biodetriitne liivakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Stratigraafilin Tiskre kihistu Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu hele 13113 e indeks väga peene ja peeneteraline polümineraalne Ca1ts. liivakivi, rohekashallide savikate vahekihtidega (Põhja-Eesti struktuur- fatsiaalses vööndis); polümineraalne väga peenteraline liivakivi (Lääne-Eesti struktu EHITUSGEOLOOGILINE KAART(V.T JOONIS 3) Joonis 3 Ehitusgeoloogiline kaart [1] UURING 1 [4] UURING 2 [3]
teistelgi kaskedel. Samuti on eraldi isas ja emasurvad. Vaevakasel on kõik urvad püstised. Tal on kaunid tillukesed ümmargused lehed, mille järgi on hea seda liiki määrata. Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask. Sookask (Betula pubescens) Kase oksad on rippuvad, tüvi peaaegu aluseni valge või õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Leht on ümarjas. Sookase lehed on söögiks kitsedele ja vaksikute röövikutele, linnud söövad pungi, kase õisi ja urbi. Urbasid on kasel kahesuguseid: ühed on isasõitega, mis ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad kevadel ja on isasurbadest lühemad. Vili on kahe tiivaga pähklike. Madal kask(Betula humilis) Madal kask on kaseperekonna liikidest üks tavalisemaid rabastuvates metsades, sooniitudel, madalsoos,
mesikas. Rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamsieks. Rähkmulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslik rohumaatüüp on kuiv loorohumaa. Leostunud gleimuld Go Leostunud gleimullad on alaliselt liigniisked ja mulla pealmiseks horisondiks on toorhuumuslik (AT) horisont. Profiili keskosas on pruun sisseuhtehorisont ja alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või gleihorisont. Tugev gleistumine väljendub sinakas- või rohekashallide laikude rohkes esinemises. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimi. Keemine tavaliselt 30..60 cm sügavusel. Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks harivata maa laiendamisel. Keskmise lõimisega mullad sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamisks. Kergema lõimisega mullad sobivad kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem aga kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Leostunud gleimulla metsakasvukohatüübid on sõnajala, angervaksa ja osja
Fifth level Sookasel on puutüvi aluseni valge või siis vaid õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Sookasel on kahesuguseid urbasid: ühed on isasõitega, need ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt
Sobib hästi peenrasse, rõdukasti või terrassile suuremasse potti. Aeda võib istutada öökülmade ohu möödumisel. Harilik maajalg e kassiratas Glechoma hederacea Harilik maajalg e kassiratas Glechoma hederacea Õied lillad. Õitseb juuni-juuli. Poolvarjuline kasvukoht Kiiresti kasvav taim ronib vartel olevate lisajuurte abil mööda pinnast edasi. Sobiva pinnase puudumisel ripub allapoole. Seetõttu sobib sort `Variegata` valge-rohekashallide lehtedega taim hästi rõdukasti, amplisse või katma maapinda. Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Madalakasvuline Õied valget värvi. Kirju lehestik. Õitseb juuni-august. Mulla suhtes vähenõudlik. Parasniiske ja viljakas muld. Pinnakattetaim Eelistab kasvada hajusvalgusega soojas ruumis. Sobib kasvatada ka suvel õues koos teiste suvelilledega poolvarjulises kasvukohas. Ei talu tõmbetuult
lagundatakse fulvohapete ja humiinainete mõjul lihtaineks. Vees lahustuvad ühendid eemaldataske mullast. Vaja: liigivaest taimkatet, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, laskuv veevool,agressiivsed org ained. Tekib: Ea- hele horisont ülemisse kihti. Alusmised kihid tihenevad ja tumenevad: Bh, Bs, Bhs. Gleistumine- liigniisketes tingimustes toimuv mtp, kus org aine hapendamiseks vajalik O2 võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt. Väljendub sinaks-rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises mullas. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas- Vaja: liigniiskus, Wmax suurem kui 70%. toimub igasugustes tingimustes, vaja veega küllastumist Tekib: tekib seal, kus org ainet on silmaga näha. G või g.Üla-ja põhjavesi. Lühiajaline g ja pikaajaline G. Algab AT, OT või T pinnal, Elg, Btg jne või ElG, BtG. Näivleetumine- eluvioakumulatiivne protsess, kus lühiajalise pindmise
Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 51. Soostumine. a)Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 52. Kamardumine. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 53. Leostumine
54. Näivleetumine. näivleetumine-mullatekke protsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. lessiveerumine+ülagleistumine+(leetumine) gleistumine-liigniiskus/õhupuudus 55. Gleistumine. gleistumine-õhuvaeses(liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine oksüdeerumine mineraalühendite hapniku arvel. Väljendub sinakas või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnuseks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. 56. Turvastumine. turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisesse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul,mis väljendab turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolu. 57. Kamardumine.
Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 55. Soostumine- Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine
Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 5. Soostumine: a) Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. Mullatekkeprotsessid, mida ei loeta elementaarprotsessideks:
Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 66. Soostumine. Mullatekke elementaarprotsess. a) Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas Orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas Taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus 67. Kamardumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. Rohttaimede jäänuste ja mikroobse org.aine muundumisel moodustunud
Leiab aset kahekihilise lähtekivimi korral. Kahe lõimisekihi piiril toimuv näivleetumine on kompleksprotsess koosneb lessiveerumisest ja ülagleistumisest. Näivleetumisel tekkinud horisont on alumise, Bt-horisondi moodustanud raskema lõimisekihi kohal, spoistudes selle lõhedesse sageli sügavate keelte kujul. 58. Gleistumine. Õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. 59. Turvastumine. Liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. Teatud tingimustes, nt mägedes, võib turvastumine toimuda ka keskkonnas, mis ei ole veest küllastunud. Tekib omapärane kuiv turvas. 60. Kamardumine.
Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 55. Soostumine- Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke
head meetaimed. Mitmete liikide seemnetest pressitakse õli. Perekonda kuulub umbes 70 külmakindlat, valgusnõudlikku ja kiirekasvulist liiki, pärit Himaalajast, Mandzuuriast kuni Lääne-Euroopani. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Suur läätspuu (Caragana arborescens Lam.) [arboréstsens] Arborescens puukujuline. Tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. Võrsed: ja pungad helerohelised kuni rohekaspruunid, peened, painduvad, kergelt karvased. Lehed: 8-14 (16) lehekesega, lehekesed kuni 2,5 cm pikad, ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad.
muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Meil kasutatakse mitmeid liike haljastuses, paljundatakse seemnetega või haljaspistikutega, mitmeid sorte vääristatakse suurele l. (Caragana arborescens), annavad ka kergesti kännuvõsu. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Suur läätspuu (Caragana arborescens Lam.) Arborescens puukujuline. Tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. 1752. Tunnused: Võrsed: ja pungad helerohelised kuni rohekaspruunid, peened, painduvad, kergelt karvased. Lehed: 8-14 (16) lehekesega, lehekesed kuni 2,5 cm pikad, ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad.
annaabi.ee 
