tähendus kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist - ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. // sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab ,,ilmutada" seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20
tähenduse uurimisega. Mütoloogia tekkis juba antiikajal, sest oli vaja ühendada teadmiseks näiteks looduslooline, kosmoloogiline, filosoofiline ja sümboolne müüdiaines. Ka müüdikriitika on antiikne teadus. Keskajal rakendasid kristlik filosoofia ja teoloogia mütoloogiat kristliku sümboolika tõlgendamisel, renessansiajal vaadati sedadekoratiivsest aspektist. Kaasaegne mütoloogia on sügav filosoofia allharu, milles on väga erinevaid suundi: antropoloogiline inimarengust lähtuv, ritualistlik üh käitumismudeleid uuriv, sotsioloogiline üh struktuuri ja valitsemisviisi uuriv, psühhoanalüütiline inimese alateadvust ja teadvust ühendav, semiootiline eri tähendusi kandev, ka kunstis jpm. Arhetüüp (kr arche algus + typos kuju) on kultuuri algkuju, mida areng teatud tingimustes jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib. Üksiknähtus võib küll aja jooksul eri inimeste loomingus näida
kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist: ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab „ilmutada“ seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20
ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 19. saj tautegooriline ja evolutsionistlik Tautegooriline Friedrich Schelling müüt on autonoomne, tuleb mõista eraldi kui inimvaimu omalaadi kujundit, Ernst Cassirer Evolutsionistlik võrdlev, algkeel eeldab algkodu, -kultuuri ja -müüdistikku, Edward Burnett Tyler, Andrew Lang 20. saj. Ritualistlik ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik Cambridge'i koolkond, James G.Frazer, Jane E. Harrison müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste Psühhpanalüütiline Otto Rank kangelaste tüpoloogia, Sigmund Freud müütide ja unenägude seos 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele
Neid üritati seletada ratsionaalselt. Euroopas aga üritati müütide kaudu mõtestada inimkonna arengut ning neid võeti tõe pähe, olenemata sellest, kas nende sisu oli loogiline või ilmselge väljamõeldis. Maade avastamisega müütide arv kasvas. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. Ritualistlik suund: Cambridge'i koolkond, keskseks eeskujuks James G. Frazer ja Jane E. Harrisson. Nende põhimõte oli, et müüt on riituse toime sõnaline vaste ja seega pole müüti ilma riituseta, need on vastastiku lahutamatud. Riitus võib olla ajas unustusse vajunud kuid müüt võib olla alles jäänud. Seega isegi kui riitust enam ei eksisteeri, on müüt siiski sellest saanud alguse. Psühhoanalüütiline: Otto Rank, Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Uurib müütide ja
Müüdid on inimese „vaimsed“ ja „psüühilised“ väljendused; Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus.
`emuna - usaldatus, kindlus pistis (kr. K) - usaldus, tõekspidamine, veendumus, kindlus Usk alustala, tugi, millelegi toetuma. Usk avaldub positiivses reageeringus väärtusobjektile, objekti suhtes Usk üleloomulikku tähtsa religiooni tunnusena. R.F Paloutzian, 1996 : 1. uskumus (ideoloogiline) (ideoloogia on maailmakäsitus, mis püüab mingit nähtust näidata sellisena, nagu ideoloogia väljendaja arvab seda olevat; sõnaline) 2. religioosne praktika (ritualistlik; teoline) 3. religioosne tunne (emotsionaalne, kogemuslik) 4. teadmine (intellektuaalne; religioosne tarkus) 5. käitumine (traditsioon, kombed, eetika, moraal) nii ükskikinimese kui suurema inimrühma, koguduse plaanis. Indiviid - rühm. N. Smart : 1. dogmaatiline ja filosoofiline (kindel õpetustesüsteem, religioonifilosoofilised süsteemid) 2. praktiline ja rituaalne (toimingute, riituste läbiviimise pool) 3. kogemuslik ja emotsionaalne (inimene omandab mitte ainult elu jooksul, mitte
Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E. Harrison 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss).
metafoor, tee müüdi mõistmiseni käib müüdi enda kaudu; müüdid on meteoroloogiliste nähtuste üldistused, millest hiljem arenenud taevanähtuste, allilma jne müüdid; müüdi on tekitanud ratsionaalne soov mõista loodust. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 1) Ritualistlik – esiisadeks nn Cambridge’i koolkond, vaimne ristiisa E. B. Tylor ning James G. Frazer ja Jane. E Harrison. Harrison: müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste, nad on vastastikku lahutamatud nagu kull ja kiri. Ei ole müüti ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi (muinasjutt, rahvajutt jne). Klassikalised filoloogid, kelle kaudu muinasteadusesse tuli etnoloogiat ja
mütoloogia kui teaduse jaoks olnud müütide tekkepõhjused ning nende vastavused reaalsete ajalooliste sündmuste või nähtustega. Põhjalikult on uuritud ka müütide funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm. *tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus.
Schelling (1775-1854), Philosophie der Mythologie: müüdi anatoomia; müüdil puudub tähendus, eraldi "kujund", pole millegagi seotud Loodusallegooriline müüdikäsitlus: F. M. Müller (1832-1917), Comparative Mythology: solaarmütoloogia, solarism Evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Tylor (1832-1917), Primitive Culture: "edasikandumised" (survivals), animism; Lang (1844-1912), Custom and Myth, Myth, Ritual and Religion Ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer (1854-1941), Kuldne Oks; Mannhardt (1831-1880), Die Korndämonen ja Wald und Feldkulte; Harrison, Themis: A Study of the Social Origins of Greek Religion (müüt kui riituse toime sõnaline vaste); Raglan, The Hero, Myth and Drama (kangelaskuju tüpoloogia); müüt kui igand, olulisel kohal maagia, Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank (kangelaste tüpoloogia); Freud (unenägude
annaabi.ee 
