Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad roomlased rohkem kujutada iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse riiga ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser. Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme
I maailmasõja võitjad ja kaotajad Aastatel 1914 kuni 1918 leidis aset katastroofiline sündmus, millel on mitmeid erinevaid ajalookäsitlusi. See oli I maailmasõda ning selle suurimate võitjate ja kaotajate kindlaks määramine ei ole kindlasti mitte ühene. Kuid siiski üldises plaanis ei saa sõjal olla üldse võitjaid, sest nagu juba roomaaegne kirjamees Vergilius on väitnud, et sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid. See tähendab, et isegi need, kes sellest vägivaldsest konfliktis enim on võitnud, kaotavad selle nimel humaanselt võttes liialt palju. Küll aga oma sõdimise alustamiseks seatud põhimõtete täideviimist ja edu eesmärkides võib pidada võiduks. Sõja suurimaks võitjaks võib pidada USA-d. Enamasti küll majanduse valdkonnas, sest seoses sõjaga saavutati suur ülemvõim teiste riikide majanduste üle
Kreeka ehitusmälestised: • Apolloni tempel dooria stiilis, Korinthoses • Hera tempel dooria stiilis, Paestumis • Zeusi tempel arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril (5saj), Olümpias • Artemise dipteer joonia stiilis, Efesoses Vanakreeka skulptuur: • Arhailisest ajast alalisi meeste kujud KOURUS • Naisefiguur arhailisest ajastust KORE • Polykleitos odakandja, roomaaegne marmorkoopiad • Kettaheitja Myroni teos, tunneme ainult koopiate kaudu, originaalid pole säilinud • Kontrapost inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (TUGIJALG), teisele ta ainult nõjatub (NÕIAJALG) • Need, kes tegid skulptuure, neil oli tähtis rohkem keha hoiaku tegemine mitte nägu • Kreeklased tegid pronksist, roomlased marmorist.
3. Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad 4. Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7. Keiser Augustuse marmorkuju 8. Noore roomlanna portree 9. Herakles ja Telephos (seinamaal Herculaneunist) 10. Lõviajalgadega roomaaegne laud Pildid Etruski kunst Tantsijad. Seinamaal nn. Terrakotasarkofaag Hauakamber Cerveteris. Leopardidega Cerveterist. 520-510 6. saj. e.m.a. hauakambrist Tarquinias. e.m.a. 480-470 e.m.a. Etruski tempel.
pühendatud. · Vesta tempel Tiberi ääres Roomas Triumfikaared - ühe või kolme kõrge kaarvaga massivne kivisein. · Seina ülaosa eraldatud karniisiga - See poolkorrus on Atika. · Näited: Tituse tk Roomas, Traianusetk Tingadis, Constatinuse tk Roomas-harmoonilised proportsioonid, kompositsioon rahulik ja selge. 9. Vana - Rooma skulptuur ja maalikunst Portreekunst · Tähelepanuväärseim roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. · Kesier Augustinuse aegses portr.k-s idealiseeriv käsitluslaad nt: Kesiri Marmorfiguur · Hiljem idealiseeritud kujutamine taandub · Domineerivaks saab kreeka klassikalisele stiilile omane elegantsus · N: Versuse Carcalla ja Philippus Arabs'i büstid · Kõrgemast soost daamid-rõhutati rõivastust. Eeskujuks Praxiteles. N: Herkulaanlanna figuur. · hiljem naisportreel maaililine juuksekäsitlus Skulptuur
rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt (kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s sõjakad, vallutushimulised naised). Praxiteles Hermes Dionysoslapsega. Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega, 4. saj. eKr. Polykleitose koolkonna jätkaja 4. saj. eKr. oli Lysippos. Pildil Lysippose “Kaapija”, roomaaegne koopia. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntuimad olid: 1)veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora; 2) kolme käepidemega veenõu hüdria; 3) lai vee ja veini segamisnõu krateer. Kõige varasemad, 8. saj. eKr. pärinevad vaasid, on kaetud geomeetriliste ornamendiribadega. 6. saj. eKr. kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamis- keskustes lõplikult välja nn. mustafiguuriline stiil.
Sacre Coeur Püda süda Monmatre kunstnike linnaosa Kabaree Moulin Rouge Chartres Notre Dame Le Mont Saint Michel saar Normandia rannikul Lascaux koobaste kaljujoonised Bordeauxi lähedal 15 000 aastat tagasi. Paleoliitikumi suurim kunstikogu. Versailles lossikompleks Pariisist väljas Traboules Lyoni kvartal osaliselt katusega kaetud vanalinna tänavad Gironde (jõgi) de Bordeaux viinamäed (viinamarja istandused) Gironde Bordeaux'i ääres Arles roomaaegne amfiteater Avignon paavstiloss Marseille peakirik Notre Dame de la Garde Provance lavendlipõllud, Roussillon Pont du Gard ,,veejuhe" Nizza ehk Nice kuurkortlinn Korsika Ajaccio Napoleoni sünnilinn Val de'Isere Grenoble Rhõne org Chamonix linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel Les 3 Vallees suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala 41 865 km2 · elanike arv 16 570 613 · pealinn Amsterdam
Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad roomlased rohkem kujutada iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse riiga ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser. Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme
oli ruumide avarus, ejitatud telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja kullatud pronksilustustega. Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale Constantinse basiilika. Constantinuse triumfikaar oli üldkompositsioonilt rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina nishides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni
kuplitega, imetlusväärne oli ruumide avarus, ehitatud telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja kullatud pronksilustustega. Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale – Constantinse basiilika. Constantinuse triumfikaar oli üldkompositsioonilt rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon – asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina niššides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas – päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni
Hoonete katused varisesid, aga seinad on alles. Neid on võimalik suhteliselt kerge vaevaga rekonstrueerida. Pompeis algasid esimesed korralikud kaevamised 1748. Uurimised on jätkunud tänapäevani. Linna müüri pikkus on 3km. Nüüd on linna territooriumist läbi uuritud umbes kolmveerand. Osadel hoonetel on ka katus taastatud. Linna tänavail kõndides tekib täielik ettekujutus 2k aasta vanusest linnast. Osadel hoonete seintel on säilinud hästi ka maalingud. Ühes hoones oli roomaaegne bordell, sellele viitavad sealsed seinamaalingud. Amfiteatris oli 20k kohta vaatajatele. Kaevamiste käigus varises tänu vihmale kokku gladiaatorite maja. Vulkaanipurske ajal jäid paljud linnaelanikud linna ja kattusid ka selle tuhakihiga. Inimkeha hävis tuhakihi all, kuid tuhka jäi inimesekujuline tühimik. Kui need leiti, lasti sinna kips sisse ja saadi skulptuurid sellest, kuidas inimesed olid surnud. Kokku on Pompeis avastatud umbes 2000 inimese jäänused
Jõekruiisid, dzhiibisafarid ja ekskursioonid (ka neid saab Estravelis reisipaketti ostes ette ära tellida) maksavad 40-50 eurot, lastele enamasti poole vähem. Portugali reisimine on Eesti kodanikule viisavaba kuni 90 päeva poole aasta jooksul. 180 Portugali kuurordid Tavira Palmid ja sepisrõdudega kaunistatud majad ääristavad läbi linna voolavat Rio Gilaod. Üle jõe kaardub roomaaegne sild ja vanalinna majade kaunistatud uksed meenutavad kunagisi mauridest valitsejaid. Tavirat peetakse Algarve kauneimaks linnaks. Rannaelu nauditakse kogu 12 km pikkust Ilha de Tavira saart ümbritseval valgel liivarannal. Õhtul sõidutab paat tagasi ööbimiskohta kas Tavira rahulikku väikelinna või Cabanase kalurikülas asuvatesse hotellidesse. Albufeira Albufeiras nauditakse Atlandi värskendavat hoovust Euroopa puhtaimatel randadel neid on siin kümneid
annaabi.ee 
