2. Sisesta broserisse ruuteri ip aadress (192.168.2.1) 3. Nüüd logi sisse (Kasutajanimi: admin ; parool: 1234) 4. Tuleb minna quick setup-> siis next-> siis tuleb ip aadressi kaks viimast lahtrit ära muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5. Nüüd tuleb minna general setup-> Wiless ja sealt keelan ära wifi kui Basic settingist panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on näiteks 192.168.2.3 siis väikelüüs peab olema erinev IP aadressist näiteks 192.168.2.2 7. Viimaks tuleb ära keelata DHCP General stup-> LAN ja sealt tuleb DHCP panna disable. 8. Kontrollin kas ruuterile ligi oma seadistatud IP aadressiga. Login sisse. 9. Kontrollin kas ise saan internetti ja seejärel vaatan kas teised saavad internetti. 10. Teen ruuterile restarti ja seejärel ühendab ta vooluvõrgust lahti. 11. Võtan maha staatilise IP aadressi. 12
et vähemalt üks kahest paketist ei jõudnud adressaadini ja IP tasemel side kahe võrgusõlme vahel puudub. 5. Milline on DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) serveri töö üldine põhimõte? a. Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (ingl Dynamic Host Configuration Protocol, lüh DHCP) on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab võrguadministraatoril lasta serveril või ruuteril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele (juhul kui eelnevalt on defineeritud MAC ja/või IP-aadresside nimekiri) ja võimaldab seda kasutada teataval ajavahemikul. DHCP serveri võimalust kasutamata tuleb IP-aadressid määrata käsitsi ning igale võrguseadmele eraldi. DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP-aadresse
aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust. · Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv traadita ühendus, mis on enda valitud nimega ja parooliga. 2. KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED Mida teha kui WiFi-ühendus katkeb? Tavaliselt on probleem tingitud sellest, et samal WiFi-kanalil on mitu ühendust, mille vahel tekib konflikt. Probleemi aitab lahendada see, kui vahetad WiFi-kanali ruuteris käsitsi ümber, st lülitad staatiliseks. Kuidas ma saan aktiveerida ruuteril WiFi-ühenduse, hetkel töötab mul internet kaabliga? Algseadistuses on WiFi aktiveeritud ja kaitstud WEP-võtmega. WEP-võtme leiad seadme põhja alt tehase poolt paigaldatud kleebiselt. Seal on kirjade "THOMSON SpeedTouch..." all olemas tekstid SSID, WEP (HEX) võti. Kui avada arvutis WiFi-võrkude nimekiri ja üritada luua ühendus SSID-nimelise võrguga, peaks arvuti küsima "Network Key"-d, kuhu tuleb sisestada ruuteri põhja all olev WEP-võti. Kuidas ruuterisse ,,sisse saada"
Default gateway’ks on nüüd ruuteri WAN poolne IP aadress (vt ül 2 samm 6). Võime WAN poolse arvuti nüüd ruuteri WAN porti ühendada. Samm 4: Valime LAN poolse arvuti, millisel loome veebiserveri. Selle arvuti Firewall’i lisame erandi pordi 80 jaoks (Add port… dialoogi kaudu). Samm 5: Tuletagem meelde, et meie ruuter tarvitab suure tõenäosusega NAT aadressiteisendust, mistõttu meil tuleb kohalikku võrku üles riputatud serverile ligipääsu võimaldamiseks 3COM ruuteril Virtual Server’i looma. Samm 6: WAN poolse arvuti brauseri aadressiribale sisestame nüüd ruuteri IP aadressi. Kui pääseme veebilehele ligi, on kõik korras. Samm 7: Me ei saa välisvõrgust sisevõrku ping’ida kahel põhjusel. Esiteks ei luba seda (tõenäoliselt) kohaliku võrgu arvutite tulemüüride seaded. Teiseks on ruuter nõnda konfigureeritud. Katsetame sellegipoolest. Samm 8: Näitame tulemuse ette. 5 Häälestage ruuter “läbipaistvaks” 5
Domeen võib sisaldada kuni 256 multicasti gruppi, samuti 255 alamvõrku, kellel mõlemad aadrssi maksimumid 127 sõlmes. Et säästa ribalaiust, domeeni aadress võib olla kodeeritud null pikkusega, ühe baidina, kolme baitina, või et tagada unikaalsus, kuue baidina. See lihtne disain võimaldab väga lihtsat mitmed paketid saata ühel aadressil. Marsruudi tabelid on üsna väikesed, näiteks massiivi 256 bitti ja sõnum peaks läbima kogu ruuteril antud alamvõrgu, ning kuuluma teatavasse rühma. 2.5 Neljas kiht Transpodi kihis pakettide taasedastamise ja koopiate tuvastamine toimub. Kui pakett saadetakse, siis kontrollitakse kas pakett saadeti usaldatavast allikast või mitte. Paketid mis ei ole usaldusväärsed nendel on tunnustamatta teenused tunnustamatta vastused. Protokoll toetab usaldusväärne unicast samuti multicast, muutes selle läbipaistvamaks kohaldamist, kas selle teabe saadetakse üks või mitu jaamades. Iga
järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA. FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes. CDMA - kanalijaotus, kus sama kanalit saavad kasutada mitu saatjat, kasutades erinevaid koode. 3G, GSM, wifi SDMA - ruumi paralleelne kasutamine (suund, kaugus), nt wifi ruuteril kaks antenni ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP). Veatuvastus (CRC, FCS). Meediumi jagamine: ALOHA, CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and-Wait, Sliding Window. Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go-Back N ARQ ja Selective Reject ARQ. 48bit MAC aadress, mis on igal võrku
seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine. Teine erinevus on ruuteri lisamoodulite lisamise piiratus. Kui tavaarvutisse saab lisada video-, heli- ja graafikakaarte, siis ruuteri lisakaardid on alati võrgufunktsioonide laiendamiseks (uue võrguprotokolli toe lisamine) või nende kiirendamiseks [1]. Käesolevas töös on kasutatud 2008
seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine. Teine erinevus on ruuteri lisamoodulite lisamise piiratus. Kui tavaarvutisse saab lisada video-, heli- ja graafikakaarte, siis ruuteri lisakaardid on alati võrgufunktsioonide laiendamiseks (uue võrguprotokolli toe lisamine) või nende kiirendamiseks. Käesolevas töös on kasutatud 2008
on ruutereid nii palju, et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis on ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS'i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed ja piirkonna välised ruutimistabelid. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP
IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis
kõige odavama tee. Tee maksumus on see, mis on selle tee hind. Marsruutimine peab tagama: 1) Korrektse marsruudi Kui me otsime teed punktist A punkti B, siis sellesse punkti B on meil võimalik ka jõuda, kui vähemalt üks kanal eksisteerib punkti A ja punkti B vahel. 2) Marsruutimise algoritm peab olema võimalikult lihtne Me ei saa kulutada palju aega marsruutimise algoritmi tööks, sest marsruutimise algoritm töötab ruuteri peal ja ruuteril on üks protsessor, mis peab tegelema marsruutimisega ja see on tema põhitöö. Seega, kui me kulutame marsruutimise algoritmi täitmiseks liiga palju ruuteri aega, siis seda vähem jääb aega tegeliku marsruutimise jaoks. 3) Marsruutimise algoritm peab olema vea ja igasuguse eriolukordade kindel Kui üks kanal on katki, siis peab algoritm suutma tööd ümber korraldada selliselt, et otsitakse alternatiivseid teid.
Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis
algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis 21 ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS'i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed ja piirkonna välised ruutimistabelid. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP
andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Lisaks oleks võimatu hoida neid kõiki ühes marsruutimistabelis. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems – ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS’i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed (inter-AS) ja piirkonna välised (intra-AS) ruutimistabelid. Tuntumad piirkonna välised ruutimise protokollid – RIP ja OSPF // Tuntum piirkonna sisene ruutimise protokoll - BGP
missuguse AS-i kaudu. 35. Marsruuterid Marsruuterid on võrgukihi seadmed, mis tegelevad datagrammide (ehk võrgukihipakettide) edastamisega. Marsruuter loeb datagrammide päistest sihtmarsruuteri aadressi ning valib selle järgi järgmise marsruuteri, millele pakett edastada. See, mis andmed on datagrammi sisus (payload), ei mõjuta marsruuterite tööd, sest ruuterid ei jooksuta rakenduse- ega transpordikihi protokolle. Igal ruuteril on marsruutimistabel. Ruuter loeb temasse saabuva datagrammi päist ning otsib tabelist päises asuva sihtaadressi järgi, millise ühenduse kaudu datagramm edasi saata. Tähtsamad elemendid: ● Sisendpordid (input ports) - siia tulevad datagrammid ● Switching fabric - väike võrk ruuteris, mis ühendab sisend- ja väljundpordid ● Väljundpordid (output ports) - siia lähevad datagrammid
väljapoole AS’i. Intra-AS ruutimine – tuntud ka Interior Gateway Protocols (IGP) protokolliperel põhineva ruutimisena. Tuntumad IGP’dest – RIP, OSPF, IGRP. Sisuliselt on protokollivalik jäetud konkreetse võrgu administraatorile. 34. Ipv4 IP on võrgukihi (OSI mudeli kolmanda kihi) protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega ning paketihaldusega. IP aadress on võrguinterfeisside tuvastamiseks ja unikaalseks identifitseerimiseks võrgus. Ühel hostil või ruuteril võib olla mitu interfeissi ja seetõttu ka mitu IP-aadressi. Näiteks ruuteritel on tüüpiliselt 2 aadressi, üks nn „sisevõrgu” ja üks „välisvõrgu” jaoks. Internet on jagatud isoleeritud alamvõrkudeks, mis on omavahel 20 ühendatud ruuteritega. Ipv4 puhul on IP-aadress 32-bitine. IP-aadress koosneb kahest osast:
annaabi.ee 
