Arsti/õe tehtud tähelepanekute põhjal koostatud pilt patsiendi haigusest uurimise hetkel Arsti/õe tehtud tähelepanekute põhjal koostatud pilt patsiendi sümptomitest uurimise hetkel Neerukivi(de) või kuseteede põletike korral võib esineda... Valige üks või mitu: lk 41 Motoorne rahutus x Polüuuria x Düsuuria x Positiivne Pasternatski sümptom x Hematuuria Südame tiputõuget saab palpeerida... Valige üks või mitu lk 5 Vasemal V roidevahemikus 1 cm medioklavikulaarjoonest seespool 2-3cm läbimõõduga alal Vasemal V roidevahemikus 1 cm parasternaaljoonest seespool 2-3cm läbimõõduga alal x Vasemal V roidevahemikus 1 cm rangluu keskjoonest seespool 2-3cm läbimõõduga alal Vasemal IV roidevahemikus 1 cm rangluu keskjoonest seespool 2-3cm läbimõõduga alal 2 Leia õige paariline: lk 15
diastol! Südametoonid Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka kuulatlemisel kindlakstehtavad võnkumised (sagedusega15-400Hz). Neid on võimalik kuulata vastu rindkeret asetatud kõrvaga või stetoskoobi/fonendoskoobiga. Kuulatlemisel e. auskultatsioonil võime eristada: I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest. See võnkumine kandub ka verele vatsakestest väljuvates veresoontes. Seetõttu on selle tooni kuulatlemiseks parim koht mitte südame peal vaid verevoolu suunas aordiklapi kuulatluspunkt vasakul sternumi serval teises roidevahemikus ja sternumist vasakul samal kõrgusel pulmonaalklapi jaoks.
Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab 1 min.jooksul: 5-6 l rahuolekus ; 25-35 l kehalise töö ajal. Iseloomustab: südame tõõvõimet ; organismi verega varustamise intensiivsust. Sõltub: löögimahu suurus; löögisagedus; hapniku tarbimise vajadusest ; töö võimsusest. Südame tiputõuge rindkere seina võnkumine, mis tekib kontraktsioonil tekkiva südame kuju muutumisel. Tiputõuget on võimalik palpeerida 5.roidevahemikus. · Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Südame innervatsioon: Uitnärv pidurdab südame talitlust.(bradükardia). Sümpaatilised närvid tugevdavad südame talitlust. · Südametegevuse humoraalne regulatsioon. Südametalitluse humoraalne regulatsioon: adrenalin, türoksiin, K-ioonid, Ca-ioonid. · Vere voolamise üldised seaduspärasused. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused. Vedelike vool torudes määratletaks 2 jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub s.t
(Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse kopsude topograafiat, tumestuse esinemist. Kopsude perkussioon kuulub arsti tegevuste kompetentsi. Topograafilisel perkussioonil saab perkutoorse kõla erinevuste järgi määrata: kopsu ja maksa vahelist piiri (lastel on medioklavikulaarjoonel 4. roidevahemikus) ning kopsude alumisi piire. Võrdlevat perkussiooni teostatakse patoloogia väljaselgitamiseks. Perkuteeritakse võrdlevalt vaheldumisi paremat ja vasakut kopsu. Perkutoorne tumestus viitab infiltratiivsele protsessile, tuumorile või vedelikule. Perkussioonikõla tugevnemine viitab suurenenud õhusisaldusele kopsudes. (Kallas jt 1999.) 5 5.2.4
vältimiseks. S. Clexane alates 24.04 0,6ml 1x päevas (10:00) s/c. Toimeaine naatriumenoksapariin. Clexane väldib operatsioonijärgselt trombide teket. Ühekordselt manustatud ravimid T. Dormicum 22.04 ja 06.05 1x päevas (vastavalt 9:00 ja 12:00) p/o. Toimeaine midasolaan. Kasutatakse kirurgilise protseduuri eelseks rahustamiseks. 16 5. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID Röntgenograafia: (19.04): Paremal II-III roidevahemikus lateraalsel 1.4 cm varjustus. (23.04): Esineb pneumotooraks kihipaksusega kuni 4,0 cm. Paremal rindkere pehmetes kudedes on õhku. (24.04): Võrreldes 23.04.15 ülesvõttega on pneumotooraksi maht paremal vähenenud (26.04): Võrreldes 24.04.15 ülesvõttega on paremal pleuraõõnes õhku vähem, 1,5 cm. Mõlemal pool kaelal pehmetes kudedes ja rindkereseinas on õhku rohkem. Pleuradreen on vasakul endises asendis. (28
südame vasakus kojas. (Arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri!). Üldiselt südamest: Asukoht: paikneb rindkereõõnes, keskseinandi alumises-keskmises osas; 2/3 vasakul, 1/3 paremal pool keskjoonest. Mõõtmed: kaal ca 300g, suurus vastab ca inimese enda lõdvalt kokkupandud rusikale. Välised orientiirid: kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik (basis), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline,
voldid südame klapid. Klapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Südames on kahesugused klapid. Klappidel on hõlmad, mis avanevad, et lasta verd läbi ning sulguvad automaatselt, et takistada vere tagasivoolu. Kolmehõlmased (parem koja- vatsakesteklapp) ja kahehõlmased (vasak koja-vatsakesteklapp, mitraalklapp) klapid ei lase verel voolata vatsakestest kodadesse. Poolkuuklapid (aordi- ja kopsutüveklapp) peatavad vere tagasivoolu vatsakestesse. Südame piirid. Südame tipp V roidevahemikus 1-2 mediaalsemalt vasakust kesksest rangluujoonest. Südame ülemine piir asub III roidepaari kõhrede ülemise serva kohal. Parem piir kulgeb 1-2 cm rinnakust paremal pool üle III-V roide. Vasakul pool läheb piir südame tipult põiki III roide kõhre juurde. Südame veresooned. Toitained ja hapnikku toob südamele tema enda vereringe (koronaarvereringe). Südant varustavad verega parem ja vasak pärgarter, mis lähtuvad aordi algusosast ja asetsevad südame pärgvaos
Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHgni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus Lõppdiastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AVklappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib).
Lõõgastusfaasis on kõik klapid veel suletud. Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHg-ni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus- Lõpp-diastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid- I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis.
kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100%, kus RR = kogu tsükkel. 7.Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib kontraktsioonil tekkiva südame kuju muutumisel (südame tipu puutumine vastu rindkere). Võimalik palpeerida viiendas roidevahemikus. Südame toonid – südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Mõõdetakse fonokardiograafia abil (võimaldab uurida südame toone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis) I toon e. süstoolne toon – tekib süstoli alguses (madal ja kestev) II toon e. diastoolne toon – tekib diastoli alguses (kõrgem ja katkendlik)
Saha 2005.) 21 Südame kuulatluspunktid on: aordi kuulatluspunkt asub II roidevahemik rinnakust paremal; pulmonaalarteri kuulatluspunkt asub II roidevahemik rinnakust vasakul; trikuspidaal- ehk kolmhõlmiklapi kuulatluspunkt asub rinnaku alumise osa paremal serval; mitraal- ehk kakshõlmpeaklapi kuulatluspunkt asub südametipupiirkonnas; Botkini-Erbi kuulatlupunkt asub IV vasakus roidevahemikus parasternaaljoonel. (Uibo jt 2010.) Normoloogia Südame auskultatsioonil kirjeldatakse südame löögisagedust, rütmi, toone ja kahinaid. Mida noorem on laps, seda raskem on määrata kahina maksimaalset kuuldavusala. Lapse ealiste iseärasuste tõttu kostab tugev kahin peaaegu ühtlaselt kogu prekordiaalsel alal. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Kallas jt 1999, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005.) Südame löögisagedus on pöördvõrdeline lapse vanusega
Ta saab hapnikku reservuaariga maski abil, kui ta seda ei talu, ninasondi kaudu. Kahe suureläbimõõdulise intravenoosse juurdepääsu rajamine ja analgosedatsioon pärast täielikku läbivaatust. Hüpoksiast, hüperkapniast ja GCS-ist ning polütraumast tuleneb näidustus endotrahheaalse intubatsiooni ja kunstliku hingamise tegemiseks. Pingeline pneumotooraks on näidustus pleuraõõne drenaažiks. Seda viiakse läbi Monaldi järgi kolmandas ICR-is (interkostaalses ruumis, roidevahemikus) medioklavikulaarjoonel, kombineeritud hemo-pneumotooraksi korral Bülau järgi viiendas ICR-is eesmisel aksillaarjoonel. Protseduur tehakse võimalikult kiiresti pärast endotrahheaalset intubatsiooni. Vigastatud küljele lamama asetatakse rindkeretraumade korral ainult patsiendid, keda pole viidud juhitavale hingamisele. 504 Igale rindkeretraumale (penetreerivad vigastused, veresoonte vigastused, bronhide vigastused jne) tuleb kasuks kiire lõplik ravimine haiglas
annaabi.ee 
