Küsimus 1 Dispergeeritud faasi kuju ja paigutus maatriks saab olla järgmisel moel: Vali üks või enam: a. konsentratsioon b. orientatsioon c. värvus d. kvaliteet Küsimus 2 Millised on nendest komposiitmaterjalide liigid: Vali üks või enam: a. osakearmeeritud b. metallilised c. kihilised d. kiudarmeeritud Küsimus 3 Milliseid tooteid kõige enam valmistatakse kerimisel? Vali üks või enam: a. ruudulisi b. õõnsaid c. lamedaid Küsimus 4 Milline pealispind on mehaaniliselt vastupidavaim: Vali üks või enam: a. puidu spoon b. laminaat c. vaik d. paber Küsimus 5 Millise faasi osakaal on üldjuhul komposiitmaterjalis suurem? Vali üks või enam: a. maatriks b. sarrus Küsimus 6 Komposiitmaterjali omadused sõltuvad: Vali üks või enam: a. pideva faasi keemilisest koostisest b. sarruse osakeste kujust c. maatriksi hulgast d
Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. * Eriliigilisi määruseid ja täiendeid komaga ei eraldata. N: Suusatama minnes pani Märt jalga paksud villased sokid. Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel värvuvad puulehed kollaseks, punaseks ja oranziks. 10. Lugesin vajalikud peatükid veel hommikul kiiruga üle. 11. Tartus võib jalutada
Ei saanud küll poeedi teostest väga aru aga selle eest äratas see mu tähelepanu ja valvsust. Tema tegelaskuju küll häiris mind pisut. Oli ju ta algul suur isamaalane, siis oli ta ka punaste poolel ja peale seda varjas isegi maha seda. Ta oli küllaltki valelik ja äraandlik mõnel puhulgi. Üks suurimaid küsimusi, mille üle ma olen mõelnud etenduse kohta on, et miks kõhn mees kandis läbi aegade, reziimide ja mundrite kogu aeg ühesid ja samasid helepruunikaid-ruudulisi pükse. Võibolla näitas see eestlase, kui inimese meelsust. Mindakse vooludega kaasa ja kohanetakse, kuid vähemnähtavalt ollakse ikka isamaaliselt meelestatud. Kuid mitte väga varjatult. Need püksid olid ikkagi päris kirjud. Aga ega eestlased pole siis papist tehtud, et peaks varjama pidevalt. Julgeid väljaastumisi on minevikust küllalt võtta. Tõnu Oja täitis oma rolli vägagi viisakalt ja normaalselt. Ta oleks justkui loodud sellist tegelast mängima
LÄÄNE-EESTI Lääne-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad Läänemaa ja Pärnumaa kihelkonnad. Iseloomulikud on lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Pärnumaal olid pruunid ka meeste ülikonnad, mille omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Pikitriibuline seelik kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks, omapäraseks võib pidada neolõnga sissekudumist ning sissepressitud seelikuvolte. Alates 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid, eriti rohkesti Läänemaal, kus neid kooti punasel põhjal mitmesugustes ruudukombinatsioonides. 20. sajandi algul hakati mõnes kihelkonnas (Lihula, Kirbla) seelikule tikkima madalpistes õiemotiive. Üldse kandsid Lääne-Eesti naised rahvarõivaseelikuid kaua, igapäevarõivana 20. sajandi keskpaigani. SAARED Kolme suurema saare - Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu rõivastus kujunes Mandri-Eestiga võrreldes mitmeti erilaadseks
Lääne-Eesti (Läänemaa ja suurem osa Pärnumaast) · ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga · iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad · Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit (jakki) ja liistikut (vesti) ning kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti · Pikitriibuline seelik kodunes 19. sajandi alguseks · 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid, eriti Läänemaal · Peakatetes oli kihelkonniti suuri erinevusi: lõunaosas kanti eriilmelisi tanusid, põhjapool pott- ja kabimütse · Mehed kandsid põlvpükstest ja vatist koosnevat ülikonda, mis Läänemaal tehti sarnaselt Põhja-Eestiga potisinisest, Pärnumaal aga lambapruunist või -mustast villasest riidest. Viimaste omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. · Ala lõunaosas püsisid meestel vanatüübilised pikad püksid.
kirjadega. Kirivööde tunnuseks oli reljeefne geomeetriline kiri, mis moodustus piki vööd jooksvatest värvilistest villastest lõngadest ja katmata jäänud linasest põhjast. Viljandi kirivöödel olid äärtes ja keskel erivärvi joonekesed, viimast nimetati südameks. Õlakate (sõba, vaip, tekk). 19. sajandi esimesel poolel kanti kogu Viljandis tumepruune sõbasid, mis olid abielunaise pidulikud õlakatted. Nende kõrval kanti enamikus Viljandi valdades ruudulisi ja triibulisi villaseid õlakatteid. Tanu. Viljandi abielunaised kandsid väikest linasest riidest tanu, mille esiääres oli pits teeniga tanu. Tanu valmistati rööpkülikukujulisest riidetükist, mis murti kokku, õmmeldi üks serv kinni ja ümardati veidi tanu nurka. Teine äär kurrutati. Pikk-kuub (vammus, kuub) õmmeldi mustast villasest riidest. Viljandi linnast lõuna pool kanti Ida-Mulgimaale iseloomulikke punaste ja roheliste kaarusnööridega kaunistatud
Postmodernism jõudis Eestisse 1980ndatel, kui oli stagnatsiooniaeg, olid paneelmajadega linnaosad ja kolhoosid. Postmodernismile olid omased viilkatused, sambad, kaared, ristiga aknad, astmikumotiivid. Pindasi hakati krohvima ning värvid muutusid erksamaks:hakati kasutama valget ja musta, sinist ja roosat. Arhitektuuris oli neoratsionalistlik joon: väga selge struktuur ja lagedad fassaadid. Tähtsal kohal olid aknad ja postid, hakati tegema musta-valge-ruudulisi põrandaid. Väga palju ehitati dekoratiivseid sambaid ja poste ning tehti seintele vitraaze ja seinamaalinguid. Hakati panema rohkem rõhku ka ajaloolisele arhitektuurile, näiteks hakati kopeerima ajaloolist mööblit. Kujundati ajaloolisi interjööre, arhitektuur oli nö ,,moodne vanas". Postmodernistlikus stiilis on näiteks Eesti Panga hoone, mis on ehitatud 1998.aastal. 4 Kasutatud kirjandus 1) http://wiki.zzz.ee/index
2 Särk õmmeldi jämedast kodulinasest kangast. Saaremaa meestesärkidele on iseloomulik lai krae, mida idapoolsel Saaremaal kanti mahapööratult. Särgikrae seoti üles kaelrätiga. Kaeluse kooshoidmiseks oli krae all sõltus, sõltusega seoti kokku ka varrukavärvlid. Kaelarätt oli tavaliselt sinivalgeruuduline linane, kodus kootud. Kasutati ka poest ostetud puuvillaseid ruudulisi rätte. Püksid, lakaga (lappidega) kintspüksid, õmmeldi lambamustast villasest riidest, keha ümber liibuvad. Lakk kinnitus kummalgi küljel vasknööbiga. Sääred ulatusid veidi üle põlvede, sääreotsad jäeti õmblusest lõhikusse, käivad 3 vasknööbiga kinni, hilisemal ajal seoti sääreotsad ka nööridega kinni. Suised püksid, õmmeldi valgest jämedast linasest, lõikelt sarnanesid villaste pükstega, ainult vasknööpide asemel linasega ületõmmatud puunööbid
kerge ülerõivas (meestel vatt,naistel kampsun). Naiste kampsuneid ja liistikuid hakati tegema linlaste eeskujul liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud riideriba kampsuni allääres). Üleminek linnapärasele riietusele kulges eri paigus erinevalt. Lihula- Kirblas tikitud seelikud, Põhja-Eestis, eriti Virumaal ja Tallinna ümbruses liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleit. Läänemaal hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Seelikuvolte hakati sisse pressima kuumade leibade abil. Kihnus läksid moodi sitsrätid, -põlled ja -jakid. Samuti linnakultuuri mõjul sai leinavärviks valgest must. Suririided olid aga ikka veel valged. Pärimuste kohaselt pidi pulmasärgist saama surisärk. Külla ei mindud kunagi ilma pikk-kuueta, samuti kirikusse ega pulma. Huvi rahvarõivaste vastu saavutas kõrgpunkti koos rahva eneseteadvuse tõusuga 1880. aastail.
õukonnas hinnatud, kaval isik. Ainult narr ise ei lase ennast narrida ega saa teada ka narriks teha. Narr on püha hull. Eririietust kandsid keskajal ka narrid. Narrid kandsid tavaliselt narrikostüümi. Neid iseloomustas teravatipuline müts, mille otsas oli kuljused ja kellukesed. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused. Nende riietus oli toretsev ja värviline, et meelitada möödujaid kuulama ja vaatama. Palju kasutati ruudulisi riideid, jalas pikkade ninadega kingad, kitsad püksid ja rippuv müts kellukesega. Kuna narr kandis väga värvikirevaid riideid, siis oli ka igal värvil tähendus. Nii kolmeharuline narrimüts kui ka kolmevärviline narrirüü viitavad päikesekultusele. Kolmeharuline peakate on päikesejumaluse atribuut. Narri värvid kollane, sinine ja punane on kolmainsusliku taevase tule värvid. Iseäranis häbitult tähistasid narride vennaskonnad kristlikus Euroopas jõulupühi.
Piirkonnale iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit (jakki) ja liistikut (vesti). Liistikut kanti eriti Läänemaal. Rõivastusse kuulus ka kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti, mida kanti nii otse õlgadel kui ka kampsuni all. Pikitriibuline seelik kodunes 19. sajandi alguseks, sama sajandi keskpaigast hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Pikitriibulised seelikutele oli iseloomulik mitmest kohast kinniseotud vihtidena värvitud ja seepärast kirjuks jäänud lõnga sissekudumine. Kihelkonniti olid erinevad naiste peakatted. Kui põhja pool kanti pott- ja kabimütse, siis lõuna pool oli tavapärane hoopis eriilmeliste lillkirjaga kaunistatud tanude kandmine. Meeste riietuseks oli põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond. Läänemaal
3 Seelik 19. sajandi alguses leidus veel üksikuid ühevärvilise kitsa seeliku kandjaid. Samal ajal levisid kaharad pikitriibulised vabalt langevad voltidega seelikud. Riie kooti linase lõime ja villase koega koeripspindne. 1880. aastate paiku hakkasid mõned naised kandma ka ruudulisi seelikuid. Seeliku laiuseks arvestatakse 3 meetrit, pikkuseks 25 kuni 30 cm põrandast, mõõta tuleb ilma kingadeta. Värvli juures on seelik volditud, voldi sügavus on 5 uni 6 cm. Seelikul on ees 16 cm laiune sile osa, sealt
t kontuuridevalik fD = x¯1 x3 w ¯2 x x ¯4 In s ükski 3st sobivast kontuuridevalikust pole ülejäänud kahe suhtes parem / vaatleme, milleks arvutuvad leitud normaalkujud määramatuspiirkonnas. pole eelistatud, kuna kõik nad kasutavad 3 tk 4-ruudulisi kontuure ehk Milleks arvutub leitud MDNK funktsiooni määramatuspiirkonnas ? kõik nad annavad sama keerukusega KNK Kirjutame MKNK välja esimesest kontuuridevalikust: f D (0011) = ? f D (1110) = ? x 3 x4 ? kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega loogiliselt võrdsed ?
t x 3 x4 kontuuridevalik s x 1 x2 00 01 11 10 In ükski 3st sobivast kontuuridevalikust pole ülejäänud kahe suhtes parem / 00 1 0 1 pole eelistatud, kuna kõik nad kasutavad 3 tk 4-ruudulisi kontuure ehk 0 0 1 1 kõik nad annavad sama keerukusega KNK 01 Kirjutame MKNK välja esimesest kontuuridevalikust: 11 0 0 0 10 1 0 0 1 esimesena märgatav kontuuridevalik
annaabi.ee 
