Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeus ning 776 eKr). Tihenesid kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeet foiniikia tähestiku põhjal. ● Selgita mõisteid Aristokraatia - ülemkiht, valitseva klassi eesõigustatud osa Türannia - riigivorm, mille puhul valitses türann
Aivar Uuk 10EH Jeemen Andmed Pealinn: Sanaa Pindala: 527 970 km2 Riigikeel(ed): araabia Rahvaarv: 23 580 000 Riigikord: parlamentaarne vabariik Rahaühik: riaal President: Abd Rabbuh Manþr Al-Hd Ajalugu Jeemen on üks vanimaid tsivilisatsioone Lähis-Idas. Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida ristumiskohal paiknev riik sündis praegusel kujul siiski alles 1990. aastal. Vahemikus 12.sai eKr 6.saj valitsesid Jeemenit kuus religiooni, kes rivaalitsesid omavahel või tehti omavahelist koostööd. Põhja-Jeemen eraldus Ottomani impeeriumist 1918. aastal, Lõuna-Jeemen jällegi iseseisvus peale Briti koloniaalvõimu aastal 1967. 1970. ja 1980. aastatel kestnud vägivallaaktsioonide järel ühinesid 1990. aastal Põhja ja Lõuna Jeemen peale mitmeid läbirääkimisi lõpuks ühtseks Jeemeni Vabariigiks. Majandus Jeemeni SKT on 21,66 miljardit USA dollarit (2007) Riigi majandus põhineb naftal, kuid selle tootmine on ületanud piirid.
Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esimene maailma riik, kes 1777. a. tunnistas USA iseseisvust Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel Mitme sajandi vältel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanesid. 20. saj. alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid Pidevalt rivaalitsesid Maroko territooriumi pärast Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa 1956. a. sai sultan Muhhamad V esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks Sultan Muhammad V Ida-Aafrikat eraldavad ülejäänud Aafrikast riftivöönd ning selles olevad suured järved Kuulub lähisekvatoriaalsesse kliimasse J uba 1. aastatuhandel eKr veeti välja elevandi luid, ninasarviku sarvi, kilpkonna kilpe, kookoseõli jm Vastu saadi peamiselt relvi, puuvillriiet, nisu
Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esimene maailma riik, kes 1777. a. tunnistas USA iseseisvust Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel Mitme sajandi vältel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanesid. 20. saj. alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid Pidevalt rivaalitsesid Maroko territooriumi pärast Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa 1956. a. sai sultan Muhhamad V esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks Sultan Muhammad V Ida-Aafrikat eraldavad ülejäänud Aafrikast riftivöönd ning selles olevad suured järved Kuulub lähisekvatoriaalsesse kliimasse J uba 1. aastatuhandel eKr veeti välja elevandi luid, ninasarviku sarvi, kilpkonna kilpe, kookoseõli jm Vastu saadi peamiselt relvi, puuvillriiet, nisu
Eesti kirjaviisis järgitakse varem kokkulepitud kirjakuju, hoolimata sellest, et suurem osa kõnelejaid hääldab teisiti. Näitena võib tuua selle, et enamik eestlaseid ei häälda sõna alguses h- häälikut, ,,hoopis hiljuti" hääldatakse tavaliselt ,,oopis iljuti". Esimesed isamaalised tekstid pärinevad 16. Sajandist. Paar sajandit hiljem ilmus esimene eestikeelne Piibel, mis oli tõlgitud põhjaeesti-keelde. Sellest alates hakkas põhjaeesti keel domineerima, enne seda rivaalitsesid ühiseesti kirjakeele staatuse koha eest kaks keelevarianti: peale põhja-eesti (Tallinn) oli lõunaeesti (Tartu) keel. Järgmise sajandi lõpuks oli lõunaeesti kirjakeel peaaegu väljasurnud. Viimase paarikümne aasta jooksul on grupp haritlasi kagu-Eestis kõneldavate murrakute põhjal loonud uut kirjakeelt, mida nimetatakse kas lõunaeesti , võro või võro-seto keeleks.
b) Paljusid aineid õpetati vene keeles – VALE – üldharidus koolides said muulased õppida vene keelse õppega, aga ei olnud kohustulik c) Keskkooli õpilastele hakati maksma stipendiumi – VALE – keskkoolis ei maksta stipi. 4. a) dissident – teisitimõtleja b) küüditamine – inimeste sunniviisline ümberasustamine c) uusmaasaaja – riik andis kelletki ära võetud maa talle d) kulak – rahvavaenlane 5. EK(b)P Pleemum toimus 21.-26. märts 1950. Omavahel rivaalitsesid põrandaalused kommunistid ja Eesti korpuses võidelnud mehed (kellel oli omavahelgi probleeme) ning venemaa-eestlased ja venelased. Esimesi süüdistati ''kodanlike natsionalistide'' aitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirnjanike jm. soosimises. Selle tulemusel vahetati välja kogu ENSV ja EKP juhtkond, mis ei toonud eestlastele mitte midagi head kaasa, sest uueks esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin, kes oli
Pranstsusmaal kannavad paljud kirikud nime Notre- Dame, mis tõlkes tähendab Jumalaema st. Jumalaemale pühendatud kirikut. Silmapaistvam Notre- Dame kirik on Pariisis asuv gooti stiilis katedraal, mis ehitati 1163- 1320 seega kestis kiriku ehitus poolteist sajandit. Reformatsiooni ja ususõdade alal oli Pariis katoliikluse tugiala. Ülikool asutati Pariisi 1200- 1215. 1.2. Keskaegne Pariis 13. sajandil moodustati linna omavalitsus ja hakkas tõusma kaupmeeste mõjuvõim. Kaupmehed rivaalitsesid kuningas Charles V-ga, mille tulemusena puhkes Pariisi ülestõus (1357- 1359). 1348. aastal puhkes Pariisis katk, mida nimetati Mustaks Surmaks ja mis tappis päevas umbes 800 inimest. Sel ajal elas Pariisis umbes 200 000 inimest, 1466. aastaks oli katku surnud ca. 40 000 elanikku. Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, mille põhjustas oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele. Sõja algus oli inglastele
kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Sõda lõppes tulemusteta Damaskuse-retkega. Sõtta mindi selleks, et abistada ristisõdijate riike moslemite vastu. III ristisõda Araablase Sultan Salah ad-Dini 1187 vallutatud Jeruusalemma vabastamiseks võeti ette kolmas ristisõda (1189-92). Seda juhtisid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Kaks viimast, kes omavahel rivaalitsesid, suutsid tagasi vallutada ainult Akka. IV ristisõda Innocentius III algatatud neljanda ristisõja (1202-04) eesmärk oli anda löök Egiptusele, kuid Veneetsia suunas ristisõdijad oma kaubanduskonkurendi Bütsantsi vastu. 1204 vallutati ja rüüstati Konstantinoopol, Balkani lõunaossa rajati Ladina keisririik. Konstantinoopoli vallutamise põhjused Bütsantsil kehtis kaubanduslik ülemvõim nii Mustal merel kui ka Vahemerel
- O. Cromwell kuulutas välja vabariigi, sõjaline diktatuur püsis kuni 1660 Inglismaa merevõimu Sotimaa lõplik ühendamine Iirimaa koloniseerimine Stiartote restairatsoon Charles II taastati kuningavõim ning troonile astus hukatud kuninga poeg. - kuulutas välja usuvabaduse - üldine amnestia (kõigile v.a Charles I hukkajad) - Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon - Vabad valimised parlamenti. Parlamendis rivaalitsesid 2 rühmitust: toorid (toetasid kuningat, anglikaani kirik) ja viigid (kuninga vastu, usulise tolerantsuse poolt), kellest hiljem kujunesid erakonnad. James II - ärritas katoliku usku astumisega - parlament näitas jõudu, kutsudes troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Madalmaade asevalitsejaga O. Willemiga - parlamendisaadikutel sõnavabadus - kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus - 1707
viimaks ka Suurbritanniast iseseisvust. 1845. algas seal Suur näljahäda. Tema ajal olid Darwin, Marx, Freud. Liberaalid ja konservatiivid: Liberaalid (toorid) ja konservatiivid (viigid) olid kaks rivaalitsevat parteid. Liberaalide põhiidee oli üksikisiku vabadus, konservatiivide põhiidee oli olemasoleva sälitamine. Parlament ja valimisõiguse laiendamine: Alamkoja valimised toimusid iga 7 aasta tagant. Konservatiivid ja liberaalid rivaalitsesid. Valimisõigus oli vaid kinnisvara omavail täisealistel meestel, kes moodustasid u 10% elanikkonnast. 3 suurt valimisreformi -> Valimisõiguslike meeskodanike arv suurenes 90%-le. Töölisklass sai valimisõiguse. Tsartistid koostasid rahva harta -> soovisid üldist valimisõigust. Kehtestati salajane hääletamine ja kaotati parlamendisaadikute varanduslik tsensus. Tähtsaimad valitsushooned: Tähtsaimad tööstuskeskused, majandusharud, kaubad ja kaubavahetus: Tähtsamad
Aasta lõpuks oli ligi kolmes tuhandes väikeses kolhoosis kiratsemas juba 80% taludest, paari järgneva aastaga ühendati neisse peaaegu kõik majapidamised. Kes kolhoosi ei astunud, sellelt võeti maa ikkagi käest. Sellega oli ühtlasi antud surmahoop metsavendlusele. Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas Küüditamise järel teravnes võitlus EK(b)P ja ENSV võimuladvikus, kus rivaalitsesid ühelt poolt Eesti Vabariigi aegsed põrandaalused kommunistid, 1940. aastal võimule tulnud juunikommunistid ja Nõukogude vägede Eesti laskurkorpuses võidelnud mehed -- kõik enamuses Eestist pärit eestlased -- ning teiselt poolt Venemaa eestlased ja venelased. Viimased süüdistasid esimesi "kodanlike natsionalistide" mahitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirjanike jt. loomingu soosimises jne. Nende kildkondade vahelisi vastuolusid
Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos js Sürakuusa. Sel ajal kujunes aristokraatlik võim (ehk suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi ja Olümpia. Sel perioodil tihenesid ka kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeetfoiniikia tähestiku põhjal. Sparta linnriik ja Ateena linnriik (ühiskondlik struktuur ning ühiskond, ning lühike ülevaade valitsemisest)- SPARTA ARISTOKRAATIA ATEENA DEMOKRAATIA
Venemaast oli saanud Euroopa suurriik, millega tuli hakata arvestama, ükskõik kui vastumeelne see enamikule Euroopa riikidele ka ei olnud. Lootus pärast Peeter I surma Venemaa „Euroopast välja ajada” luhtus erimeelsuste tõttu. Eesti, Läti ja Leedu liitmine Venemaaga 18. sajandil. Vene väed viisid aga lõpule Eesti- ja Liivimaa vallutamise. 15. juulil 1710 langes Riia, 10. oktoobril 1710 kapituleerus Tallinn. „Mütsid“ ja „kübarad“ Rootsis. Riigipäeval rivaalitsesid „kübarad” (hattar) ja „mütsid” (mössor): esimesed taotlesid Venemaaga revanši, orienteerudes välispoliitiliselt Prantsusmaale, teised seevastu soovisid hoida Venemaaga häid suhteid. „ Anjala liit. Teine revanišisõda Venemaaga. Rootsi polnud seegi kord edukas. 1790. aastal sõlmitud Värälä rahu säilitas siiski sõjaeelsed piirid. Nimetatud sõjas avaldusid esimest korda Soome lahkulöömispüüded
VII ja Saksa kuningas Konrad III. Sõda lõppes tulemusteta Damaskuse-retkega. Sõtta mindi selleks, et abistada ristisõdijate riike moslemite vastu. III ristisõda Araablase Sultan Salah ad-Dini 1187 vallutatud Jeruusalemma vabastamiseks võeti ette kolmas ristisõda (1189-92). Seda juhtisid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Kaks viimast, kes omavahel rivaalitsesid, suutsid tagasi vallutada ainult Akka. IV ristisõda Innocentius III algatatud neljanda ristisõja (1202-04) eesmärk oli anda löök Egiptusele, kuid Veneetsia suunas ristisõdijad oma kaubanduskonkurendi Bütsantsi vastu. 1204 vallutati ja rüüstati Konstantinoopol, Balkani lõunaossa rajati Ladina keisririik. Konstantinoopoli vallutamise põhjused Bütsantsil kehtis kaubanduslik ülemvõim nii Mustal merel kui ka Vahemerel
Aasta lõpuks oli ligi kolmes tuhandes väikeses kolhoosis kiratsemas juba 80% taludest, paari järgneva aastaga ühendati neisse peaaegu kõik majapidamised. Kes kolhoosi ei astunud, sellelt võeti maa ikkagi käest. Sellega oli ühtlasi antud surmahoop metsavendlusele. 46 Võimuvahetus EKP juhtkonnas. Sula. Küüditamise järel teravnes võitlus EK(b)P ja ENSV võimuladvikus, kus rivaalitsesid ühelt poolt Eesti Vabariigi aegsed põrandaalused kommunistid, 1940. aastal võimule tulnud juunikommunistid ja Nõukogude vägede Eesti laskurkorpuses võidelnud mehed -- kõik enamuses Eestist pärit eestlased -- ning teiselt poolt Venemaa eestlased ja venelased. Viimased süüdistasid esimesi "kodanlike natsionalistide" mahitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirjanike jt. loomingu soosimises jne
Läänemerele sõjaliselt tugeva ja rahvusvaheliselt mõjuka riigina. Põhjasõda muutis oluliselt jõudude vahekorda Läänemere ruumis. Venemaast oli saanud Euroopa suurriik, kellega tuli hakata arvestama, ükskõik kui vastumeelne see enamikule Euroopa riikidest ka ei olnud. Lootus pärast Peeter I surma Venemaa ,,Euroopast välja ajada" luhtus erimeelsuste tõttu. Rootsi 18. sajandil Rootsi taandus pärast Põhjasõda kolmandajärguliseks riigiks. Kuningavõim oli nõrk. Riigipäeval rivaalitsesid ,,kübarad" (hattar) ja ,,mütsid" (mössor): esimesed taotlesid Venemaaga revansi, orienteerudes välispoliitiliselt Prantsusmaale, teised seevastu soovisid hoida Venemaaga häid suhteid. ,,Kübarate" võimuloleku ajal puhkenud uus Rootsi-Vene sõda (174143) lõppes rootslastele lüüasaamisega: Venemaa valdustele lisandus Kymi lään Soome kaguosas. Ebaõnnestus ka Seitsmeaastase sõja ajal (175663) tehtud katse saada Preisimaalt tagasi Ees-Pommeri idapoolne osa (Stettin). 1771
annaabi.ee 
