Rohelised on protsessi pidurdajad (0)

Rohelised on protsessi pidurdajad?
Sattusin hiljaaegu lugema ühte artiklit , kus Prantsusmaa rohelised aheldasid end tuumajäätmeid Venemaale vedava rongi teele ette. Kuigi see rong , mis vedas 650 tonni radioaktiivseid jäätmeid, jõudis oma sihtpunkti Venemaal, suutsid aktivistid seda siiski mitu tundi kinni hoida. Mind pani aga mõtlema, et mis asi see roheline liikumine on, et inimesed on valmis isegi oma eluga riskima?
Keskkonna kaitsmine muutus aktuaalseks 1970. aastate alguses, mil kiire tööstuse kasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Kuni selle ajani vaatasid paljud loodust kui lihtsalt majanduslikku ressurssi, mis on inimsetel kasutada. Kuid olenemata sellest ei saavutanud roheline ideoloogia püsivat suurt populaarsust ning enamike poolehoidu. Ja kadus peagi pildilt . Tõsi, rohelised olid olemas ja saavutasid siin-seal mõningaid võite ja olid heaks kontrastiks teistele parteidele, kuid mingit suurt pööret nad teha ei suutnud. Kuid roheline liikumine pole ainult poliitiline. See on mõtteviis, mis on ka inimeste endi sees. Mõned eriti aktiivsed teisitimõtlejad on loonud organisatsioone, mis koosnevad inimestest üle maailma ning kes tegelevad loodushoiu ja selle teavitamisega. Tuntuim neist on ilmselt Green Peace ligi kolme miljoni liikmega . Kuigi selliseid keskkonna probleemidega tegelevaid organisatsioone on igal pool maailmas, pole nad just eriti suured ja jäävad ilmselt alla ka keskmise jalgpalli meeskonna fännklubi liimete arvule. Ehkki kuskil pole statistikat, kui palju inimesi maailmas looduse hoidmisega organisatsioonide ja ühingute tasandil tegeleb, usun et tegemist on maailma mastaabis üsna marginaalse arvuga. Ilmselt mõnekümne miljonis kandis . Sellest tekibki küsimus, kas ja kuidas suudab võrdlemisi väike kogukond kindla eesmärgiga inimesi muuta sündmuste kulgu . Ja mitte ainult inimeste enda tekitatud vaid ka meist sõltumatute, looduse enda protsesside osas.
Paljude teadlaste arvates on inimkond liiga väeti, et oluliselt mõjutada maakeral toimuvate sündmste kulgu. Mis siis neist aktivistidest rääkida, kui isegi terve inimkond ei suuda midagi muuta. Seega on raske rääkida sel tasandil. Aga kas nad suudavad pidurdada inimeste enda loodud asjade käiku? Mõnes mõttes nad pärsivad tõepoolest seda „loomulikku“ arengut. Kas või alguses mainitud raudtee külge aheldamine või siis mõne kuu tagune sündmus, kui keskkonna aktivistid ronisid Gröönimaal naftapuurtorni ja takistasid selle tööd. Tõesti, nad pidurdasid asjade käiku, aga nad ei hoidnud nende toimumist ära. Seetõttu arvan, et neid inimesi seob missioonitunne ja nende eesmärk on midagi hoopis muud, kui lihtsalt mõne heeringaliigi säilitamine.
Looduskaitse aktivistid on tänapäeva teisitimõtlejad nagu omal ajal orjapidamise vastased – tegelevad millegagi, mis neile otsest kasu ei too. Ja sellega panevad inimesed end keerulisse olukorda, keeldudes pimesi allumast üldlevinud tavadele ja nõuavad praeguse elukorralduse ümberhindamist. Nad koputavad iga inimese südamele, et igaüks end ise muudaks. Ere näide sellest on möödunud kuul juhtunu. Nimelt toimetasid rohelised Euroopa Parlamendi sissepääsu juurde neli urni radioaktiivsete jäätmetega. Kellegi elu küll ohus polnud, sest jäätmed olid pliisilindriga betoonurnides, kuid eesmärk ei olnudki kellelegi haiget teha või ära tappa, taheti vaid poliitikute tähelepanu juhtida sellele, et sageli ladustatakse need jäätmed inimsete elupaikade lähedusse ja hullematel juhtudel isegi vette.
Kuid ei pea püsima ka ainult äärmustes. Üle maailma elab palju inimesi, kes ei kuulu otseselt kuhugi organisatsiooni või roheliste erakonda, kuid kes on sisimas rohelised ja juhivad teiste tähelepanu asjadele, mis on olulised. Nagu näiteks helilooja - astronoom Urmas Sisask võitleb Tuhala lähedusse Nabala karstialale kavandatavate lubjakarjääride vastu.
On selge, et inimesed ei suuda pidurdada protsesse, mis on looduse poolt määratud. Samuti ei saa me seda teha protsessidega, mis on kümnete ja sadade aastatega meie ühiskonda juurdunud. Üksikud inimesed ei saa muuta kõigi mõtlemist, ellu suhtumist või käitumismaneeri. Küll aga saavad nad muuta selle toimuva protsessi palju inimlikumaks ja talutavamaks kõigile, ka loodusele .
Jan Mustjõgi