Mats Traadi romaanid. (Kirjanik on olnud mehhanisaator, lõpetas Moskvas kirjandusinstituudi ja kõrgemad rezissööride kursused. Hiljem kutseline kirjanik) Romaanide ja lühiproosa peateemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1. Varasem maa-aineline proosa .Novellikogu ,,Koputa kollasele aknale" maaelupildid 50-st aastaist, rusuvad olud ja raskete aastate tusane atmosfäär. Paljud on põgenenud maalt linna, kohalejäänud elavad seesmiselt rahulolematult, tujutult, unistavad ja ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Traat tunneb muret hallilt ja loiult elatud elu pärast, hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Kogumikus kordub sageli unistuste ja tegelikkuse lahkuminemise teema. .Teine proosaraamat ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" peategelane Ruttar
Tegelikult on aga hariduse taga peidus vägagi suur võimalus kõigele edaspidisele. Esialgne pealkiri: Haridus kohustus või võimalus? Kommenteeritud kava: Sissejuhatus 1. Haridus puudutab meid kõiki. Me ei saa sellest üle ega ümber. 2. Meile on loodud tasuta haridus. 3. Kas haridus on meie jaoks kohustuseks või võimaluseks? Koolikohustus kuni 17-aastani ehk põhiharidus 1. Riigi poolt seatud koolikohustus. 2. Tasuta põhiharidus kõigile. 3. Sellised sunnikohustused rusuvad meid, võtavad lapsepõlves meilt suura osa (nii arvame me sel ajal) Sunniviisiline koolis käimine 1. Vanemate ootused, et nende lapsed hästi õpiksid. 2. Kui lapsel läheb isegi pingutades halvasti, siis ta ikkagi tavaliselt ei vasta ühiskonna ja vanemate poolt seatud ootustele (et kõik peavad hästi õppima, ilma selleta ei saa) ning see tekitab hariduse sel ajal jubedaks kohustuseks. 3. Sellised ootused muudavadki kooliskäigu ,,sundimiseks". Haridus loob valikuid / võimalusi 1
nga.gov/exhibitions/2001/spirit/large/02.jpg) Maailil ,,Rändur mereudu kohal" näeme kurjakuulutavat mäslevat merd üksiku elegantse inimkogu ees. See ülimalt paeluv maal, mille Friedrich maalis oma abiellumise aastal, võib edasi anda tema enda katseid vaigistada oma noore pruudi pärast mäslevaid tundeid. Tema, kes hakkas õlivärvidega maalima alles pärast kolmekümnendat eluaastat, ilmutab selle meediumi sügavat mõistmist, loob tumedate värvidega sügavikus oma emotsionaalselt rusuvad kujutised. (Pilt 3) C. D. Friedrichilt sai tõuget nt. Norra uuema aja maalikunsti teerajaja Johan Clausen Dahl, kes aastast 1818 tegutses Dresdenis. Dahl maalis värskeid ja loomutruid maastikupilte, pöörates tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele, kuid ta oli vähem romantiline kui Friedrich. Pilt 3 Caspar David Friedrich ,,Rändur mereudu kohal" (http://www.sexualfables.com/images/Caspar_David_Friedrich_Wanderer.jpg) Kokkuvõte Romantism kui kunstisuund tekkis 19
mingeidki lootusi hellitab. Mis tegelastesse puutub, siis mingit sügavat arengut siin ei näidata. Ei saa just väita, et nad päris lamedad oleksid, aga karikeersed küll, eriti Margit oma alalise vingumise ja negatiivsusega (kui just see kah mõni „oomen“ pole). Ja Jaan on säärane tüüpiline allaheitliku/lepitava/tallaaluse abikaasa võrdkuju. Narratiivi arenedes igastahes masendavad ja kurjakuulutavad (ehkki ma ise ütleks, et pigem rusuvad ja absurdsed, sest neid on pidevalt ja väga palju) detailid jätkuvad – tegelased sõidavad läbi märja ja inimtühja linna, vanatädi majalt koorub krohvi, selle seinad on täis soditud, aknast vaatab välja lumivalge näoga lummutis/vanamees, trepikoda haiseb „nagu ikka“ kuse ja praetud kala järgi. Margit ise aga rõhutab, kui väga ükskõik tal vanatädist on. Ja vanatädi ise näeb otseloomulikult samuti õõvastav ja rusuv välja – lisaks kõigele muule on tal
seetõttu saab teda igal juhul pidada üheks tähtsaks pöördepunktiks kogu maailma ajaloos. 6.20.saj alguse moodsast inimesest "kaotanute põlvkonnaks" 20. sajand algas kultuuri ja moe seisukohast üsna põnevalt ning uuendusterohkelt. Veel ei olnud riikide õlul koormavat sõda ning inimesed said nautida uusi võimalusi vabaaja veetmiseks. Ma usun, et sel hetkel ei osanud tavainimene aimata, et kümne- viieteistkümne aasta pärast sellised rusuvad ajad ees ootavad. Päris 20. sajandi alguses oli veel säilunud traditsiooniline peremudel. Kuidas võis selle ajastu moodne perekond välja näha? Pereema võis nüüd loobuda viimase piirini viidud kombekusest ning hakata end viimaks veidi vabalt tundma. Seda võib juba näha üheks sammuks naise rolli või sümboli muutumisest perekonnas. Näiteks loobusid nad korsetist, mis ahistas ja surus naisi alla. "Kadunud põlvkonna" meeste naised olid
Sajandeid on teoreetikud vaielnud kirgliku armastuse iseloomu üle- kas see on intensiivselt naudingut pakkuv või intensiivselt piinarikas. Abiväe teoreetikud väitsid, et kirglikku armastust seletada samade tugevdusprintsiipidega, mis seletavad loomalikku isikutevahelist veetlust. Nad väitsid, et mida rohkem rahuldust nad teistelt saavad seda rohkem nad neid armastama hakkavad. Seega nad kinnitavad, et kirglikku armastust stimuleerivad intensiivselt positiivsed kogemused ja rusuvad intensiivselt negatiivsed kogemused. Lõpuks enim sotsiaalsed psühholoogid (Hatfeld ja Rapson 1993, 1995) nõustuvad sellega, et nii nauding kui ka valu võivad õhutada kirge. Nad toetavad mõttetera ,,armastuse vastand ei ole vihkamine vaid ükskõiksus". Tõestusmaterjal vihjab sellele, et enamikele seondub armastus nii naudingu kui valuga ja võib olla stimuleeritud mõlema poolt. On olemas psühholoogilised põhjused miks armastus on seotud nii naudingu kui ka valuga
Lugu kangelasest, kellele määrati karistuseks veeretada kaljurahnu mäe tippu, ent enne lõppu jõudmist veereb kaljurahn jälle kuristikku. ,,Ma kujutlen küll, et alguses, kui Sisyphos oma kaljurahnu järele läks, oli ta masendatud. Kui maised mälestused veel liiga teravalt meeles püsivad, kui õnneiha veel liiga rängalt rõhub, tärkab inimese südames kurbus: see on kaljurahnu võit, see on kaljurahn ise. Seda tohutut ahastust on raske kanda. Need on meie Getsemane ööd. Aga rusuvad tões haihtuvad, kui neid tunnistada. Sisyphose saatus kuulub talle. Selles ongi kogu Sisyphose vaikne rõõm. See kaljurahn on tema oma. Sel tabamatul hetkel, kui inimene pöördub tagasi oma elu juurde, asub Sisyphos taas oma kaljurahnu kallale ja vaatab seoseta tegude rida, oma saatust, mille ta ise on loonud, mida ühendab tema mälu pilk ja peagi pitseerib kinni tema surm. Igaüks leiab alati oma koorma üles. Võitlus mäetipule pääsemise eest on küllaldane, et inimsüdant täita
Oktoobrirevolutsioon. Prelüüd kommunistlikule tragöödiale On öeldud, et revolutsioonid ei juhtu mitte siis, kui rahvas kannatab suurt puudust, on rõhutud ja lootuseta. Rusuvad tingimused viivad ainult mässuni. Revolutsioonid puhkevad ühiskonnas, mis on kasvuteel, arenev ja lootusrikas, kuid arhailise ja jäiga süsteemi juhtida (Riasanovsky 1984). Midagi sellist võib öelda 1917. aasta Venemaa kohta. 1860ndatel alanud impeeriumi industrialiseerimise ja moderniseerimise laine oli viinud riigi majanduse 20. sajandi teise kümnendi alguseks tõuslainele. Võimud ootasid, et Esimene maailmasõda kujuneb
igapäevaste eesmärkide saavutamisel. Kui inimesi eesmärkide saavutamisel frustreeritakse, reageerivad nad mitmesugustel viisidel (Bandura). - Õpitud abitus - passiivne seisund, millese võib viia jätkuv frustratsioon. - Frustratsiooniagressivsuse hüpotees - oletus, et frustreerivad asjaolud või sündmused, mille muhul inimesel on soovitud eesmärki saavutamine takistatud, võivad tekitada agressivsust. Eesmärk ei pea seejuures olema eriline: nt, võivad rusuvad või kurnavad sotsiaalsed asjaolud frustreerida turvalise ja mugava elu eesmärki. On juhtumeid, kus agressiivne käitumine ei teki kindlasti frustratsiooni (Berkowitz). Tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et (Bandura): 1) Inimesed õpivad reaktsioone juurde. 2) Inimesed reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks nt alkoholi abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja «ära seletada».
Natalja oli nüüd suure maja perenaine, kes oli alatises rahapuuduses ja hädas teenijate ninakuse ja laste haigustega, ikka kas just sünnitanud või last ootamas. Puskinit vaevas rahapuudus. Perekonna ülalpidamine, seltskonnaelu, mille külge Puskin oma tahte vastaselt oli köidetud, aineline abi vanematele, õele ja rahaküsimustes täiesti vastutustundetule vennale nõudsid aina raha. Puskinil seda polnud. Oma kirjades naisele rusuvad Puskinit mõtted, et kui ta äkitselt peaks surema jäävad lapsed elatusvahenditeta. Luuletaja lootis 21 oma rahaasju parandada ,,Pugatsovi ajaloo" väljaandmisega ja laenas valitsuselt kümme tuhat rubla. Väljaanne ei õigustanud tema rahalisis arvestusi, võlg aga jäi. Edaspidi tuli tal Nikolai I-lt tulevase palga arvel uuesti laenu küsida. 1836. aastal oli ta enda arvestuste kohaselt valitsusele võlgu 45 000 rubla
hiiglasuure võlviga, mis oli üleni nikerdusi täis? Ja kus on kuldtuba? Ja kivilõvi ukse ligidal, pea maas ja saba jalge vahel, nagu Saalomoni * trooni lõvid, alandlikus asendis, mis nii sobib jõule õigluse ees? Ja ilusad uksed? Ning ilusad aknad? Ja kaunimustrilised taotud rauad, mida nähes BiscornetteMl käed longu vajusid? Mis on meile jäetud kõige selle asemele, Gallia ajaloo, gooti kunsti asemele? Kunsti asemele Saint-Gervais' 10 portaali kohmaka arhitekti de Brosse'i * rasked, rusuvad võlvid; ajaloo asemel aga on meil paljusõnalised mälestused jämedast sambast, mis veel tänapäevalgi edasi kajavad igasuguste advokaatide lobas. Kuid see pole nii tähtis. Tulgem tagasi tõelise vana Palee tõelise suursaali juurde. Selle hiiglaristküliku ühes otsas oli kuulus marmor-laud, nõnda pikk, lai ja paks, et kunagi pole nähtud «säärast marmoritükki kogu maailmas», nagu seda ütlevad vanad aktid stiilis,
annaabi.ee 
