Näiteks on eestlastel oma kultuuriline mälu seoses venelastega. Küüditamine painab siiamaani nii vanu kui noori. Eesti suhtub sellesse teisiti kui Venemaa ja see näitabki, et ühiskondade mälu ajaloo suhtes on väga erinev. Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus Kultuuriajaloolasi on hakanud huvitama kultuuride kohtumised, konfliktid, konkurents ja kokkupõrked. Kui barbarid Rooma impeeriumisse sisse tungisid, siis sellega mõjutati üksteise kultuure. See tähendas sissetungijate romaniseerumist kui ka roomlaste ,,gootistumist". Juudi õpetlased, Hispaanias, valdasid väga vabalt araabia keelt ning heebrea luule sai inspiratsiooni araabia lüürikast. Selliseid kultuurilisi segunemisi oli väga palju ning on siiamaani. Näiteks eestlased, kes õpivad vene keele selgeks ning venelased, kes õpivad eesti keelt selgeks. Järjekordne kultuuride segunemine. Niimoodi on ka inimeste nimede muutumisega kultuuris,
jalameestena Vaesemad olid maata ja seega väeteenistusest vabad Õigused piiratud, kuid olid ikka Rooma kodanikud Patrooni ja kliendi vahekord 14. Võrdle erinevusi Itaalias ida- ja lääneosa vahel. Mis selle põhjustas? Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist See soodustas provintside romaniseerumist (roomapärastumist) Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad Seega jagunesid provintsid kahte suurde rühma: ida- ja lääneprovintsid. Idaprovintsid lääneprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus ja Britannia
24. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Ta pani aluse Vivariumile munkade kopeerimistöökojale. 25. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal? Maalikunsti ja monumentaalskulptuuri tähtsus kadus, esile kerkisid mosaaigid ja reljeefskulptuurid. .Kasutati enam ka piibliteemasid. 26. Millised olid LääneRooma ja IdaRooma suuremad kultuurilised erinevused? IdaRoomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 27. Millised on olnud meelisteemad Odysseuse kujutamisel maalikunstis? Odysseus ja Plyphemos ning Odysseus koos varieeruvate naisisikutega (Kalypso, Kirke, sireenid, Nausikaa) 3 28. Millisest vaatenurgast jutustab Odysseuse loo Margaret Atwoodi teos ,,The Penelopiad" (,,Penelopeia"?)
asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ja maksude kogunemine. Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus, kõige selle tõttu puudus provintsielanikel huvi Roomast lahku lüüa ja riik püsis pikka aega stabiilsena. Ida- ja lääneosa erinevused Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist. See soodustas provintside romaniseerumist. Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad. Rooma võimu all erinevused küll vahenesid, kuid ei kadunud. Majanduse arengu poolest ja romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma : 7 1) Idaprovintsid sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid
käsikirju) ning laskis neid munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskajal. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku „Institutiones“ Cassiodorus on kirjutanud ka kroonka „Maailma loomisest“, kommenteerinud psalme ja käsitlendu usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8.Lääne-ja Ida-Rooma suurimad kultuurilised erinevused Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a riigivalitsemises. 9.Koinee- Antiik-Kreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka dialektide segunemisel. 10.Majusklid-suurtähed, tähed mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, nt ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist jäid majusklid kasutusele ehiskirjana.
Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kuna senat koosnes jätkuvalt suursugustest ja autoriteetsetest meestest, siis võis vastuolu senatiga oluliselt takistada keisri tegevust. Itaalia ja provintsid Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist. See soodustas provintside, eriti provintsiaristokraatia romaniseerumist. Keisririigi ajal said provintsid Rooma võimust selget kasu, sest Rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisvaenlase eest. Ka provintside linnas säilitasid omavalitsuse: iga suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. Roomlased ei surnud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe
Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskaja. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8. Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused? Vastus: Keel, rikkusevahe ja riided. Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Vastus: Oli antiikajal Kreeka ühiskeel. See tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunedes. 2 10. Mis on majusklid ja minusklid? Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi
käsikirju ning laskis neid (sh paganlikke käsikirju) munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskaja. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8. Millised olid LääneRooma ja IdaRooma suuremad kultuurilised erinevused? IdaRoomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Koinee oli AntiikKreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunemsel. 10. Mis on majusklid ja minusklid? Majusklid suurtähed, minusklid väiketähed. Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal
Ka provintside linnad säilitasid omavalitsuse: iga suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ja maksude kogumine. Erinevused riigi ida-ja lääneosa vahel. Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Ladina keele ja rooma tavade tundmine oli oluline, et poliitiline karjäär edeneks. See soodustas provintside, eriti provintsaristokraatia romaniseerumist. Majanduse arengu poolest ja romantiseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma: idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid, kuhu kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria jaEgiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse.
Ta oli nii imperaator ja omas eluaegset tribuunivõimu, mis tagas talle vetoõiguse. Tiberius Vanarooma valitseja, kes valitses pädevalt ja kokkuhoidlikult,aga sellest hoolimata ei saavutanud kunagi populaarsust ei rahva ega aristokraatia hulgas. Caligula edev ja julm valitseja; läks tülli nii senati kui ka pretoriaanidega (keisri ihukaitseväega) ja kukutati. Claudius Liberaalse kodakondsuspoliitikaga edendas provintside romaniseerumist. Roomas oli suhteliselt ebapopulaarne. Nero Põhjustas oma edevuse, teatraalsete eluviiside ja julmusega süvenevat vastseisu Rooma aristokraatias. 64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast. Sellele järgnes süütamises süüdistatud kristlaste esimene suurem tagakiusamine. Tulekahju järel algatas Nero pompöössed ehitustööd Rooma linnas. Valitsusaja lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud
Tiberius (14 37). Valitses pädevalt ja kokkuhoidlikult, saavutamata siiski populaarsust ei lihtrahva ega senatiaristokraatia seas. Valitsusaja lõpul tõmbus riigiasjadest eemale oma villasse Capri saarel. U 30 hukati Jeruusalemma lähedal Kolgatal Jeesus. Caligula (37 41): edev ja julm valitseja; läks tülli nii senati kui ka pretoriaanidega (keisri ihukaitseväega) ja kukutati. Claudius (41 54). Liberaalse kodakondsuspoliitikaga edendas provintside romaniseerumist. Roomas oli suhteliselt ebapopulaarne. 43 algas Britannia alistamine. Nero (54 68). Põhjustas oma edevuse, teatraalsete eluviiside ja julmusega süvenevat vastseisu Rooma aristokraatias. 64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast. Sellele järgnes süütamises süüdistatud kristlaste esimene suurem tagakiusamine. Tulekahju järel algatas Nero pompöössed ehitustööd Rooma linnas. Valitsusaja lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud. Kui senat kuulutas Nero tagandatuks
ja õpetusi. Keisririigi ajal hakati seda ulatuslikku õigusalast materjali süstematiseerima ja ühtlustama. Selle tulemusel moodustusid terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Seega panid roomlased aluse õigusteadusele. Vallutatud aladel ei surunud roomlased oma kultuuri ja kombeid teistele rahvastele peale. Poliitilise karjääri tegemine eeldas aga head ladina keele ja rooma tavade tundmist ning see eendas romaniseerumist (roomapärastumist) eriti provintside aristokraatide hulgas. Majanduse ja ühiskonna arengu ningromaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte rühma: 1) Ida provintsid • Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus. Sealne keel- kreeka keel. Need olid keisririigi kõige jõukamad alad. Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel
ja õpetusi. Keisririigi ajal hakati seda ulatuslikku õigusalast materjali süstematiseerima ja ühtlustama. Selle tulemusel moodustusid terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Seega panid roomlased aluse õigusteadusele. Vallutatud aladel ei surunud roomlased oma kultuuri ja kombeid teistele rahvastele peale. Poliitilise karjääri tegemine eeldas aga head ladina keele ja rooma tavade tundmist ning see eendas romaniseerumist (roomapärastumist) eriti provintside aristokraatide hulgas. Majanduse ja ühiskonna arengu ningromaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte rühma: 1) Ida provintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus. Sealne keel- kreeka keel. Need olid keisririigi kõige jõukamad alad. Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel
majanduslikuks ja kultuuriliseks tervikuks, aidates seeläbi kaasa nende erinevuste vähenemisele, ei kaotanud ta neid ometigi. Kuna roomlased ei püüdnud kuskil sihipäraselt oma kombeid, usku ja kultuuri peale suruda, siis levis kõik roomapärane vaid sedavõrd, kui provintsielanikud seda loomulikul teel omaks võtsid. Samal ajal eeldas poliitilise karjääri tegemine ladina keele ja rooma tavade head tundmist ning see omakorda edendas romaniseerumist (roomapärastumist), eriti provintside aristokraatia hulgas. Majanduse ja ühiskonna arengult ning romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid küllalt selgelt kahte suurde gruppi: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid – Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus – olid muistse kultuuri, jõukate linnadega ja kõrgelt arenenud majandusega maad. Juba hellenismiajast alates levis sealsetes linnades peamise kõnekeelena kreeka keel
Septimus teeb sõjaväelastele ka mitmeid soodustusi ning tema ajast alates võivad sõdurid olla ametlikult abielus. Sõdurite palganumbrid tema ajal suurenevad hüppeliselt. Pärast teda valitsenud keisritest tuleks nimetada veel Caracallat, kes valitses 212-217. Tema ajal toimub see, et kohe võimule tulles annab ta välja seaduse, et kõik vabad inimesed Rooma riigi piirides saavad kodanikuõigused, see soodustab provintside romaniseerumist. Severuste dünastiale järgneb suur kriis 3saj'l. Seda kriisi võiks dateerida 235-284. Sellele ajale iseloomulik on see, et keisrid pidevalt sel ajal vahetuvad, neid keisreid nimetatakse sõdurkeisriteks, need olidkeisridkes lasid end mitmetes provintsides sõdurite poolt keisriks kuulutada. Varase keisririigi perioodi lõpetavad Diocletianuse reformid, ta valitses 284-305pKr, ta viis läbi haldusreformid, jagas provintsid mitmeteks väiksemateks üksusteks, ta
annaabi.ee 
