoofilisest ja teoloogilisest pulbitsemisest, võttes omaks arvukad pühad isikud (bodhishattva), kelle poole suunatud jumalakartlikud kultused. See levib loode suunas, jõudes Kesk Aasiasse ja V sajandi alguses Hiinasse, kus budism ei vastandu põhiliselt ei taoismile ega konfutsianismile. Jõudnud järgmisel sajandil Koreasse ja seejärel Jaapanisse, tekib temas arvukaid koolkondi, millest kõige tuntum Euroopas on zen, mis põhineb istudes mediteerimisel. Tiibetis, kuhu budism jõudis VII sajandil, kujunes välja originaalne vorm, vadzrajaana ehk teemantvanker, milles samanismiga segunevad tantrismi mõjud, esoteeriline
võib leida vähemasti viiskümmend Euroopa nõiausus esinevat motiivi. Mõningad sarnasused Euroopa nõiakunsti ja mitte-Euroopa loitsumaagia vahel tulenevad euroopalike uskumuste eksportimisest kolonialismi vahendusel. Vodoo tekkis religioonina, mille tõid Haitile Benini rannikult sisseveetud orjad (nimetus on jorubade keeles jumalat tähistavad sõna moonutis). Kristluse ja muude Euroopa ideede mõjutusel sai sellest sünkretistlik religioon, milles sulasid ühte mitte ainult mitmed Aafrika kultused, vaid samuti ka mõned Euroopa olkloorist pärinevad uskumused. Lühidalt, see on kõikvõimalike osiste konglomeraat, milles on ülekaalus Aafrika traditsioonid. Selle religiooni on omaks võtnud 90% Haiti elanikest. Samal ajal peavad needsamad inimesed ennast katoliiklasteks. Euroopa ja Aafrika uskumuste seesugune segunemine on ilmekas näide sünkretismist, mida on täheldatud ka teistes eurooplaste poolt koloniseeritud ühiskondades. Uskumuste kohalikke
läbi samasuguseid reforme nagu Solon Ateenas ) Iseloomulik Alk luulele on see, et ta väljendab ebakindlust homses päevas. Kirjeldab polist kui laeva, mida tuuled merel räsivad. Riik kui linn tormisel merel. Mõlema luules esinevad mütoloogilised teemad, samuti on isel armastusluule ( mõlema soo esindajatele ). Sappho luule on samuti sõpruskonnas tekkinud luule, tema sõpruskond koosnes tütarlastest, temal poliitilisi teemasid ei olnud. Tema luule temaatika oli kultused, pidustused, pulmad, sõbrataride omavaheline suhtlemine, kiindumus, südamevalu armastatu pärast ja ka lahusolek&igatsus. Politiiline võitlus, mis toimus väljaspool tütarlaste suhtlusringi sapphod ei puudutanud. Psühholoogilist analüüsi on sappho luules vähe, maalib seda, kuidas tunded väliselt avalduvad, see võib olla sageli üsna füsioloogiline kirjeldus, taustaks on sageli loodus. Armastuse temaatikale loob sappho ilusa tausta, kaunid riided, lõhnad, lilled..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
