viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini. Kasutatud kirjandus: http://www.visittartu.com/6554 http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/?id=95&pg=object http://www.peipsi.org/peipsi.org-v2/wiki.phtml?title=Alam- Pedja_looduskaitseala&frame=body
Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin Elu Soomaal sõltub peaaegu igal aastal ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis... KÜLASTAJA SAAB... RMK punktist asjatundlikku infot Soomaa ja selle ümbruse kohta
valitsejaks ja relvajõudude kõrgeimaks ülemjuhatajaks. Sisevastuolude tõttu kukutasid kasakad direktooriumi juba novembris 1918. Kõrgeim võim anti Koltsakile. Esseeride vastuhakk detsembrikuus suruti veriselt maha. Koltsak seadis sisse sõjaväelise diktatuuri. Tema 100 000-mehelist armeed aitasid varustada britid ja esialgu saavutas Koltsak teatavat sõjalist edu. Vallutati Ufaa, Kaasan ja Samaara. Koltsaki kontrollitav territoorium ulatus 300 000 ruutkilomeetrini, seal elas 7 miljonit inimest. üle Uuralite. 14. novembril langes Omsk ja punased võtsid 50 tuhat meest vangi. Koltsak rändas vaevaliselt Irkutski suunas, kus detsembri lõpul olid võimule tõusnud vasakpoolsed. 4. jaanuaril 1920 teatas Koltsak tagasiastumisest Anton Denikini kasuks ja ta anti peagiIrkutski võimude kätte. 20. jaanuaril tõusid linnas võimule bolsevikud, kes pärast 3 nädalat kestnud "eeluurimist" hukkasid Koltsaki 7
Aabraham, Iisak ja Jaakob kaldunud nende karjad. Vastavalt allikale, nimi Negev kõrb tuleneb kas heebrea sõna "kuiv" või "lõuna". Kuigi päritolu nimi on vaieldav, nii võimalik määratlused tunduvad usutavad. Kasutatud allikas: http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Negev#Geography JUDEA Judea kõrbe piirnevad mäed Juudast läände ja surnumerest itta. Leitakse, et see on suhteliselt väike kõrb, mis ulatub vaid 1500 ruutkilomeetrini, kuid see sisaldab palju põnevaid looduskaitsealad, ajaloolisi paiku, kloostreid ja ürgseid panoraame, et teha see põnevaks ja ainulaadseks kohaks mida külastada. Judean kõrb on täis hingematvad vaated, mis on muutuvad pidevalt. Mäed, kaljud ja kriitmäed seisavad platoo kõrval, jõesängid ja sügavas kanjonis. Kõrbe Laius ja laius on ületanud mitmed jõgesi, mis on loodud kanjonid kuni 500 meetrit sügavused. Mõned nendes jõgedes on vesi aastaringselt,
Amazonasel on ligikaudu 500 lisajõge. Kus on kõige pikem fjord? Fjord on pikk kitsas ja järskude kõrgete kallastega sügav laht, mis ulatub kaugele maismaasse. Väga kuulsad on Norra ja Lõuna-Tsiili imeilusad fjordirannikud. Kõige pikem fjord asub Gröönimaal. See on Nordvest ja see ulatub 300 kilomeetri kaugusele sisemaasse. Milline laht on kõige avardunum? Kõige avardunum laht on Hudsoni laht Kanadas. See laht on kaugele mandrisse tunginud ja pindala ulatub 800 000 ruutkilomeetrini. Rannajoon on 12 000 kilomeetrit pikk. Hudsoni laht on oktoobrist juulini jääs ja seega kutsutakse seda Põhja-Ameerika külmkapiks. Kus asub kõige suurem korallrahu? Korallrahud ehk korallriftid on meredes elutsevate mitmesuguste loomade ja vetikate tekitatud moodustised merepõhjas. Korallrahud saavad tekkida ainult troopikameredes. Suurim korallrahu on Austraalia kirderannikul. See on Suur Vallrahu ja see on 2000 kilomeetrit pikk. Kus on merelooded kõige suuremad?
Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks
seal erinevad teatrietendused ja avatakse pop-up kohvikuid ning on üks Tapa põhisümbolistest. Kaitsevägi Kaitseväelinnaku esimese rajatise, lennuvälja, ehitamist alustati 1939. aastal ning lõpetati 1950. aastal. Lennuvälja alale jäävad talud asendati mujal Saksamaale lahkunud Balti sakslaste taludega või osteti riigi poolt ära. Pärast Eesti taasokupeerimist Teises maailmasõjas suurendas Nõukogude okupatsioonireziim linnaku ala kuni 9 ruutkilomeetrini. 1990. aastate alguses võttis Kaitseliit Tapa sõjaväelinnaku enda kätesse. 1990. aasta märtsi alguses nõudis Tapa elanikkond, et sõjaväelennuväli likvideeritaks, sest see kahjustas elanike ja ümbruskonna tervist. Tapa linna joogivesi oli muutunud kasutamiskõlbmatuks ja heitgaasid mürgitasid nii õhku kui ka aiasaadusi, mis koos kaasneva müraga tekitasid elanikele (eelkõige lastele) närvisüsteemikahjustusi. Lennuvälja sulgemiseks
Jõgi on laevatatav kogu riigis. Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida eraldavad muust riigist Kardemonimäed ja Elevandipiirkond ning kust jõed voolavad otse merre. Kambodza suurim järv on Tônlé Sab, mis on ka suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on Mekongiga ühenduses Tônlé jõe kaudu, mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve keskmine veetase võib langeda 11,5 meetrini ja pindala 25002700 ruutkilomeetrini. Kui vihmad tõstavad Mekongi taset, hakkab Tônlé Sabi jõgi septembris-oktoobris tagurpidi voolama, Tônlé Sabi jõe veetase tõuseb 915 meetrini ja pindala 15 000 25 000 ruutkilomeetrini. See väldib ka üleujutusi allpool Phnom Penhi. Kui Mekongi tase alaneb, hakkab jõgi taas põhjast lõunasse voolama. Phnom Penhis jaguneb Mekong neljaks ja seda tuntakse Nelja Näona (Chattomukh): kirdest voolab linna sisse Mekong, loodes on Tônlé Sab ning linnas algab Mekongi
Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige
pesas. Haigustest esineb kärntõbi ja trihhinelloos. Rebane. Poegi pesas 6. Rebasel palju parasiite. Sitaga ei maksa kokku puutuda. Kaslased. Ilves. Ilveseid on 4 liiki: punailves, kanada ilves, iberia ilves, euroopa ilves. Meil euroopa ilves. Hästi väike südameindeks ei ole võimeline pikaajaliseks jooksuks. Suur tömbisabaline kass. Elab metsas. Ei lähe lageraba peale. Kipub eelistama kuusealusmetsaga metsa. Metsaservast väga kaugele minna ei taha. Ilvese kodupiirkond on 200-600 ruutkilomeetrini. Ilves on jahimeeste jaoks üsna loll loom. Lihtne küttida. Läheb hästi lõksudesse. Ilves sööb metskitse ja jänest. Pool ilvese toidust moodustab metskits. Sööb ka rebast. Pesakonna suurus on 2-3 poega. Ei pruugi iga aasta sigida, vaid üle aasta. Inimesele ohtlik ei ole. Puu otsa läheb ainult ohu korral. Soomes ja Rootsis 2000 ilvest, Lätis ja Leedus kuskil 300 ilvest. Eestis kuskil 1100 ilvest. Ilvese arvukus suhteliselt stabiilne. Dünaamiline fond
sabajuurest kõrgemal saba ülapinnal nahas ja nahaaluses koes. See nääre eritab skungi lõhna taolist lõhna, mis on seksuaalne peibutuslõhn. Käitumine Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on territooriumi suurus 512 ruutkilomeetrit, linnas koguni 0,2 ruutkilomeetrit. Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad külgnevad territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes. Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Täiskasvanud rebaseid saab ühel territooriumil olla
varvaste padjandid on kõvad ning küünised on pidevalt väljas ja lõikuvad maasse. Rebane jääb ühele alale eluks ajaks. Rebane on üksik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on ala suurus 512 ruutkilomeetrit, linnas koguni 0,2 ruutkilomeetrit. Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad külgnevad territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes. Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte jälle hakata sealt toitu otsima. Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Täiskasvanud rebaseid saab ühel
Üleüldiselt on linn suhteliselt madal, kõige madalam kõrgus merepinnast on 35 meetrit . Pariisis on mitu prominentset mäge, millest kõrgeim(130 meetrit) on Montmartre. Kui välja arvata Boulogne'i ja Vincennes'i metsad, siis katab Pariis 86928 ruutkilomeetrit. Pariisi viimane territooriumi laiendamine 1860.aastal ei andnud ainult mitte tema kaasaegse vormi, vaid lõi ka kakskümmend munitsipaalüksust. 1860.aastast pärit 78 ruutkilomeetrine ala suurendati 1920.-l aastal napilt 86.9 ruutkilomeetrini. 1929.aastal lisati Bolougne'i ja Vincennes'i metsad ametlikult linnale, mis laiendas territooriumi tänasele 105397 ruutkilomeetrile. Pariisi tegelik demograafiline suurus või linnaala(unite urbaine) ulatub väljapoole linnapiire, suurendades linna kasvu idast ja kagust Seine'i ja Marne'i jõe ääres ning loodest ja põhjast Seine'i ja Oise' jõe ääres, moodustades ebaregulaarse ovaali. Väljaspool peaäärelinnu kukub rahvastikutihedus järsult: metsade ja põllumajandus segu
Küll aga näitab pikaajaline arvukuse aegrida usutavat populatsiooni arvukuse trendi. LIIKUMISED (ELUPAIGASUURUS JA-KASUTUS, RÄNDED) Karude kodupiirkondade suurused varieeruvad olenevalt piirkonnast (saadaval olevatest elupaikadest, karude ja inimeste asustustihedusest, toitumistingimustest jmt. sõltuvalt) ja sugupoolest (isastel suurem, emastel väiksem) üsna suurtes piirides: nt. 28 ruutkilomeetrist Jaapanis emastel karudel kuni üle 3750 ruutkilomeetrini Yellowstone's, USAs (see ei ole ilmselt ülemine piir). Seega on samal alal elavate isaste karude kodupiirkond on enamasti vähemalt kaks korda suurem sama piirkonna emaste kodupiirkonna suurusest, eriti on selline erinevus märgatav kevadel ja suvel. Emaste karude kodupiirkonna suurus oleneb suuresti nende reproduktiivsest staatusest, olles indlevatel emastel karudel kuni 5 korda suurem mitteindlevate emaste kodupiirkonnast ning jooksuaegne kodupiirkond
M.Chanini(1993) andmeil oli 1988 aastal osooniauk palju väiksem kui 1987 aastal. 1989 aastal esines jälle võimas osooniauk. (lisa 2) K.Eerme(1992) andmeil ei olnud 1990 aasta Antarktika osooniauk 1989 aasta omast oluliselt väiksema sügavusega. E.Kyrö(1993) andmeil esines ka 1991 aasta Antarktika kevadel lõunamandri kohal intensiivne osoonikihi hõrenemine. Väga suur osooniauk tekkis ka 1992 ja 1993 aastal. Reuteri andmeil ulatus 23 septembril 1992 osooniaugu pindala 24,35 miljoni ruutkilomeetrini. Oktoobris vähenes augu pindala 20 miljoni ruutkilomeetrini. Antarktika pindala on 12,5 miljonit ruutkilomeetrit, koos šelfiliustikega 14,0 miljonit ruutkilomeetrit. Kuna Antarktika pindala on osooniaugu pindalast ligi poole väiksem, siis ulatus osooniauk juba Antarktika kohalt kaugemale. Osoonikihi paksus oli sellel ajal ajuti vaid 100 DU . T.Kändleri(1996) andmeil oli 1996 aasta novembri alguses Antarktiaka kohal oleva osooniaugu suuruseks 18 miljonit ruutkilomeetrit.
POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED: Aruniidud ja puisrohumaad Pärandkooslustest üldiselt: Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid rohumaid või puude-põõsastega rohumaid. Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, võsastub rohumaa varem või hiljem jälle. Pärandkoosluste, eriti puisniitude kõrgaeg oli umbes sajand tagasi, mil nende pindala küündis 18 000 ruutkilomeetrini ehk peaaegu pooleni Eesti maismaast. Pärandkoosluste kaitseväärtused: · ajalooline väärtus traditsiooniline eluviis ja maakasutus; · kõrge liigirikkus; · haruldaste ja ohustatud liikide kaitse; · esteetiline väärtus maastike kaitse; · majanduslik aspekt ökoloogiline põllumajandus, ökoturism, rekreatiivne väärtus; · koolituslik ja teaduslik väärtus. Pärandkoosluste kadumise põhjused: 20.saj. algul hoogustus põllunduse ja metsanduse eraldumine, s.t
annaabi.ee 
