Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku
toorkleepvalguks. Rasvasisaldus on 0,8-2,1% jahu kuivaine kaalust. Mineraalaineid on nisujahus 0,55-1,9% kuivaine kaalust. Neid leidub kas vabade sooladena või orgaanilistes ühendites. Tähtsamad neist on fosfori, kaltsiumi ja raua ühendid. Rukkijahu keemiline koostis Rukkijahu ja nisujahu keemiline koostis on erinev. Nimelt rukkijahu sisaldab suuremat hulka looduslikke suhkruid, peale selle on tal madalam tärklise kliisterdumise temperatuur. Rukkijahus on süsivesikuid 75-77% jahu kuivaine kaalust, millest tärklis moodustab süsivesikute hulgast 62-73,5%. Lisaks on jahus 4,5-8,5% pentosaane, 4,7-6,5% suhkrut, 0,4-2,2% tselluloosi, 1-2% rasva, 11% valku. Rukkijahu hulka kuuluvad polüsahhariidid, mis moodustavad kleepuvad vesilahused, neid nimetatakse limaaineteks. Limaained on suure veeimamisvõimega ja sellest oleneb rukkitaigna konsistents. Rukkijahu koostisest moodustavad suure osa ka valgud, mida on 11%. Rukkijahus on
Vladislav Tsõpov Viktor Gorshkov 03.05.09 Sissejuhatus Rukkileib on eestlaste jaoks oluline toiduaine Leib on juuretise abil, hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks Leiva keemiline koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva Organismile väga vajalikud mineraalained (K, Mg, Fe, P) B-grupi vitamiinid Tootmisprotsess Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise I etapp: on naturaalselt kääritatud rukkijuurtise valmistamine II etapp: keedu valmistamine III etapp: taina tegemine IV etapp: leiva küpsetamine V etapp: jahutamine Meie Koolileib
Pärast nõrgumist tops kaalutakse. a kuiva proovi kaal b tsentrifuugitopsi kaal c tsentrifuugitopsi kaal koos märja prooviga Järeldus: Veeimamisväärtus on kõrge. See tähendab, et taigna väljatulek on suur ja säilivus hea. 3. Spontaanse rukkijuuretise pH ja happesus käärimisel Juuretis on segu jahust ja veest, mida on kääritatud piimhappebakteritega. Eriti on tähtis see rukkileiva valmistamisel, kuna rukkijahus puudub kleepvalk. Hapendamise põhifunktsioon on inaktiveerida amülaasid, et vältida tärklise liigset lagundamist. Töö käik: eelnevalt valmistatud juuretis uuendatakse. Selleks segatakse 10% käärinud juuretis, 45% jahu ja 45% veega. Määratakse juuretise pH ja TTA ning asetakse termostaati 32 ºC 24 tunniks. Järgmisel päeval määratakse käärinud uuendatud juuretise pH ja TTA. Uuendatud juuretis pH 6,10 TTA 0,95 Kääritatud uuendatud juuretis
Rukkileib on ka eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid. Rukkileib on igapäevane toit, seda süüakse rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. Eestis leib on rukki- või nisujahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist. Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Leiva Keemiline Koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu. Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva. Lisaks sisaldab rukkijahu palju organismile väga vajalikke mineraalaineid ( kaaliumit, magneesiumit, fosforit, naatriumit, rauda) ja B-grupi vitamiine , mida vajab inimese närvisüsteem ning nahk. Kuna inimorganismile on eriti kasulik B-vitamiinide koosmõju, siis meie praegusel stressitekitaval ajal tuleks süüa palju rukkileiba (ja seda iga päev). Rukkileiva aeglaselt imenduvad
Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Toiteomadused Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Tervislikumaks peetakse jämedama jahvatusega täisterajahu, milles sisalduvad ka rukkitera kiudainerohked väliskestad. Rukkijahus leidub kuni 11% valku, 7577% süsivesikuid ja 12% rasva. Samuti sisaldab see mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda) ja B-grupi vitamiine. Nisujahu ja rukkijahu keemiline koostis on lähedane, kuid leivaküpsetusomadused on erinevad. Rukkijahus on rohkem looduslikke suhkruid kui nisujahus, selles sisalduv tärklis kliisterdub madalamal temperatuuril. Jahus olevaist pentosaanidest 40% lahustub vees, moodustades limaaineid. Kuigi osa
· Mineraalsoolasid leidub kõigis toiduainetes. 2.1 Kaltsium (Ca) · Vajalik organismis luude ja hammaste ehituseks. · Ca leidub palju piimas ja piimasaadustes, munarebus, kalamajas, lillkapsas, aedubades, spinatis, salat. 2.2 Fosfor (P) · Vajalik luude ehituseks; · Kuulub aju- ja närvikudede ning rakkude protoplasma koostisesse. · P leidub heeringas, seentes, kõrvitsas, lihas, maksas, aedubades, kaeratandudes, hirsis, rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks.
klassifitseeriti jahu erinevate sortidega. Nisujahud on jagatud endospermi ja kliide sisalduse põhjal. Kliide all mõeldakse kesta, aleuroonkihti, idu kõik need tõstavad toote kiud- ja mineraalainete ning vitamiinide sisaldust. Mida kõrgem on jahu sort ja madalam tüübi number, seda rohkem on jahus endospermi ja vähem kliisid. Rukkijahu On samuti küllalt levinud, sel on omad eripärasused ning eelised võrreldes nisujahuga: rukkijahus on 30% rohkem rauda ning kaks korda rohkem magneesiumi ja kaaliumi, vähem tärklist ning rohkem kiudaineid. See jahu parandab ainevahetust ning on kasulik soolestikule. Kõrgem sort sobib igasuguste küpsetiste jaoks, kuid hea kange kali tuleb välja üksnes kolmanda sordi jahust. Rukkijahu on vähema kalorsusega kui nisujahu, seetõttu need, kes kardavad kaalust juurde võtta, kuid ei taha siiski jahutoodetest loobuda, võiksid kasutusse võtta just rukkijahu.
kantserogeene ja aitavad väljutada liigset kolesterooli. Soovitatav on süüa kuus leivaviilu päevas, so ~300 g leiba. Selle koguse jämedast rukkijahust leivaga saaks katta poole B1-vitamiini, kolmandiku B2-vitamiini ja foolhappe tarbest, aga ka 60-70% raua, fosfori, magneesiumi ja tsingi vajadusest ning kolmandiku kiudainetarbest. Leivas leiduvad mineraalained on vajalikud närvisüsteemi, naha, luude, hammaste ja lihaste normaalseks talituseks. Vereloomes vajalikku rauda on rukkijahus isegi rohkem kui lahjas loomalihas, peedis või tomatis. Rukkivalgud on oma aminohappelise koostise poolest nisuvalkudest täisväärtuslikumad, kuna nad sisaldavad rohkem asendamatuid aminohappeid (lüsiini, treoniini, metioniini ). Rukkivalk kuulub täisväärtuslikemate taimsete valkude hulka tatra-, soja-, kartuli- ja aedoa-valkude järel. Taimsed valgud pole üksi siiski täiuslikud, seetõttu on tervislikum süüa segatoitu, kus on tasakaalus loomsed, piima- ja taimevalgud.
toiduenergiast ja kolmandiku valgu ja süsivesikute kogusest. Leiva tarbimise vähenemisega halveneb organismi varustamine B-rühma vitamiinidega, vähem saame olulisi mineraalaineid ning kiudaineid. B-rühma vitamiinide puudumisel tekivad häired närvisüsteemi töös ja nende vajadus tõuseb stressi tingimustes. Leivas leiduvad mineraalained on vajalikud närvisüsteemi, naha, luude, hammaste ja lihaste normaalseks talituseks. Vereloomes vajalikku rauda on rukkijahus isegi rohkem kui lahjas loomalihas, peedis või tomatis. Rukkivalgud on oma aminohappelise koostise poolest nisuvalkudest täisväärtuslikumad, kuna nad sisaldavad rohkem asendamatuid aminohappeid Energiavajaduse seisukohalt on leib üsna kaloriterikas, päts leiba rahuldab päevase keskmise energiavajaduse. Kuue leivaviiluga saame umbes 1000 kcal, mis on väheliikuva eluviisi puhul juba pool päevasest energiavajadusest. Vähetõenäoline
Euroopasse liikus rukis koos nisuga. Jahedam kliima ning suhteliselt halvem mullastik sobis rukkile hästi ja see arenas varsti omaette teravijakultuuriks.Eestis hakati rukist kultuurina kasvatama 11.sajandil.Rukis oli kaua tuntud ,kui vaese inimese nisu ,kuid tänapäeval on rukkijahust leib põhiteraviljatoiduks Põhjamaades,Venemaal,Põhja-Euroopas. Leib annab suhteliselt vähe toiduenergiat,temas sisalduvad põhiliselt süsivesikud ja valgud ning veidi rasva.Rukkijahus on 6,9-10,7% valku,70-77% tärklist ja rasva. Lisaks sisaldub rukkijahus palju mitmesuguseid mineraalaineid ja vitamiine,eriti b-grupi vitamiine. Veski Mati rukki jahu on pakitud 1,5kg paberkotti.Viimasel ajal on üha rohkem muutunud populaarseks küpsetada leiba kodus. Antud toode on ka minu üks uusi lemmikuid. 6 Jahu ei ole liiga peen ega tolma.Kääritamis protsessil hea õhuläbivuse ja kohevusega.
lahuse. Rukkijahust leibade eeliseks on asjaolu, et rukkivalgud sisaldavad rohkem neid asendamata aminohappeid (lüsiini, treoniini), mida nisuvalgus on vähe. Tänapäeval on eriti populaarsed täisterajahust valmistatud rukkileivad. Leibadele võib lisada ka leotatud terveid rukkiterasid. Rukkijahu jaguneb neljaks sordiks: · Täistera rukkijahu · Lihtrukkijahu · Kroovrukkijahu · Rukkipüül 2 Täistera rukkijahus on kliisid kõige enam (neid on jahus 20 ... 22%) ja rukkipüülis kõige vähem (3 ...4%). Kliid on viljatera koorimisel tekkiv produkt, mida enamasti kasutatakse loomakasvatuses jõusöödana. Toiduklii on põhimõtteliselt sama toode, kuid siiski kindla tehnoloogilise reziimiga kuivatatud ja töödeldud. Mida suurem tuhasuse %, seda vähem kooritud tera, seda kiudainerikkam jahu terast jahvatamisel saab. Rukkijahude puhul on skaala selline:
lahuse. Rukkijahust leibade eeliseks on asjaolu, et rukkivalgud sisaldavad rohkem neid asendamata aminohappeid (lüsiini, treoniini), mida nisuvalgus on vähe. Tänapäeval on eriti populaarsed täisterajahust valmistatud rukkileivad. Leibadele võib lisada ka leotatud terveid rukkiterasid. Rukkijahu jaguneb neljaks sordiks: · Täistera rukkijahu · Lihtrukkijahu · Kroovrukkijahu · Rukkipüül 2 Täistera rukkijahus on kliisid kõige enam (neid on jahus 20 ... 22%) ja rukkipüülis kõige vähem (3 ...4%). Kliid on viljatera koorimisel tekkiv produkt, mida enamasti kasutatakse loomakasvatuses jõusöödana. Toiduklii on põhimõtteliselt sama toode, kuid siiski kindla tehnoloogilise reziimiga kuivatatud ja töödeldud. Mida suurem tuhasuse %, seda vähem kooritud tera, seda kiudainerikkam jahu terast jahvatamisel saab. Rukkijahude puhul on skaala selline:
annaabi.ee 
