IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. ICMP- Internet Control Message Protocol. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Teostab ruutimise abifunktsioone. ARP- Address Resolution Protocol. Protokoll mis koosneb päringust ja vastusest.(Ip adressi päring) IGMP- Internet Group Management Protocol. Multicast. Pordid- Loogilise ühenduse lõpp-punkt TCP/IP ja UDP võrkudes. Pordi number määrab ära pordi tüübi. Näiteks HTTP andmevoogude tarvis on harilikult reserveeritud port 80. (21-FTP- TCP; 23 telenet-TCP; 517 UDP). 2/4
CC korral luuakse sessiooni algul SYN On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate reserveerimispakett, mis on täpselt nii pikk kui palju aega pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul kulub signaali levikul siini ühest otsast teise. See välistab (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist kokkupõrke võimaluse. Reserveerimispakett teeb siis iga saatja saatja nö testima maksimaalset läbilaskevõimet – st et võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning , kel on soovi ja kui reserveerimispakett on terve siini läbinud suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on
Hierarhiline marsruutimine vähendab ruutingutabelite suurusi ning vähendab uuenduste tegemiseks vajaminevat liiklust. 35. Marsruuterid + Marsruuteritel on kaks funktsiooni: nad jooksutavad marsruutimise algoritme/protokolle ning lülitavad (swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada.
,,lame" vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole võimalik hoida ruutimistabelis. Tegelikult võib iga võrgu administraator tahta oma võrgus ruutimist hallata. // ==> Ruuterid koondatakse regioonidesse tekivad autonoomsed süsteemid (AS). Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. // ==> Veel on olemas gateway-ruuterid, mis on AS-s erilised. Need kasutavad sama ruutimisprotokolli, mis teisedki ruuterid samas AS-s, aga nad on ka vastutavad väljaspoole AS-i ruutimise eest, s.t. need peavad suhtlema teiste gateway-ruuteriga. ==> EHK Hierarhilisel juhul, moodustab osa marsruutereist marsruutimismagistraali (routing backbone), mille kaudu liiguvad kõik paketid autonoomsete süsteemide (ka domeenide, loogiliste gruppide) vahel. Nii saab marsruuter autonoomse süsteemi sees suhelda ainult teiste samasse süsteemi kuuluvate marsruuteritega, vaid üks marsruuter vahendab liiklust 'välismaailmaga'. Väga suurtes võrkudes võib olla eristatud ka üle kahe taseme
võrk ei ole „lame“ vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole võimalik hoida ruutimistabelis. Tegelikult võib iga võrgu administraator tahta oma võrgus ruutimist hallata. // ==> Ruuterid koondatakse regioonidesse tekivad autonoomsed süsteemid (AS). Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. // ==> Veel on olemas gateway-ruuterid, mis on AS-s erilised. Need kasutavad sama ruutimisprotokolli, mis teisedki ruuterid samas AS-s, aga nad on ka vastutavad väljaspoole AS-i ruutimise eest, s.t. need peavad suhtlema teiste gateway-ruuteriga. ==> EHK Hierarhilisel juhul, moodustab osa marsruutereist marsruutimismagistraali (routing backbone), mille kaudu liiguvad kõik paketid autonoomsete süsteemide (ka domeenide, loogiliste gruppide) vahel. Nii saab marsruuter autonoomse süsteemi sees suhelda ainult teiste samasse süsteemi kuuluvate marsruuteritega, vaid üks marsruuter vahendab liiklust 'välismaailmaga'. Väga suurtes võrkudes võib olla eristatud ka üle kahe taseme
vajaminevat liiklust. 12 24. Marsruuterid Marsruuteritel on kaks funktsiooni: nad jooksutavad marsruutimise algoritme/protokolle ning lülitavad (swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada.
Laiendatavus //place modularity// - iseloomustab seda, kuivõrd kerge on olemasoleva võrgu struktuuri laiendada täiendavate moodulite abil. Regulaarsus //regularity// - iseloomustab kuivõrd kõrge on korduvuse aste võrgu struktuuris. Täielik andmesidevõrk on võrk, kus eksisteerib link igast võrgu sõlmest igasse teise sellesse võrku kuuluvasse sõlme (n×n võrk). 43. Sidevõrkudes kasutatavad ruutimise põhiprotokollid. Andmeedastustee sidevõrgus võib olla kas ühesuunaline kakspunktühendus //point-to-point//, kahesuunaline kakspunktühendus või kahesuunaline rohkem kui kahte sõlme ühendav. Esimesed kaks varianti on sihtotstarbelised andmeedastusteed //dedicated path//, viimane esindab ühiskasutatavat andmeedastusteed //shared path//. Ruutimine on mehhanism, mille abil moodustatakse sidevõrgus andmetee võrgu kahe sõlme
Üleminek IPv4 IPv6-le Mitte kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada, s.t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad pakette teisendada ühest aadressiruumist teise. Teine võimalus on kasutada tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 26. Datagrammide edastus läbi võrkude Igas IP datagrammi päises on kirjas saatja ja saaja aadressid. Selle järgi toimetatakse pakett konkreetse masinani. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, mille alusel otsustatakse, kuhu pakett vaja toimetada on. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud mõnele samas võrgus asuvale terminaalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see edasi võrguväravasse (gateway), mis uurib, kas paketti on võimalik vahetult edasi toimetada (s.t. kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus, mis gatewaygi). Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi järgmisesse ruuterisse
võrgu kõikide linkide ja kommutaatorite summaga; võrgupoolitus – minimaalne linkide arv (BS), mis tuleb sidevõrgust kõrvaldada, et moodustuks kaks võrdset sümmeetrilist võrgupoolt; laiendatavus – iseloomustab seda, kuivõrd kerge on olemasoleva võrgu struktuuri laiendada täiendavate moodulite abil; regulaarsus – iseloomustab, kuivõrd kõrge on korduvuse aste võrgu struktuuris. 43. Sidevõrkudes kasutatavad ruutimise põhiprotokollid. 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//: korral luuakse esmalt side võrgus allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; Pakettkommutatsiooni korral jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Iga pakett varustatakse
realiseerivad sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS’i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed (inter-AS) ja piirkonna välised (intra-AS) ruutimistabelid. Tuntumad piirkonna välised ruutimise protokollid – RIP ja OSPF // Tuntum piirkonna sisene ruutimise protokoll - BGP piirkondade sisestel on fookus võrgu jõudlusel. Piirkondade vahelistel poliitilised otsused võivad domineerida otsuste üle Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP-Aadress:
Iga nimeserver haldab internetis teatud piirkonda (domeeni). Miks seda ei tsentraliseerida? Et vähendada koormatust, väljaspoole AS-i ruutimise eest, s.t. need peavad suhtlema teiste gateway-ruuteriga. määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne). _ Network access layer - vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. Lokaalne nimeserver puhverdab infot, et
Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega. Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 33. Hierarhiline marsruutimine Ruutimisinfot ca 50 miljoni võimaliku sihtpunkti kohta ei saa hoida ruutimistabelites, internet on võrk võrkudest, iga võrguadmin tahaks kontrollida ruutimist oma võrgus. Hierarhiline ruutimise puhul: * Ruuterid jagatakse regioonideks („autonoomseteks süsteemideks“, AS) * Ruuterid samas AS’is toimivad sama ruutimisprotokolli alusel. * Igas AS’is on oma lüüsruuter (Gateway), suhtleb AS ruuteritega intra-AS protokollide ning teiste lüüsruuteritega inter-AS protokolli alusel. Samuti on see lüüs vastutav ruutimise eest väljapoole AS’i. Intra-AS ruutimine – tuntud ka Interior Gateway Protocols (IGP) protokolliperel põhineva ruutimisena
pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks ja datagrammiks Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale.Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. 43. Ethernet Ethernet - Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a
42. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse (gateway), mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. Näide: A tahab saata datagrammi B-le läbi ruuteri R. Oletame, et A teab B IP aadressi
olevasse ruuterisse ja siis sisemine ruutimine. Kõik maailma ruuterid ei pea teadma, kuidas ülikooli võrgu sees ruutimine toimub, vaid on teada üks ruuter, mille kaudu pääseb sisevõrku ligi. Intra-AS piirkonnasisene marsruutimine Inter-AS piirkonnaväline marsruutimine Marsruutimine toimub selliselt, et kõigepealt host-ist läbi ruuterite servaruuterisse. Sealt läbi ruuteritevahelise marsruutimise teise piirkonna servaruuterisse. Seal piirkonna sees Intra-AS ruutimise abil kindla hostini. /// Näited Kui meil on tegemist võrguga x ja me oleme võrgupiirkonnas AS1, siis meil on vaja informatsiooni, kuidas x-i pääsetakse läbi 1c ja 3a ja siit ka x-i jõuame. Kui x saab olema kahe piirkonnaga seotud, siis on olemas informatsioon ruuteritel 3a ja 2a ja need omakorda informeerivad järgmisi ruutereid. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP Võrgukihi aadress on mõeldud selleks, et ühest otspunktist teise saaks liikuda IP-
annaabi.ee 
