EESTI HARITAVA MAA KVALITEET Hugo Roostalu EPMÜ Mullateaduse ja agrokeemia instituut Abstract. Roostalu, H. 2000. Quality of arable land in Estonia. – Transaction of The Estonian Agricultural University Only 50 - 60 % of arable land in Estonia is characterized by a high degree of fertility, where it is possible to foster competitive agricultural production. The share of low fertility, droughtly and coarse rich soils as well as eroded soils, nutrient - poor acid soils and overmoistened soils in the arable area, where agricultural production is not profitable, is relatively large
M'' - boniteet 53 lähtehindepunkti MULLA OSATÄHTSUS EESTIS Gleimuldadest on kõige enam levinud leostunud gleimullad, mis moodustavad umbes poole kõikidest gleimuldadest. Viljakad mullad asuvad Järvamaal, valdavalt ka Viru-, jõgeva- ja Raplamaal. Soomuldi leidub kõikjal Eestis, kõige enam Lääne-Eestis, Peipsiärrsel madalikul, Vahe-Eestis ja alutagusel. KASUTATUD MATERJALID Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Astover A., Kõlli R., Roostalu H., Reintam E., Leedu E., Mullateadus. 2012. Eesti maaülikool
Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid: „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “ Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine.
(viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf 3. Maa-ameti geoportaal. Mullastiku kaart. Tähistused mullakaardil . (viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 4. Eesti entsüklopeedia. Eesti mullad. Rähtmuld. (viimati muudetud 2009) [veebileht] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%A4hkmuld2 5. Eesti muldadest põllumehele 6. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus: Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool. 486 lk. 10
Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses. Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214
maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis Leetjad mullad (KI) moodustavad 2,4% kogu maafondist ja 6,3% põllumaast. Levinud Põhja- ja Kesk-Eesti maastikel. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. [4] Kasutatud kirjandus 1. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli R. (2013). Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool 3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1122&HEIGHT=655&zlevel=0,5 52500,6505000 4. Astover, A. (2005). Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. http://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf
põhjal ja saadud teadmiste abil, koos kirjandusest saadud andmetele toetudes, kirjeldati muldade kasutamisest ja kaitsmisest. Selles punktis toodi välja milleks mullad sobivad, milleks kasutati seda mulda antud hetkel, kuidas neid muldi kaitstakse või saaks kaitsa. 19 10. Kasutatud kirjandus: 1. Mullatedus, õpik kõrgkoolidele - Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Tartu: Eesti maaülikool. 2. Muldade väliuurimine - Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 3. http://geoportaal.maaamet.ee/ Kasutatud kaardid. 20 11. Lisad: 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad. Lisa 1. Põllumaa sügavkaeve horisondid. 21 Lisa 2. Põllumaa sügavkaeve asukohaskeem
C-tüüpi muldasid palju liigniiskeid muldasid, raske lõimisega, koresega. Mitmekesisus on Eestis suht suur, regionaalsete erinevustega. Metsa kasvukohtatüübid, viimased on ranges seoses antud koha muldkattega seos 1:1. Looduslikku seisu jättes kasvab sinna peale antud mullatüübile iseloomulik mets. 11 Parimad mullad tavapõllukultuuridele viljelemiseks on saviliivad ja kerged ning keskmised liivsavimullad (H. Roostalu koostatud tabelid). Mulla erim. Metsakasvukohatüübid on tavaliselt vormistatud maatrikstabelina. Näiteks kuusk vajab head mulda, viletsal mullal ei kasva. Soo tingimustes on sookased ja lepad. Kõige suurema tolerantsipiiriga puu on mänd (happelised-kuivad kuni märjad). Väga viljakal mullal ei ole kasulik mändi kasvatada kasvab liiga kiiresti, puit jääb liiga pehmeks, seega ei ole puidul väga suurt väärtust. MULDADE DEGRADATSIOON JA KAITSE
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt")
1. Astover, A. Kõlli, R. Kukk, L. Tamm, I. Tartumaa maaressurss. http://www.tas.ee/files/Tartu_maaressurss_loplik.pdf 25.09.2015 2. Astover, A. Ilumäe, E. Kanger, J. Kevvai, L. Kevvai, T. Kärblane, H. Lauringson, E. Loide, V. Rooma, L. Sepp, K. Talgre, L. Tamm, U. 2014. Väetamise ABC. Saku, 50 lk. 3. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. 2013. Muldade väliuurimine Tartu, 70 lk. 4. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. Roostalu, H. 2012. Mullateadus. Tartu, 486 lk. 5. Astover, A. Tehnogenne erosioon. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon/tehnogeenne- erosioon#.VgWFM5cqcrg 25.09.2015 6. Aunap, R. 2007. Eesti atlas [Kaart]. Tallinn, 56 lk. 7. Garkuša, I, F. 1953. Mullateadus. Tallinn, 423 lk. 8. Kanal, A. 2004. Mullakaitsest ei saa üle ega ümber. Eesti loodus. www.eestiloodus
Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 14...15 11. Kuldkepp, P. Mulla väetistarbe määramine. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 16...18 12. Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. Tallinn, 1994. 110 lk. 13. Kuldkepp, P. Väetamistehnoloogiad. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 19...20 14. Kuldkepp, P. Väetussüsteemi koostamine talule. EPMÜ. Tartu 1994. 19 lk. 15. Kuldkepp, P., Roostalu, H. Kartuli väetamine. Koost. Jõudu, J. Kartulikasvatus. EV Põllumajandusministeerium. EPMÜ. Tartu 2002. lk. 147...180 16. Kuldkepp, P./Koost./ Väetised ja nende kasutamine. Teatmik. Tallinn 1992. 91 lk. 17. Kärblane, H./Koost./ Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Tallinn, 1996. 18. Loide, V. Test-uuring Eesti põllumuldade agrokeemiliste omaduste seisundist ja täiendavaid andmeid väetistarbest. Vaadatud aadressil: http://www.pmk.agri.ee/est/index
Statistikaameti väljaannetest ning FAO andmebaasidest. Reaalse saagipotentsiaali hindamise aluseks on võetud meie teadlaste poolt aastakümnete kestel korraldatud väetuskatsete ja riiklikus sordivõrdluses erinevate kultuuridega ja sortidega korraldatud katsete tulemused. Heintaimede saagipotentsiaali hindamisel on lähtutud meie teadlaste poolt korraldatud väetuskatsete tulemustest ( Rand, 1973, 1983; Viiralt, 1986; Roostalu jt., 2001). Rohumaade saagid on viidud üle metaboliseeruvale energiale, kusjuures saagivõrrand on järgmine: Y= a0 + a1x - a2x2, -1 kus Y - saak GJ ha x - lämmastikväetiskogus, N kg ha-1 Ruutfunktsiooni tuletis (Y'= a1- 2a2x) näitab väetise differentsiaalefektiivsust, (MJ N kg-1). Selle alusel on arvutatud ka agronoomiliselt efektiivne väetiskogus xagr. = a1 . 2a2 Uurimistöö tulemused ja arutelu
annaabi.ee 
