Röndgenkiirgus Karl Loorberg Kristel Kiisler Avastamine • Röntgenkiirguse avastajaks on serbia leiutaja Nikola Tesla. • Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Ühikud • Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus • Saab mõõta röntgenkiirguse footoni energiat ja kiirguse radiomeetrilisi suurusi nagu intensiivsus. • Röntgen (R) on iganenud traditsiooniline kiiritatuse ühik, mis vastab kiiritatusele, mis tekitab ühikulise elektrostaatilise laengu kuupsentimeetris kuivas õhus (1,00 R = 2,58×10–4 C/kg). • Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas.
füüsik William Crookes. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Röntgenkiirguse lainepikkus Suurusjärk meetrites Väljakirjutatult Väärtus 10-12 1 pikomeeter (pm) 5 pm röntgenkiirte lühim lainepikkus
tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod. Ekvivalentdoos e. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenkiirguse, gammakiirguse ja beetakiirguse jaoks. Ekvivalentdoosi ühik on siivert tähisega "Sv" rootsi füüsik Rolf Maximilian Sieverti järgi. Efektiivdoos iseloomustab kiirguse mõju konkreetsele koetüübile. Mõõdetakse samuti siiverites. Saadakse ekvivalentdoosi korrutamisel koe tüüpi iseloomustava faktoriga. Ajalooliselt esimesena töötati välja fotokeemilised meetodid. Nende suurimateks probleemideks oli vajalike keemiliste ühendite kõrge hind
Al-leidub looduses savide ja mineraalide koostises, toodetakse sulatatud boksiidi, sulam duralumiinium.Omadused:hea peegeldusvõimega, reageerivad halogeenidega,hapete ja alustega v.a. N- iga elektrijuht, platsiline. Kasutus: aluminotermias, lennukiehitus, autotööstus. Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega
spektraalaparaatides. Difraktsioon mere ääres Sadamakai varju või suure kivilahmaka taha lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Difraktsiooni kasutamine pinnauuringutes Kasutatakse erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Röntgenkiirguse difraktsioon Kihtide paksust määratakse röntgendifraktsiooni abil. Faase eristatakse difraktsiooni abil. Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund.
kääbuselliptilisteks galaktikateks. Ka meie Galaktika ja Andromeeda (Kohalikus) süsteemis on kõige enam selliseid kääbuseid. Hiidelliptilised parvegalaktikad on tekkinud mitme galaktika liitumise teel või väiksemate galaktikate haaramisega suure galaktika poolt. Selline galaktiline kannibalism näib olevat tavaline galaktikaparvede keskel, kus galaktikaid on tihedamalt koos ning kus nende liikumise tõttu võivad nad omavahel põrkuda. Kui taevast hakati mõõtma röntgenkiirguse lainealal (esmakordselt satelliidilt UHURU aastatel 1970-1973), siis selgus, et galaktikaparved on röntgenkiirguse allikad. Röntgenkiirgust ei saa mõõta maa pealt, sest atmosfäär neelab selle täielikult. Selleks tuleb kasutada õhupalle-sonde või satelliite. Selline röntgenkiirgus saab olla pärit vaid ülikuumalt, umbes 10 kuni 100 miljoni kraadiselt gaasilt. Seega galaktikaparved ei sisalda mitte ainult galaktikaid vaid ka gaasi. Kust on pärit kuum parvegaas
Einsteini fotoefekti võrrandiks ja lahti kirjutades saab see kuju: 2 . Siin me on elektroni mass (9,1·10³¹kg) ning v elektroni kiirus. Seda, et valgust võib käsitleda osakesena, tõestavad peale fotoefekti nähtuse ka mitmesugused fotokeemilised reaktsioonid. Näiteks osooni tekkimine, pesu pleegitamine, fotosüntees, foto tekkimine filmile ja Comptoni efekt. Viimane nähtus seisneb selles, et röntgenkiirguse hajumisel ainelt, mis sisaldab vabu elektrone, muutub kiirguse lainepikkus suuremaks ehk sagedus väheneb. Sageduse vähenemine tähendab, et footonite energia on vähenenud elektronidele üle kandunud energia võrra. Väline fotoefekt on leidnud rakendust fotoelemendis ja fotoelektronkordistites ning sisemist fotoefekti kasutatakse fototakistites, fotodioodides ja päikesepatareides. Seda, et valguskvante võib pidada osakeseks tõestab ka valguse rõhu tekkimine
PbO + CO Pb + CO2 Võimalik on ka nn autogeenne redutseerumisprotsess: PbS + O2 Pb + SO2 Omadused Füüsikalised omadused Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Moshi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Plii inimesele ohtlik Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu.
Kui nende hinda suudetakse alandada ja kasutegurit tõsta saab nendega massiliselt elektrienergiat toota. Fotoelement Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Valguse rõhk Valguse rõhu mõõtise esimesena 1900.a P.Lebedev. Katsed näitavad et valguse rõhk pv on võrdeline valguse intensiivsusega. Arvud näitavad et päikese poolt maale avaldav rõhk on . Valgusest tuleva avaldava jõu kehale leiame Comptoni efekt Röntgenkiirguse hajumisel ainetel, mis sisaldavad vabu elektrone, suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilised raktsioonid Fotokeemiline reaktsioon on siis kui reaktsioon toimub valgusekavantide osavõttul. Nt fotokeemiline reaktsioon on osooni tekkimine ja fotosüntees. Footonid Footonitel on kindel energia E=hf või E=mc2 . Footoni enertgia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil on mass kuid tal pole seisumassi s.t ta ei sa eksisteerida paigalolekus
kohaselt peeti kinnistähtede maailma igaveseks ja muutumatuks. Sellest algas tohutu revolutsioon astronoomias, kuna asuti koostama paremaid tähekaarte ning selleks oli omakorda tarvis järjest täpsemaid astronoomilisi vaatlusi teha võimaldavaid instrumente. Slaidid 5-11 Pilte supernoovadest. Slaidil 6 kaksiktähe plahvatus. Slaidil 8 näidatud kui suureks võib paisuda. Slaidil 9 erinevaid kirevaid värve. Slaidil 10 protsess. Slaidil 11 moodustatud röntgenkiirguse ja infrapunakiirguse spektrites tehtud piltidest. Slaid 12 Samuti hävib ka meie Päike kunagi supernoova plahvatuses. Täpsemalt öeldes 5 -6 miljardi aasta pärast hakkab Päike "läbi põlema", kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheks ning lõpuks plahvatab. Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävad tiirlema ka ümber kustunud Päikese. Aitäh kuulamast
objektiiv- ja projektsioonläätsede abil. Röntgenmikroanalüüs (materjali võib kasutada) 37. Kirjeldage energiadispersioon spektromeetri tööpõhimõtet. Enegiadispersioonspektromeetria on analüütiline tehnika, mida kasutatakse uuritava aine keemiliseks iseloomustamiseks elementide kaupa. Primaarsete elektronidega aine pommitamisel väljub sellest kindla energiaga röntgenkiirgus, mis on üheselt seotud aine koostisse kuuluvate keemiliste elementidega. 38. Kirjeldage röntgenkiirguse tekkemehhanismi. Skäneerivas elektronmikroskoobis on aine pommitamisel elektronidega üheks tulemuseks röntgenkiirguse tekkimine ja väljumine ainest. Tekkinud röntgenkvantide energia on üheselt seotud aatomiga, millest see väljus. See on röntgenmikroanalüüsi aluseks. 39.Kuidas määratakse keemilise elemendi kontsentratsiooni EDS meetodil? Ei leidnud vastust 40. Kuidas tekib EDS röntgenspektris foon?
näiteks Päikese või Kuu. Kõik need nähtused on põhjustatud valguse lainelistest omadustest. Rääkides veeslainetest võiks näiteks tuua kuidas sadamakai varju või suure kivilahmaka taha lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Veel kasutatakse difraktsiooni röntgenkiirguse korral ning ka pinnauuringutes erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Interferetsi abil on aga materjalidele võimalik sadestada õhukene kile, mis võimendab või vähendab peegeldusi. Selleks kaetakse optilise klaasi pind õhukese kelmekihiga, mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem. Kelme paksus valitakse nii, et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasis. Peegeldust võimendades saab valmistada peegleid
Gammakiirgus Gammakiirgus · Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. · Röntgenkiirguse spekter kattub osaliselt gammakiirguse spektriga (suure sagedusega röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Gammakiirgus · Radioaktiivne kiirgus · Gammakvantide voog · Suure läbimisvõimega
Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul Plii füüsikalised omadused Füüsikalised omadused Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Moshi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Kus pliid kasutatakse ? Pliid kasutatakse akudes, kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit kasutatakse ka elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks.
halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. sulamistemperatuur on 1455 °C KROOM Kroom on tähelepanuväärne oma magnetiliste omaduste poolest. See on ainus tahke aine, mis näitab antiferromagneeti lisi omadusi toatemperatuuril. PLII Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Sulamistemperatuur 327,46 °C HÕBE Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask. Kõrgeima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima takistusega metall. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C TINA Normaaltingimustel
suundades. Seda võre omadust kasutatakse spektrite saamiseks spektraalaparaatides. Difraktsioon mere ääres Sadamakai varju või suure kivilahmaka taha lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Difraktsiooni kasutamine pinnauuringutes Kasutatakse erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Röntgenkiirguse difraktsioon Kihtide paksust määratakse röntgendifraktsiooni abil. Faase eristatakse difraktsiooni abil. Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Difraktsioon tähendab lainete kõrvalekaldumist esialgsest sirgjoonelisest teest ja paindumist tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine. Difraktsiooni saab jälgida vahetult näiteks veelaineid jälgides, kui mõni jõuab veest väljaulatuva kivini lained painduvad vähemalt osaliselt ka kivi taha
· Faraday I seadus voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga (m = kq = kIt, sest q = It). · Faraday II seadus ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. · F Faraday arv = 96400 C/g-ekv Elektrivool gaasides · Toatemperatuuril on gaasid halvad juhid; kuumutamine, radioaktiivse- ja röntgenkiirguse mõju võivad juhtivust suurendada. · Sõltuv gaaslahendus õhu kuumutamisel tekivad laengud; kuumenemisel osa gaasi aatomeid ioniseerib ja aatomid lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks. · Elektrivoolu kandjateks gaasis on positiivsed ioonid ja elektronid. Mitmesuguseid lahenduste liike gaasides · Termoionisatsioon piisavalt kõrge pinge puhul tekib elektroodide vahel olukord,
14 6 C *tehakse kindlaks kivististe vanused 32 15 P *põllumajanduses, vaadatakse kuidas omandatakse väetist 16. Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud ja nende seosed; kiirgustaust. Mõõtühikud: *neeldumisdoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk 1Gy(grei)=1J/1kg *biodoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismidele 1Sv(siivert) 1Sv=1Gy , ja röntgenkiirguse korral 1Gy võib olla võrdne kuni 10Sv neutron ja kiirguse korral Kiirgustaust koosneb: *kosmiline kiirgus Päikeselt *maapinna radioaktiivne kiirgus *radioaktiivne K, mis ladestub luudes, lihastes *radioaktiivne C, mida hingame(luudes)
gaasiline. 22. Nitreerimine on termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse 23. Valgevask. Messing ehk valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki. Ei kasutatakse laevanduses messingeid. 24. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega.Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. 25
kihiline. Energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks, nimetatakse tuuma seoseenergiaks. Seoseenergiat ühe nukleoni kohta nimetatakse eriseoseenergiaks. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Radioaktiivseid materjale leidub kõikjal keskkonnas ning meie keha sisaldab selliseid radioaktiivseid materjale nagu süsinik, kaalium ja poloonium. Kogu elu Maal on arenenud selle kiirguse mõju all. Alates röntgenkiirguse avastamisest üle 100 aasta tagasi oleme leidnud võimalusi kiirguse ja radioaktiivsete materjalide tehislikuks tekitamiseks ja tootmiseks. Niisiis mõisteti kiirguse kasulikkust väga vara, sellega koos selgus aga ka kiirguse võimalik ohtlikkus arstide ja kirurgide jaoks, kes 1900. aastate alguses said teadmatusest kiirguse üledoose. Ainele avaldatud mõju järgi on kiirgust võimalik liigitada ioniseerivaks ja mitte ioniseerivaks. Ioniseerivaks kiirguseks on
vastastikmõju ja vastastikuste muundumiste teooria rajaja. Oma 1900. a. ilmunud töös, mis oli pühendatud tasakaalulisele soojuskiirgusele, oletas Planck esimesena, et ostsillaatori energia omab diskreetseid väärtusi, mis on võrdelised ostsillaatori võnkesagedusega. Ostsillaator kiirgab elektromagnetenergiat üksikute portsjonite kaupa. Wilhelm Röntgen (1845 1923) Kuulus saksa füüsik, kes avastas 1295. a. lühilainelise elektromagnetkiirguse röntgenkiirguse. Röntgenkiirte avastamine avaldas kogu edasisele füüsika arengule tohutut mõju ning viis radioaktiivsuse avastamiseni. Röntgen aitas igati kaasa, et tema avastuse praktiline kasutamine meditsiinis leviks kiiremini. Röntgeni ehitatud esimese röntgenitoru konstruktsioon on peaaegu muutmata kujul kasutamisel ka tänapäeval. Sergei Vavilov (1891 1951) Väljapaistev venemaa füüsik, riigi ja ühiskonnategelane, NSV Liidu teaduste Akadeemia president 1945. 1951. a
Tahenduslikud mutatsioonid võivad tekkida kolmel põhjusel: a) nukleotiidipaari(de) valjalangemine - mikrodeletsioon; b) nukleotiidipaari(de) lisandumine - insertsioon; c) nukleotiidipaari(de) asendumine - asendusmutatsioon. Sünonüümsed mutatsioonid, mil koodon asendub sünonüümse koodoniga ja polüpeptiidahela aminohappejärjestus ei muutu. Mutatsioone võib indutseerida ka rea keemiliste ainetega ja ioniseeriva kiirgusega (röntgen , ultraviolett- ja radioaktiivse kiirgusega). Röntgenkiirguse mutageenne toime avastati juba kahekümnendatel aastatel. Kiirguse toime DNAle pole aga praegugi lõplikult selge. Kiirguse mutageenne toime on kumuleeruv: mutatsioonisageduse tõusu seisukohalt on ükskõik, kas organism saab teatud kiirgusdoosi lühikese või pikema aja jooksul. Ka on sõltuvus mutatsioonisageduse ja kiirgusdoosi vahel lineaarne. See tahendab, et ka kõige vaiksem kiirgusdoos põhjustab mutatsioonisageduse tõusu
väljalangemine, jooksul jooksul kokkupuudet verine oksendamine, erinevad infektsioonid, 5 aeglane haavade paranemine, madal vererõhk 2.2.1. Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on üks elektromagnetkiirguste tüüpe, mille lainepikkus jääb vahemikku 0.01 10 nm ning mis vastab sagedusele 3x1016 Hz 3x1019 Hz. Röntgenkiirguse lainepikkus on väiksem kui UV-kiirgusel, kuid suurem kui gammakiirgusel. Röntgenkiirguse avastajaks peetakse Wilhelm Röntgen'i, kes nimetas seda tüüpi kiirgust esialgu X-kiirguseks, ehk tundmatuks kiirguseks. Matemaatik ja füüsik Ron Kurtun on öelnud, et röntgenkiirgus võib keharakke kahjustada vähesel määral, mille tagajärjeks on enamasti vaid see, et kahjustada saanud rakk sureb varakult
alaldites.Valge valguse dioodid võimaldavad valguseks muundada ~90% energiaks.Valge valduse dioodid on kallid,natuke vigased Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.kasut.transistore ühendusi e.mikroskeeme e.kiip nt.videokaardi protsessorid,arvuti protsessor (2 miljardit pandi ühte kiipi kokku).Röntgenkiirguse teke on samasugune nagu joonspektril (elekton läheb ühelt nivoolt teisele).Spontaanne kiirgus kiirgus mis on iseeneslikult tekkiv vaba kiirgus.Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive olukord kus ergastatud seisundis rohkem elektrone kui põhiseisundis ühe.Valguskvandi peale langemisel stimuleeritakse üleminek metastabiilses seisundist põhiseisundisse
Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus. Nähtava pinna kohal on kromosfäär (hõre gaasikiht). Kõige välimine kiht on Päikese kroon selle hõreda gaasi temperatuur võib tõusta miljoni oCni. · Päike on soojuskiirguse,röntgenkiirguse, valguse allikas. · Kosmilise kiirguse allikas Päikese tuum (prootonite ja elektronide voog) . Magnetväli mõjutab Maale jõudva kiirguse hulka. Päikesetuul põhjustab magnettorme. · Fotosfäär on granulaarne , seal on graanulid (heledamad laigud), mille läbimõõt võib olla kuni 1000 km. Püsivad kuni 10 minutit, siis kaovad ja tekivad uued. Gaasijoad Päikese pinnal graanulid. · Tumedad laigud
1980-ndate aastate lõpuks suutsid need kuvarid kuvada pilti resolutsiooniga 1024 x 768. CRT kuvarid kasutasid vaakumtoru koos elektroonkiirendi ja fosforesentse ekraaniga, et kuvada pilti. Kineskoop kuvarid kasutasid suurt, väga rasket ja tegelikult väga õrna klaasi. Klaasi osa, mida kasutaja näeb on tavaliselt paksust plii klaasist. See teeb selle osa purunemiskindlamaks ja peale selle blokeerib ära elektronkiirendist tuleva kahjuliku röntgenkiirguse. Pildi kuvamiseks käivad kolm elektronkiirt süstemaatiliselt läbi kogu ekraani. Seda kutsutakse rasteriks. Kolm elektronkiirt vastavad kolmele põhivärvile, milleks on punane, roheline ja sinine (RGB). Vastavalt iga kiire intensiivsusele saame kuvada erinevat värvi. Modernsetes CRT kuvaritest liigutati kiirt kasutades magnetismi. https://www.youtube.com/watch?v=Gnl1vuwjHto LCD – Liquid Crystal Display:
aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Samuti on vees pliid vähe (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2...8,7 mg/l). Plii leiab rakendust Haavlite, raskused valmistasmisel (kalanduses: õngetina, võrguraskused). Joodistes. Pigmentides (pliivalge - 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi). Elektriakumulaatorites (pliiakud). Röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis). Pliiklaasi (kristallklaasi) koostises. Ajalooliselt on pliid kasutatud ka sööginõudes sulamis tinaga (i.k. pewter), tema toksilisuse tõttu seda enam ei tehta. Keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on
staatilise laengu eemaldamiseks, suitsuandurid, pikaajaliselt ilma hoolduseta töötavate aparaatide energiallikates nt kosmoseaparaadid. β-kiirguse rakendused: materjali tiheduse kontrollimine tööstuses, keha monitooring meditsiinis, silma- ja luuvähi ravi. µ-kiirguse rakendused: meditsiinivahendite steriliseerimine, toidainetööstuses bakterite ja seente hävitamiseks, torude lekete tuvastamiseks, suurte veoautode läbi valgustamiseks tollis, vähiravi, astronoomias. Röntgenkiirguse rakendused: röntgenpildid meditsiinis, toll, maalide uurimine, astronoomias. ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid – α-, β-, µ-, röntgen- ja neutronkiirgus ja ultravalgus. Päike, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed, maapõues radoon jne, magnetväli. kuidas radioaktiivne kiirgus mõjutab elusorganisme (suur ja väike doos, somaatilised ja geneetilised mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt
fotokonjunktiviit on põletikulised reaktsioonid, mis põhjustavad valu silmades ning nägemise ajutist hägustumist) Valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus. [8] Röntgenkiirgus (0,0110 nm) jõuab Maani kosmilistest allikatest, sealhulgas ka Päikeselt, aga Maa atmosfääris see neeldub. Kasutatakse näiteks meditsiinis röntgenpildi tegemiseks, et näha kas luud on korras või mitte ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides, kus vaadatakse tänu röntgenkiirguse läbi riiete ning reisikohvrite, et ei kantaks keelatuid asju kaasas. [3] Röntgenkiirguse mõju tervisele jaotatakse otseseks ja kaudseks. Mõlemad kahjustavad valkude struktuuri: otsene mõju on kiirguse neeldumisel vabanenud suure energiaga osakeste mõju otse valkude ja DNA molekulidele; kaudseks mõjuks nimetatakse kiirete elektronide mõju molekulidele. Tekib vee radiolüüs ja vabad radikaalid kahjustavad valgumolekule.
PbO on pliiaku elektroodimaterjal. Pliioksiidi sisaldav kristallklaas on raske ja dekoratiivne materjal, mida tuntakse tavakeelse nimetusega kristall. Kuna plii on korrosioonikindel metall kasutatakse seda keemiatööstuse aparatuuri valmistamisel. Sellest tehakse ka elektrikaabli kesta, akumulaatoriplaate, haavleid, püssi- ja srapnellikuule ning kaitsekraane radioaktiivse kiirguse vastu. Plii sulam ( Pb + Sn ) on joodis. Nii et plii kasutatakse nt: ·röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis) ·haavild, raskused (kalanduses: õngetina ja võrguraskused) ·pigmentides ( pliivalge 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi ·elektriakumulaatorites (pliiakud ·pliiklaasi (kristallklaasi) koostises ·keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine ·joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja -esemeid, et muuta neid roostekindlaks ·
asümptootiliselt sõltumatu algolekust. Järelikult on totaalne kontuuriintegraal unitaarne ja mustade aukude moodustumisel ning aurustumisel informatsioon ei kao. Viis, kuidas info välja pääseb, näib olevat, et tõeline sündmuste horisont ei moodustu kunagi, moodustub ainult näiv horisont." See avaldus ei teinud aga kuulajaid palju targemaks. Tõestus musta augu olemasolust 4. jaanuaril 2010 avaldas NASA andmed, et uued tulemused NASA Chandra röntgenkiirguse observatooriumist ja Magellani teleskoopidelt näitavad, et tihe tähe jäänus tiriti tükkideks musta augu poolt, mis on 1000 korda massiivsem, kui Päike. Kui seda kinnitatakse, siis antud avastus oleks tähtis tõend musta augu olemasolust ja tähistaks esimest korda, kui inimestel on õnnestunud täheldada musta auku, mis rebib tähe tükkideks. 8 Kokkuvõte
Elektrostaatiline väli +50V 10cm Madalsageduslik elektriväli (VLF) <1,0V/m 50cm; eest 30cm Eriti madalsageduslik elektriväli (ELF) <1,0V/m 30cm Madalsageduslik magnetväli (VLF) <25nT 50cm Eriti madalsageduslik magnetväli (ELF) <250nT 50cm; 30cm 1) Röntgenkiirguse doosi ekspositsioonivõimsus ruumi mis tahes punktis 5cm kaugusel kuvari ekraanist ja arvuti korpusest ei tohi ületada 7,74×10-15A/kg (10,8uR/h); 2) Kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest kasutatakse tootja sertifikaadiga kaitsevahendeid; 3) Kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav, püsiv ja virvendustevaba. Märkide teravus ja kontrastsus peab tausta suhtes olema reguleeritav;
Tartu Ülikool Türi Kolledz Dosimeetria põhimõisted Referaat Koostaja : Triin Länts Juhendajad: Tiiu Müürsepp ja Hele Siimon Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on dosimeetria põhimõisted.Teema määras praktikumi juhendaja. Referaadis käsitletakse doose,doosekiirguseid, mõõtühikud ja aparatuuri,millega tegeledakse dosimeetrias. Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju.
Vanimatel tähtedel kosmoses on veel praegugi just niisugune koostis. 5 minuti pärast oli aine niipalju hõrenenud, et tuumasüntees vaibus. Järelejäänud vabad neutronid ei olnud stabiilsed ning järgmiste minutite jooksul lagunesid nad prootoniteks ja elektronideks. Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses. Temperatuur oli ikka veel nii kõrge, et aine eksisteeris plasma kujul seguna vabadest aatomituumadest, prootonitest ja elektronidest röntgenkiirguse (temperatuurikiirguse) käes. Kiirguseajastu lõpp ja aineajastu algus Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma. Taustkiirguse vabanemine Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu
Naha kaitsmine Kaitsekreemid ja -määrded Kaitsmine Päästevest uppumise eest Rindkere ja kõhu Kaitsevest, jakk ja põll masinatest või kaitsmine seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed jne) Kemikaalikindel vest, jakk ja põll Soojendusvest Päästevest Röntgenkiirguse eest kaitsev põll Ohutusrihmad Kukkumisvastase Kukkumist vältiv täisvarustus koos d vahendid lisaseadmetega 16/18 Kineetilist energiat neelavad pidurdusvahendid (täisvarustus koos lisaseadmetega) Keha kinni hoidvad kaitsevahendid (näit. kaitsevõrk) Kaitseriietus Kombinesoon või kaheosaline
Märkimisväärne on see, et Päikese orbitaalperiood on umbes võrdne harude pöörlemisperioodiga vastaval kaugusel tsentrist. Seetõttu Päike jääb eemale suurtest harudest pika aja jooksul. See on tähtis elu säilimise vaatepunktist: kui Päike sattuks suure haru sisse, kasvaks tõenäosus, et tema lähedusse ilmuks palju lühikese elueaga massiivseid tähti. Plahvatades supernoovadena Päikese lähedal, need tähed seaksid elu Maal ohtu, kuna plahvatustest tingitud röntgenkiirguse ja osakeste voog kahjustaks osoonkihti ja radiatsioonitase Maal ületaks ohutu elamise piiri. Päike tiirleb koos oma planeetidega ( Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit - nn. granulatsiooni
Vanimatel tähtedel kosmoses on veel praegugi just niisugune koostis. 5 minuti pärast oli aine niipalju hõrenenud, et tuumasüntees vaibus. Järelejäänud vabad neutronid ei olnud stabiilsed ning järgmiste minutite jooksul lagunesid nad prootoniteks ja elektronideks. Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses. Temperatuur oli ikka veel nii kõrge, et aine eksisteeris plasma kujul seguna vabadest aatomituumadest, prootonitest ja elektronidest röntgenkiirguse (temperatuurikiirguse) käes. 1.9 Kiirguseajastu lõpp ja aineajastu algus Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma. 1.10 Taustkiirguse vabanemine
Elektrostaatiline väli +50 V 10 cm Madalsageduslik elektriväli (VLF) <1,0 V/m 50 cm; eest 30 cm Eriti madalsageduslik elektriväli (ELF) <1,0 V/m 30 cm Madalsageduslik magnetväli (VLF) <25 nT 50 cm Eriti madalsageduslik magnetväli (ELF) <250 nT 50 cm; 30 cm 1. röntgenkiirguse doosi ekspositsioonivõimsus ruumi mis tahes punktis 5 cm kaugusel kuvari ekraanist ja arvuti korpusest ei tohi ületada 7,74 × 10-15 A/kg (10,8 uR/h); 2. kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest kasutatakse tootja sertifikaadiga kaitsevahendeid; 3. kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav, püsiv ja virvendustevaba. Märkide teravus ja kontrastsus peab tausta suhtes
interaktsiooniks footoni ja aatomi vahel ja seda paremat varjestust see pakub. 2.1.3 Gammakiirgus Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagneetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gamma kvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Röntgenkiirguse spekter kattub osaliselt gammakiirguse spektriga (suure sagedusega röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi
CO2 + H2O + hv-> {CH2O} + O2. Atomaarne hapnik O tekib fotokeemilisel reaktsioonil ning on termosfääris püsiv: O2 + hv-> O + O Hapnikioon O+ võib tekkida UV-kiirguse toimel: O + hv-> O+ + e-; O+ domineerib ionosfääris ning võib reageerida molekulaarhapnikuga või lämmastikuga positiivsete ioonide tekkega: O+ + O2 ->O2+ + O O+ + N2 -> NO+ + N O2+ ionosfääris võib tekkida UV-kiirguse (17-103 nm) või madala energiaga röntgenkiirguse toimel: O2 + hv-> O2+ + e- või sellisel reaktsioonil: N2+ +O2 N2 +O2+ Osoon O3 kaitseb elusolendeid tapva UV-kiirguse eest. See tekib hapnikust UV-kiirguse toimel: O2 + hv-> O +O Osoon on termodünaamiliselt ebapüsiv ning laguneb kiiresti: 2O3-> 3O2 Stratosfääri osoon laguneb reageerides atomaarhapnikuga, hüdroksüülradikaalidega ning NO- ga: 15. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Lämmastiku sisaldus atmosfääris on 78%
käigus: CO2 + H2O + hv-> {CH2O} + O2. Atomaarne hapnik O tekib fotokeemilisel reaktsioonil ning on termosfääris püsiv: O2 + hv-> O + O Hapnikioon O+ võib tekkida UV-kiirguse toimel: O + hv-> O+ + e- ; O+ domineerib ionosfääris ning võib reageerida molekulaarhapnikuga või lämmastikuga positiivsete ioonide tekkega: O + + O2 ->O2 + + O O + + N2 -> NO+ + N O2+ ionosfääris võib tekkida UV-kiirguse (17-103 nm) või madala energiaga röntgenkiirguse toimel: O2 + hv-> O2 + + evõi sellisel reaktsioonil: N2 + +O2 N2 +O2 + Osoon O3 kaitseb elusolendeid tapva UV- kiirguse eest. See tekib hapnikust UV-kiirguse toimel: O2 + hv-> O +O Osoon on termodünaamiliselt ebapüsiv ning laguneb kiiresti: 2O3- > 3O2 Stratosfääri osoon laguneb reageerides atomaarhapnikuga, hüdroksüülradikaalidega ning NOga: 19. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Lämmastiku sisaldus atmosfääris on 78%. Väikse osa lämmastikku
On andmeid, et see on 207,2 g/mol[2]. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. Füüsikalised omadused: Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Mohsi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused: Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Biotoime ja bioakumulatsioon: Täiskasvanud inimese organismis on ca 130 mg Pb. Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged.
informatsiooni koostise, topograafia ja kristallstruktuuri kohta. · Peegeldunud elektronide arv sõltub hajutava aatomi numbrist mida raskemad aatomid, seda rohkem tekib peegeldunud elektrone. 3. Millises vahemikus on peegeldunud elektronide energia? Sõltuvalt kokkupõrgete arvust võib nende energia varieeruda alates primaarsete elektronide energiast kuni sekundaarsete elektronide energiani. 4. Mis on sisekatte elektronid? Kui röntgenkiirguse footon tabab aine aatomit ning neeldub täielikult, siis põhjustab see sisekatte elektroni fotoelektroni eraldumise ja aatomi ülemineku ebastabiilsesse olekusse. Tekib karakteristlik röntgenkiirgus. Karakteristliku röntgenikiirguse tekkimiseks peab primaarsete elektronide energia olema suurem elektroni sidemeenergiast. 5. Mis on tagasihajunud elektron? Ehk peegeldunud elektron. Peegeldunud elektronide tagasihajumise ruumala kuju sõltub elektronide sissetungimise nurgast ainesse. 6
hüdroksiidradikaal: H2O+ + H2O → H3O+ + OH˙ Hüdroksiidradikaalil on üheksa elektroni, seega üks neist on paaritu. Hüdroksiidradikaal on väga aktiivne, ta võib läbida lühikesi vahemaid rakus ja kahjustada kriitilist märklauda. Usutakse, et vabad radikaalid võivad molekulini difundeeruda poole kaugemalt, kui on DNA kaksikspiraali läbimõõt. On kindalks tehtud, et ca 2/3 DNA kahjustusest imetaja rakkudes röntgenkiirguse toimel on põhjustatud vabadest radikaalidest. Tõendid, et asi nii on, pärinevad katsetest, kus kasutati vabade radikaalide püüdjaid, millega hõredalt ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime vähenes kolmekordselt. Seega saab kaudset toimet vastupidiselt otsesele toimele mõjutada, kasutades radioprotektoreid või –sensibilisaatoreid. Röntgenikiirguse kaudse toime sündmuste ahelat võib kirjeldada järgneva skeemi abil:
Elektromagnetlained jaotatakse nende sageduse ja lainepikkuse järgi gammakiirteks, röntgen kiirteks (x- rays), ultraviolettkiirguseks (UV), nähtavaks valguseks(visible spectrum), infrapunakiirguseks(IR) ja raadiolaineteks (Clark 1997: 44). (Joonis 1) Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala. (Ronan 2007) Raadiolainete allikaks on võnkeringid, muutuv elektrivool, liikuvad elektriliselt laetud osakesed, jms. Infravalguse allikaks on soojad kehad, ultravalguse allikaks kuumad kehad. Röntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning kiirte allikaks on aatomituumade sisesed protsessid nagu näiteks radioaktiivne lagunemine. (Voolaid 2005: lk 2- 3) Röntgenkiired - Röntgenkiired on elektromagnetlained, mis läbistavad gaase, põhjustavad fosforestsentsi ja tekitavad fotoplaatidel keemilisi muutusi. Neid kiiri tekitatakse 6
aprill 1960 Berliin) oli saksa füüsik. Avastas röntgenkiirte difraktsiooni ja sai 1914. aastal Nobeli füüsikapreemia. Antoine Henri Becquerel (15. detsember 1852 Pariis 25. august 1908) oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse selle eest pälvis ta 1903. aastal koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud bekrell ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks. Becquerel huvitus fluorestsentsist. Pärast röntgenkiirguse avastamist uuris ta, kas fluorestseerivad uraanikristallid kiirgavad ka röntgenkiiri. Tema hüpotees leidis kinnitust ning hiljem avastas ta, et kristallid kiirgavad ka ise. Seda nähtust hakatigi kutsuma radioaktiivsuseks. Pierre Curie (15. mai 1859 19. aprill 1906) oli prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903. Ta avastas koos abikaasa Marie Curie'ga raadiumi ja polooniumi. Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühistööd, millel oli põhjapanev tähtsus
Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Faasikoostise määramisel määratakse ära, millised kristallilised ained on pulbris, röntgenanalüüs 19) Röntgenfaasianalüüsi printsiip analüüs, mis põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil. Difraktsiooni pilt jäädvustatakse röntgennogrammina ja kantakse isekirjuti lindile või salvestatakse numbriliselt arvuti mällu. Pildil olevate difraktsioonide maksimumide asukoha järgi tehakse kindlaks kristalli ühikraku mõõtmed ja difrageerunud kiirguse intensiivsuse jaotust analüüsides sellel paiknevate aatomite koordinaadid. Foureri meetodil annavad ühikrakus olevate aatomite elektronide tiheduse jaotuse, mille max-d ühtivad aatomite paigutusega
bioloogiliste uurimiste ja Curie teraapia laboratooriumist. Marie määrati selle instituudi direktoriks. [1, 4] Esimese maailmasõja alguses tuli Marie ideele arendada röntgentehnikat, et see oleks paremini kättesaadav. Ta otsustas panna röntgenaparaadid veoautosse, muutes autod liikuvaiks röntgenkabinettideks, kusjuures energiat said aparaadid auto akust. Neid mobiilseid röntgenlaboreid kutsuti Les Petites Curies (väikesed Curie´d). Röntgenkiirguse abil oli võimalik leida, kus asus püssikuul või granaadikild- seega said arstid opereerida täpsemalt. Marie õpetas ka paljusid arste enda väljaarendatud röntgenaparaate kasutama. [2, 3] 1920. aastal õnnestus ühel Ameerika ajakirjanikul, Marie Meloneyd´il, saada kokkulepitud kohtumine Marie laboris. Küsides proua Curie´lt, et mida ta ihaldab, vastas naine, et uuringute jaoks oleks vaja veel raadiumit, mille jaoks tal raha pole.
meetodit kutsutaksegi ICP-MS. Ioonid kanduvad spetsiaalse liidese kaudu massispektromeetrisse. Massispektromeeter eraldab ja kvantiseerib ioonid. Omadused: Väga madalad avastamispiirid; Peaaegu kõik elemendid korraga võimalik määrata; "Kange" maatriks võib olla prooviks. Rakendused: eeskätt elementide jäljed, eriti just vees. 158. Röntgenfluorestsents-spektroskoopia Ehk XRF elemendi aatomeid määratakse registreerides neile iseloomulikku röntgenkiirgust. Röntgenkiirguse neeldumisel tekivad ergastatud ioonid, elektronid lahkuvad sisekihtidest, ioonid siirduvad põhiolekusse nii, et mõni kõrgema kihi elektron langeb sisekihile. Vabaneb energia eraldub röntgenkiirguse kvandina (fluorestents). Tegemist on elementanalüüsiga, elemendid Na .. U. Sobib kvalitatiivseks analüüsiks, kuna elementidel on iseloomulikud emissioonijooned. Fluorestsentskiirguse intensiivsus on proportsionaalne kiirgava elemendi
Kõik need osakesed on tugevas vastastikmõjus atmosfääriosakestega ning selle tulemusel moodustuvad kosmilise kiirguse peamise osa maapinnal müoonid, neutronid, elektronid positronid ja footonid. Valdav osa maapinnal saadavast doosist tuleb müoonidest ja elektronidest. [] ALLIKAD Ioniseeriva kiirgusega puutume kokku erineval viisil. See tekib looduslikes protsessides nagu uraani lagunemisel maapinnas ning inimtegevuse tagajärjel nagu röntgenkiirguse kasutamisel meditsiinis seega jagatakse allika järgi kiirgused looduslikeks ja tehislikeks. Igal kiirgusallikal on kaks olulist iseloomustajat kui suure doosi annab see inimesele ja kui lihtsalt on võimalik selle doosi mõjutada. Alles hiljuti arvati, et looduslikud kiirgused on märkamatud ja muutumatud. Kuid praeguseks on selge, et radoongaasi lagunemissaaduste hulk elamutes võib olla mõnes piirkonnas märkimisväärselt kõrge, ehkki olemasolevates
annaabi.ee 
