Väiksel printsil hakkas laternasüütajast kahju, kuid ta ei saanud teda kaasa võtta, sest tema asteroid oli liiga väike kahe jaoks. Kuuendal planeedil kohtus väike prints ühe vanahärraga kes kirjutas hiiglama suuri raamatuid. Selle vanahärra planeet oli kümme korda suurem kui laternasüütajal. Vanahärra soovitas väiksel printsil minna planeet Maa peale. Seega seitsmes koht kuhu väike prints läks oligi planeet Maa. Seal kohtas ta kõrbes olles liiva sees roomavat kollast boamadu. Kui väike prints läbi kõrbe läks, kohtas ta ühtainsat lille. Lõpuks aga leidis väike prints tee mis viis inimeste juurde. Ta jõudis ühte roosiaeda kus kasvasid viistuhat roosi ning kõik olid täpselt samasugused kui see roos mis kasvas väiks printsi planeedil. Siis aga ilmus rebane ning väike prints tahtis, et rebane tuleks temaga mängima, kuid rebane vastas: „Ma ei saa, sest ma pole taltsutatud.“ Väike prints hakkab otsima kaevu,
mitmele soosaar. 1.2. Meenikunno raba taimestik. Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad seal näiteks, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki- rohekat käokeelt. Sealt võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget, mis on arvatud III katisekategooriasse. Metsadest on valitsevad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva maakonnas, Veriora, valla territooriumil, Võhandu jõe valgalal. Kaitseala moodustati 25.05.1981 aastal ning selle pindala on1757 ha. Sellest moodustab 53% Meenikunno raba, 1% hõlmavad veekogud ning ülejäänud 46% on kaetud metsaga
Järvestikus esinev järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004). Järv-lahnarohtu ohustab kasvukoha eutrofeerumine. Roomav öövilge on üks vähestest Eesti käpalistest, kelle kasvukohaks on mets. Liik kasvab varjuliste okaspuu- ja segametsade samblavaibal ja kõdukihil (Tuulik, Kull, 2002). Ohuteguriteks on kasvukohtade kahjustamine. Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal roomavat öövilget viies kohas kaitseala lääneosas ja kasvukohad on kaitstud sihtkaitsevööndi režiimiga. Rüüt, kellest eelmises punktis juttu oli, on III kaitsekategooria liik. Seda liiki mõjutab negatiivselt laudteest tingitud häirimine. Häirimise vältimiseks reguleeritakse külastuskoormust. Lisaks külastajatest tingitud häirimisfaktorile loob laudtee pisikiskjatele (rebased, kährikud, nugised) hea ligipääsu lindude pesitsusalale. KASUTATUD KIRJANDUS 1
tarbijahinnaindeksi, see on majandusnäitaja, mis on välja töötatud leibkondade poolt kaupade ja teenuste eest makstavate hindade muutuste mõõtmiseks. ELis on kasutusel ühtlustatud tarbijahinnaindeks. Iga kuu registreerivad riiklikud statistikaametid ühtlustatud meetodite alusel laia valiku toodete ja teenuste tarbijahinnad, mis kajastavad riigi leibkonna lõplikke tarbimiskulusid. Inflatsiooni ulatuse järgi eristatakse roomavat, galopeerivat ja hüperinflatsiooni. Rooman inflatsioon on mõneprotsendiline pidev hinnatõus ning selle puhul tuuakse kõrvuti negatiivsete külgedega välja ka positiivne mõju, milleks on see, et rahaühiku mõõdukal odavnemisel on kahjulik hoida sääste sularahana või madala intressimääraga hoiusena ning see soodustab investeerimist. Galopeeriva ja hüperinflatsiooni puhul on hinnatõus ulatuslikum kui roomava inflatsiooni korral
Samblaliike on Karula rahvuspargist leitud 157, millest kaheksa on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Haruldaseim on läikiv kurdsirbik. Inimpelglikke liike on registreeritud 26 ning turbasamblaid on leitud 24 liiki. Kaitsealal on leitud kasvamas 563 liiki kõrgemaid taimi, millest kaitsealuseid liike ja EPR liike on kokku 47. EPR'i järgi on eriti ohustatud liikide seas leitud harulist võtmeheina, kummele- võtmeheina, roomavat akakapsast ja muda-lahnrohtu. Haruldastemastest liikidest on leitud palu- karukella, hanepaju, harilikku sookolda ning 19 liiki käpalisi, millest haruldasemad on soohillikas, kaunis kuldking, täpiline sürmkäpp, ainuleheline sookäpp, kõdu-koralljuur, Russowi sõrmkäpp ja väike käopõll (4). 7 2.6 Loomastik 2.6.1 Putukad
Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Laudteel jalutades võib näha tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, huulheina ning kiduraid mände. Kõige rohkem on mitmevärvilisi turbasamblaid. Rabast võib leida ka Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget. Meenikunno raba on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Kaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine. Siin on esimese kaitsekategooria – kalakotka – ning teise kategooria metsise elupaik ja mänguala. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid, suurlaukhanesid ja laululuiki. Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku ja sarvikpütti. Suurloomadest on paikseteks asukateks metskits,
Põõsana ja sambana. Ekstreemsetes oludes (metsade leviku põhjapiiril, mägedes, soolakmuldadel jm.) kasvab haab madala jändriku põõsana. Soome dendroloogid [9] on kirjeldanud eriti madalakasvulise haavavormi P. tremula f. sallensis. See on ühe-kahe meetri pikkuste okstega ja ainult kümne sentimeetri kõrgune põõsas, kelle lehed sarnanevad tavalise haava omadega. Niisugune leiti Värriö uurimisjaama lähedalt Sallast, samasugust maad ligi roomavat vaiphaaba on Soome üliõpilased leidnud veel õpperetkel Koola poolsaarele Tshuna tundrast. Lehtede kuju ja suuruse järgi on haaval kirjeldatud mitu vormi (#4). Suur osa neist on haruldased, leitud vaid mõnest kohast. Enamik looduslikest vormidest on kirjeldatud esialgu Rootsis, hiljem aga leitud ka Soomest. Üks põnevamaid nende seas tundub olevat imeväikeste lehtedega (lehelaba läbimõõt vaid 1–1,5 cm) madal (5–10 m) puu f. microphylla. Omapärane on ka harva ette tulev f
veega järv ja Nohipalu Mustjärv - Euroopa üks pruuniveelisemaid järvi. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt (Plathanthera chlorantha), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-arvis) ja roomavat öövilget (Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse. Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud
esindatud kahe perekonnaga. Neist arvukam ja laiemalt levinud on kolla perekond. Koldade majanduslik tähtsus on väike. Loomad neid ei söö. Neist saadakse ravimeid. Iidsetest aegadest on tuntud kolla eosed, mis sisaldavad mittekuivavaid õlisid. Eoseid kasutatakse imikupuudrina, vahel ka mudelvalutöödel vormide ülepuistamiseks, et detailide pind oleks sile ja et nad eralduksid kergesti vormist. Karukold on okasmetsades laialt levinud taim. Sporofüüt kujutab endast pikka roomavat võsu, millel on vertikaalsed külgharud ja lisajuured. Võsu ja juured harunevad tipmiselt. Juhtkimp asub varre keskel. Kesksilinder võtab enda alla väikese osa varrest. Paks kooreosa on läbitud lehejälgedest. Kambium puudub. Vars ja lehed on kaetud epidermiga, milles paiknevad õhulõhed. Lehelaba on lineaalne, terveservaline, lõpeb pika peenikese karvakesega. Eospead asetsevad püstiste külgharude tippude kahe-, harvem kolme- kuni viiekaupa. Eospea on
Neist arvukam ja laiemalt levinud on kolla perekond. Koldade majanduslik tähtsus on väike. Loomad neid ei söö. Neist saadakse ravimeid. Iidsetest aegadest on tuntud kolla eosed, mis sisaldavad mittekuivavaid õlisid. Eoseid kasutatakse imikupuudrina, vahel ka mudelvalutöödel vormide ülepuistamiseks, et detailide pind oleks sile ja et nad eralduksid kergesti vormist. Karukold on okasmetsades laialt levinud taim. Sporofüüt kujutab endast pikka roomavat võsu, millel on vertikaalsed külgharud ja lisajuured. Võsu ja juured harunevad tipmiselt. Juhtkimp asub varre keskel. Kesksilinder võtab enda alla väikese osa varrest. Paks kooreosa on läbitud lehejälgedest. Kambium puudub. Vars ja lehed on kaetud epidermiga, milles paiknevad õhulõhed. Lehelaba on lineaalne, terveservaline, lõpeb pika peenikese karvakesega. Eospead asetsevad püstiste külgharude tippude kahe-, harvem kolme- kuni viiekaupa.
Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Perekonna enamus liike kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, osa ka Austraalias, enim liike kasvab Ida-Aasias, näiteks Hiina lääneosast on leitud umbes 80 erinevat liiki. Introdutseeritud 10 liigist kasvatatakse meil tihedalt tumedate väikeste karedate näsakestega (koorelõvedega) kaetud roheliste võrsete ja roosade kupardega Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärit naastulist kikkapuud (E. verrucosus); pms. kiviktaimlates kasvatatavat igihaljast roomavat kitsaste allapoole käändunud lineaalsete lehtedega väike kikkapuud (E. verrucosus) ja pikkade tiibadega vaarikpunaste kupardega suuretiivalist kikkapuud (E. macropterus). Enamus liikidest eelistavad reaktsioonilt neutraalset kuni aluselist, rammusat ja parasniisket, hea aeratsiooniga mulda. Taluvad normaalselt linnatingimusi, tolmu, gaase, tahma. · Võrsed sageli neljakandilised, mõnel liigil korkjate liistakute ja ribidega
Neist arvukam ja laiemalt levinud on kolla perekond. Koldade majanduslik tähtsus on väike. Loomad neid ei söö. Neist saadakse ravimeid. Iidsetest aegadest on tuntud kolla eosed, mis sisaldavad mittekuivavaid õlisid. Eoseid kasutatakse imikupuudrina, vahel ka mudelvalutöödel vormide ülepuistamiseks, et detailide pind oleks sile ja et nad eralduksid kergesti vormist. Karukold on okasmetsades laialt levinud taim. Sporofüüt kujutab endast pikka roomavat võsu, millel on vertikaalsed külgharud ja lisajuured. Võsu ja juured harunevad tipmiselt. Juhtkimp asub varre keskel. Kesksilinder võtab enda alla väikese osa varrest. Paks kooreosa on läbitud lehejälgedest. Kambium puudub. Vars ja lehed on kaetud epidermiga, milles paiknevad õhulõhed. Lehelaba on lineaalne, terveservaline, lõpeb pika peenikese karvakesega. Eospead asetsevad püstiste külgharude tippude kahe-, harvem kolme- kuni viiekaupa.
ainult lein, et pole enam armastust. Ja kui siis tulebki kevad oma lillede, päikese ja linnulauluga, siis on ainult kahekordne lein, sest pole raskemat, kui näha mahlast tihkeid pungi, kuna endal süda kisub rinnas aina koomale ja koomale nagu maorõngas õnnetu looma ümber. Iseasi, kui oleks sügis oma vettinud päevadega ja sumbunud valgusega, nagu oli siis, kui Indrek seisis esimest korda Mauruse maja ees ja märkas uksest üürikeseks vilksatanud valguses tänavakivide vahel viletsat roomavat rohulaju. Jah, see oleks iseasi. Ja siis tol korral see naeratav tüdruk seal võõrastemaja uksel, jah, see ka. Aga pärast puges ta nagu sooja otsides Indrekule kurgu alla ning Indrek hüppas aknast tänavakividele, nii et ta veel praegu arvab seda valu tundvat päkkades ja põlvis. Praegu ei hüppaks ta vist mitte, vist mitte, aga nüüd pole tal enam seda tüdrukut kurgu all. Nõnda on elus. Ikka tuleb midagi liiga vara ja midagi liiga hilja ja nõnda läheb kõik mööda, aina mööda.
annaabi.ee 
