tunnistab. 13. Rollitaju (the role of perception?) tähendab võimet tähele panna ja kindlaks määrata, mis rolli üks või teine isik parajasti täidab. Valdav osa rolle täidetakse paaris: teenindaja klient, ülemus alluv. 14. Rollikujutlus (the role of imagination?) näitab, milline on mingi rolli potentsiaalse täitja enda ettekujutus oma rollist. 15. Rollikäitumine (role behaviour?) on vastuvõetavaks tunnistatud rolliootustega kooskõlas tegutsemine. Roll ühelt poolt küll piirab käitumisvabadust ja suunab selle kindlatele rööbastele, teiselt poolt aga võimaldab suhtlemist asjalikumaks ning endastmõistetavaks muuta ja kõrvaldab tarbetu pinge ning määramatuse. Sel kombel pakub roll selle täitjale ka kaitset võimalike ootamatuste puhuks. 16. Rollikindlus (the role of security?) põhineb eneseusul, et oma rolliettekirjutust
rühma suurus, rühma kohesiivsus, konflikti juhtimine ja informaalne kommunikatsioon. Rollid. Roll on kellegi oodatud käitumismudel sõltuvalt tema positsioonist sotsiaalses üksuses. Inimesed on mitmesugustes rollides, kohandades oma rolle rühmaga, kuhu nad antud hetkel kuuluvad. Organisatsioonides püüavad töötajad kindlaks teha, millist käitumist neilt oodatakse. Inimene, kelle käitumine läheb lahku rolliootustega, kogeb rollikonflikti. Normid ja kooskõla. Kõigil rühmadel on normid või aktsepteeritud standardid. Normid dikteerivad näiteks töötulemusi, puudumisi, töötamist ja seltskondlikku suhtlemist tööl. Kuigi igal rühmal on oma normid, on ka ühiseid normide liike, mis kehtivad enamikus organisatsioonides. Need on tegevus ja saavutus, riietus ja lojaalsus. Töörühmades on tavaliselt väljakujunenud normid, kui intensiivselt töötatakse, millised on tulemused jne
Rollikujutlus näitab, milline on mingi rolli potentsiaalse täitja enda ettekujutus oma rollist. Rolli omaksvõtt või tagasilükkamine sõltub nii sellest, kui selgelt rolli ette kujutatakse, kui ka sellest, kuivõrd inimene usub suutvat rolli täita. Roll võib täitmata jääda ka ainult selle pärast, et vastavat ootust ei märgata. Segadusi või arusaamatusi tekitab mingi rolli osaline omaksvõtt. Rollikäitumine kujutab endast vastuvõetavaks tunnistatud rolliootustega kooskõlas tegutsemist. Rollitaju tähendab võimet tähele panna ja kindlaks määrata, mis rolli üks või teine isik antud ajal täidab. Valdav osa rolle täidetakse paaris: teenindaja - klient, ülemus - alluv. Rolli mõju inimesele Roll ühelt poolt küll piirab käitumisvabadust ja suunab selle kindlatele rööbastele, teiselt poolt aga võimaldab suhtlemist asjalikumaks ja endastmõistetavaks muuta ning kõrvaldab tarbetu
12. Üldistatud teised- (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest 13.Peegelpildi-mina: *Ettekujutus, kuidas me paistame teistele · *Ettekujutus, kuidas teised selle põhjal meid hindavad · *Ettekujutus endast, mis areneb eelmiste ettekujutuste põhjal 14. Rolliootused- on õigused ja kohustused (e normid), mis on seotud positsiooniga 15. Rollikonflikt- tekib, kui inimese tegelik käitumine (rollikäitumine) ei ole rolliootustega kooskõlas 16. Rollidistants- (role distance) on subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. 17. Primaarrühmad- Primaarsed rühmad on väiksed grupid, kus toimub otsene suhtlemine kõikide rühma liikmete vahel. Isiklikud kontaktid (face-to-face) nt perekond. Valitsevad „primaarsed suhted”: terve isik on seotud interaktsiooniga. Sekundaarrühmad- suuremad, iga liige ei pruugi suhelda iga teise liikmega. Formaalne organisatsioon, valitud juhid
PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente, PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis. TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil. 7. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt.
lähtuvalt. PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente, PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis. TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil. 10. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus
või isiklikus elus. 3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. 13. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega.
3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne. A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. 10. Rollikonfliktid, näiteid Rollikonflikt on kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. Õpilane ja õpetaja- ema ja tütar, konflikt- peab suhtuma võrdselt. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. Eesti noor moslemi peres, eesti rollimudel, peab valima kui ei sobi uude rolli. Suhte proovilepanek matkama minnes, uued rolliootused (eriolukord)
suurus, rühma kohesiivsus, konflikti juhtimine ja informaalne kommunikatsioon. Rollid. Roll on kellegi oodatud käitumismudel sõltuvalt tema positsioonist sotsiaalses üksuses. Inimesed on mitmesugustes rollides, kohandades oma rolle rühmaga, kuhu nad antud hetkel kuuluvad. Organisatsioonides püüavad töötajad kindlaks teha, millist käitumist neilt oodatakse. Inimene, kelle käitumine läheb lahku rolliootustega, kogeb rollikonflikti. Normid ja kooskõla. Kõigil rühmadel on normid või aktsepteeritud standardid. Normid dikteerivad näiteks töötulemusi, puudumisi, töötamist ja seltskondlikku suhtlemist tööl. Kuigi igal rühmal on oma normid, on ka ühiseid normide liike, mis kehtivad enamikus organisatsioonides. Need on tegevus ja saavutus, riietus ja lojaalsus. Töörühmades on tavaliselt väljakujunenud normid, kui intensiivselt töötatakse, millised on tulemused jne.
- struktuur määratleb kindlad rolliootuse: õigused, kohustused = normid mis on seotud positsiooniga. NB: Mõned rollid on täpsemalt paika pandud, mõne teise puhul on kultuursed normid võib-olla ebaselged, võimaldavad mitu erinevat tõlgendamise viisi. Ühiskond ikka pidevalt muutub, kas rohkem või vähem, seepärast ei saa ka rollide süsteem olla igaveseks paika pandud! * mõnel juhul võimalik, et inimese tegelik käitumine (rollikäitumine) ei ole rolliootustega kooskõlas => Rollikonflikt # Üksikute rollide kohta on võib-olla olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevate normide poolt. Tavaline näide: Töödejuhataja: tööandja poolt efektiivsuse nõue, tööliste poolt solidaarsuse nõue => üksteisega vastuolus olevad elemendid # Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad, nt. õpetaja hariduse käigus omandatud tegutsemise viis võib olla vastuolus vanemate või haridussüsteemi
Anoomia on paratamatu nähtus. · Ühiskonnateadused tegelevad pealesunnitud käitumistüüpide ja mõtlemisetalonidega. Sotsioloogia peaks tegelema (vrdl Comte) käitumistüüpide ja mõtlemiseetalonide uurimisega. Kõige problemaatilisem seejuures see, et kõik, mis inimene sündides eest leiab, oli olemas juba enne teda. Inimesel pole selles mingit sõnaõigust, reeglid on juba olemas. Lisaks on inimene oma elus nö hädas ka rollidega, mida ta peab täitma seoses rolliootustega. · Ettekirjutused kui käsku sisaldavad käitumisjuhendid Jumalikud ettekirjutused on sellele usulahule, mida ta reguleerib, aga seeläbi reguleerib ka kõlbelisi ja moraalseid tõekspidamisi. · Sotsiaalsed faktid = kollektiivsed ettekujutused, sotsiaalne morfoloogia Sotsiaalne fakt on igasugune tegutsemise, mõtlemise, tundmise maneer. Need hõlmavad kollektiivseid ettekujutusi (ideeline tasand, nt õigus, moraal, religioon) ja morfoloogiat (materiaalsete väärtuste kogum)
annaabi.ee 
