TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt analüüsitavat allikat võib iseloomustada kui Vana Vene feodaalõiguse koodeks, mida koostati umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul
kunstinäitusele Pariisis, kus viibib ka ise. 1879 käib Tartu laulupeol ning maalib Tallinna Kaarli kirikuapsiidi võlvil fresko ,,Tulge minu juurde..." 8 1880 esineb Peterburis akvarellinäitusel ja kingib Fr. R. Kreutzwaldi portree Õpetatud Eesti Seltsile. 1881 on eesti delegatsiooni juhiks eesti seltside palvekirja üleandmisel keiser Aleksander III-le. 1882 esineb 10 tööga Moskvas korraldatud ülevenemaalisel kunstinäitusel. Ajakirja ,,Russkaja Starina" juuninumbris ilmub Köleri biograafia (kuni 1846.a.), mis tõlkes ilmub ka ajalehes ,,Sakala". Köler valitakse Eesti Aleksandrikooli peakomitee aupresidendiks. Köler meelitatakse Krimmis Kantaugani mõisa ostmise tehingusse. 1883 eesti seltsid kingivad Köleri maali ,,Andke keisrile..." A. Adamsoni nikerdatud raamis kroonimise puhul keiser Aleksander III-le. Köler valitakse J. Hurda asemel Eesti Aleksandrikooli peakomitee presidendiks. 1886 valmivad ,,Dr. Ph
1879 – käib Tartu laulupeol ning maalib Tallinna Kaarli kirikuapsiidi võlvil fresko „Tulge minu juurde...“ 8 1880 – esineb Peterburis akvarellinäitusel ja kingib Fr. R. Kreutzwaldi portree Õpetatud Eesti Seltsile. 1881 – on eesti delegatsiooni juhiks eesti seltside palvekirja üleandmisel keiser Aleksander III-le. 1882 – esineb 10 tööga Moskvas korraldatud ülevenemaalisel kunstinäitusel. Ajakirja „Russkaja Starina“ juuninumbris ilmub Köleri biograafia (kuni 1846.a.), mis tõlkes ilmub ka ajalehes „Sakala“. Köler valitakse Eesti Aleksandrikooli peakomitee aupresidendiks. Köler meelitatakse Krimmis Kantaugani mõisa ostmise tehingusse. 1883 – eesti seltsid kingivad Köleri maali „Andke keisrile...“ A. Adamsoni nikerdatud raamis kroonimise puhul keiser Aleksander III-le. Köler valitakse J. Hurda asemel Eesti Aleksandrikooli peakomitee presidendiks. 1886 – valmivad „Dr. Ph
Sel ajal olid populaarsed ka vene pulmade folkloorsed lavastused. Tollase vene kultuuri tähtsaks osaks olid ka raamatukogud ja muuseumid. Väärtuslikem neist oli Narva Linnamuuseum, mille paljud etnograafilised eksponaadid pärinesid just Narva regioonist ja Peipsi äärsetelt aladelt. Alates 1919. aastast hakati Eestis üllitama venekeelseid raamatuid. Siinsetest kirjastustest tegelesid sellega Tartu kirjastus "Odamees", Tallinnas "Bibliofiil" ning "Russkaja Kniga" ("Vene Raamat"). Palju oli filosoofilist ja usukirjandust, aga avaldati ka ilukirjandust, kooliõpikuid ja lasteraamatuid. Ka venekeelne perioodika jõudis Eesti Vabariigis heale tasemele -- aastatel 19181940 ilmus üle saja venekeelse perioodilise väljaande. Enamus neist olid lühiajalised, kuid mõned ilmusid siiski ka läbi aastakümnete. Populaarsemateks siinse vene elanikkonna seas olid päevalehed "Poslednije Izvestija"
Aeg, kui puudusid kirjutatud õiguslikud allikad – nimetatakse õiguse eelajalooks, ius non scriptum. Otsustamise aluseks olid kehtivad käitumisetalonid. Väljaheitmine, veritasu jms – need on õigusemõistmise tunnused, kuid nad puuduvad kirjapandud kujul. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus polnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast. Õiguse ajalugu – kirjapandud õigus. Vanimateks õiguse allikateks on Manu seadused, XII tahvli seadused, Russkaja Pravda. Need on uskumatult sarnased (kuigi riigid on üksteisest tohutult erinevad ning asuvad täiesti erinevates piirkondades)! Siiski ei tähenda kirjapandud õigus seda, et see oli ühtne ja universaalne kogu riigi territooriumil. Läks aega enne kui riik kui õiguse institutsioon hakkas korralikult töötama ning sekkuma õigusrikkumisega seotud asjaoludesse. 3. Õiguse tähistamine Nimetus „õigus“ – roomlased õigus-ius, vanne või tõotus iurare. Inglisekeeles LAW,
all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Šariaat - on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Arhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsev kuningas või kirik. Arhailine õigus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA (“Saaliõigus”). Õigust pandi kirja et seda selgemaks muuta, reformida ja ühtsustada. Russkaja pravda - Kiievi Venemaa õiguskoodeks, mis pandi kirja 12. sajandi alguses. Vanim säilinud tekst 1284. Koosneb umbes 100 käsikirjast. Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757. Kasutati Vene õiguse alusena väga pikka aega. Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes Bütsantsi mõju vähe. Koosneb Jaroslavi õigusest (1016), mis on kirjutatud Jaroslav Targa pool ning sisalsab
suurenes rahvamasside rõhumine veelgi. Kuna Venemaal olid vaid mõned suuremad linnad, millel polnud sellist vaba ja tugevat positsiooni, kui Lääne- Euroopa suurtel kaubalinnadel, ei tekkinud seal keskajal jõukat ja poliitilist iseseisvat kodanlust, kes oleks võinud tasakaalustada tsaari ja suurnike ülemvõimu. Sellised suhted jäid Vene ühiskonnas ja õiguskonnas määravaks kuni Peeter I valitsemisajani. Umbes aastast 1000 on säilinud 1 õigusallikas Russkaja Pravda (Vene Õ), mis tõenäoliselt oli Vana-Venemaa, mille pealinn oli Kiiev, valitseja poolt välja antud lossiõigus. Oma materiaalse sisu ja jur. tehnilise taseme poolest on see lähedane rahvaste rändamisaja Saksa seadustele. Märgatavad on ka Bütsantsi ja Rootsi õiguse mõjud. Tähendas kogukondade vahelise vaenu reguleerimist ja seal kasutati ja jumalakohut. Vana-Vene riigis kehtis niisiis õiguskord, mis vastas Inglismaa ja põhjamaade tasemele
1.1.2. Leilisaun Leilisauna köetakse kerisega nagu soome saungi. Soome saunaga võrreldes on õhk leilisaunas aga tunduvalt niiskem, aga saunaskäimise protseduurid sarnased. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu või veega. 1.1.3. Aurusaun Türgis on aurusaun ehk hamam säilinud tuhandeid aastaid ning toonud meie kõnepruuki ka mõiste «türgi saun». Aurusaun levis ka Põhja-Venemaale, kus see sai nimeks banja. Ehtne russkaja banja on ju samuti tüüpiline aurusaun. Korralikuks saunaskäiguks tuleb rohkesti aega varuda, sest traditsioonilise aurusauna juurde kuulub ka massaaz. Suure niiskusesisaldusega, temperatuur on 40 45 kraadi. Aurusaunas peab olema pidevalt auru, mis tagatakse aurugeneraatori abil. Enne aurusauna minekut tuleks käia dusi all, korraga olla saunas mitte üle 1520 minuti. Aurusaun: - suurendab järsult kudede ja rakkude hapnikuvarustust;
1806 tsiviilprotsessikoodeks 1807 kaubanduskoodeks 1808 kriminaalprotsessikoodeks Kaotas sünnipärased privileegid Ütles, et riigiametid peavad minema kõige võimekamatele Lubas usuvabadust Õigus/seadus on avalik ja kehtib alles pärast avalikustamist Seaduse puudumine ei pea takistama õigusemõistmist Naine jäi perekonnas mehele allutatuks Karistusseadustik dekriminaliseeris nõidumise, hereesia jmt 32. Venemaa õiguslik areng Russkaja pravdast 19. sajandi kodifikatsioonini Ruskaja pravda Kiievi Venemaa õiguskoodeks Kirja pandi 12. saj alguses, vanim säilinud tekst 1284 Umbes 100 käsikirja Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757 Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes seda mõju vähe Tavaõigus ja vürstide antud seadused (Jaroslav võitleb Svjatopolkiga, saab Kiievi vürstiks, annab seaduse) a
kui kättemaks perekonna vôi sugukonna liikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et ôigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud moraali- ja tavakorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad ja primitiivsed. Hiljem omandab ôiguse üks vôi teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab ôiguse ajalugu - ius scriptum. Vanimad kirjapandud ôiguse allikad on näiteks: Manu seadused, XII tahvli seadused (Leges duodecim tabularum) Russkaja pravda. Ius scriptum'i algperioodil säilisid veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Nii ei iseloomusta ius scriptum'i algperioodil ôigusnormide sunniseloom riikliku sunni tähenduses. Rooma riigis eksisteeris kuni III sajandini pärast kristust eriline ôiguse süsteem ühelt poolt rooma kodanike ja teiselt poolt vôôramaalaste jaoks; pikka aega eksisteeris ka Mandri-Euroopa riikides nn
Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 209 42 Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn. lihtsad. Hiljem eri elementide omandades domineeriva tähtsuse ning kirja panduna algab õiguse ajalugu – ius sciptum „tõeline õigus“. Kirja pandud kujul on õigus väärtus, mille kohta kõigil on võimalik teavet saada (Marcus Tulius Cicero). Vanimad kirjutatud õigused on väga sarnased: Manu seadused, XII tahvli seadused, Russkaja Pravda jt. Ius scriptumi alguses säilis pikk aega sugukondlikule korrale iseloomulik. Õigusnormidel polnud sunniiseloomu riikliku sunni tähenduses, riigil polnud monopoli kohtupidamises. Algusperioodil polnud ius scriptum ühtne kogu riigi territooriumil. Ius scriptum sisaldas ka hulgaliselt tavasid ning tabusid. Samas on ta formaalselt määratletud ning lähtub riigist kui institutsioonist. Kõigile kehtib võrdne ja määratletud nõudmine. 346
kui kättemaks perekonna vôi sugukonna liikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et ôigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud moraali- ja tavakorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad ja primitiivsed. Hiljem omandab ôiguse üks vôi teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab ôiguse ajalugu - ius scriptum. Vanimad kirjapandud ôiguse allikad on näiteks: Manu seadused, XII tahvli seadused (Leges duodecim tabularum) Russkaja pravda. Ius scriptum'i algperioodil säilisid veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Nii ei iseloomusta ius scriptum'i algperioodil ôigusnormide sunniseloom riikliku sunni tähenduses. Rooma riigis 128 eksisteeris kuni III sajandini pärast kristust eriline ôiguse süsteem ühelt poolt rooma kodanike ja teiselt poolt vôôramaalaste jaoks; pikka aega eksisteeris ka Mandri-
annaabi.ee 
