1). Selleks et leida projektjoone lõikepunkti maapinnaga, tuleb arvutada tema kaugus (x) eelmisest ja (y) järgmisest piketist. Näiteks pikiprofiili üks nullpunktidest on pikettide 1 ja 2 0 , 3 3 2 x 10 0 0,096 x100 vahel. x= = 77,57 m; y= = 22,42 m. 0 ,3 3 2+0 , 0 9 6 0 ,3 3 2+0 , 0 9 6 Ristprofiilide koostamine: Ülesandes on kaks ristprofiili- pk 4 ja pk 5+62 kohal (joonis 1.2 ja 1.3). Ristprofiilil on mõõtkava nii horisontaal kui ka vertikaalsuunas 1:200. Ristprofiili joonestamist alustan vahekauguste kandmisest. Näiteks pk 4 juures on mõõdetud vasakule 12 m ja 8m ning paremale 5m ja 10m. Vahemaade kandmist alustan vasakule mõõdetud kaugusest ehk selle ristprofiili puhul siis 12m. Kuna mõõtkavas 1:200 vastab 1 cm-le 2m, siis 12:2=6cm. Ristprofiili vertikaalteljest mõõdan 6cm paremale ja sinna juurde kannan punkti
..................................................................................17 9.1 Liikluskvaliteedi iseloomustus........................................................................................17 9.2 Eeldatav keskmine liiklussagedus...................................................................................17 9.3 Projektkiirus....................................................................................................................17 9.4 Ristprofiili laiused sildeehitusel......................................................................................18 9.5 Ristprofiili laiused sildeehitise all ja tunnelis.................................................................18 9.6 Maantee parameetrite tabel.............................................................................................18 9.7 Ristprofiili elementide põikkalded ja viraazikalle..........................................................20 9
10. Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas või ainult jalgratturite liiklemiseks *Kiirtee üle 8000 a/ööp *I üle 6000 a/ööp *II 3000-8000 a/ööp *III 1000-4000 a/ööp *IV 200-1500 a/ööp *V alla 200 a/ööp Teed Tänava,maantee põhielemendid 1:Tänavamaa 2:sõidutee 3:Piiririba 4:Kõnnitee 5:Eraldusriba 6:Jalgrattatee 7:Ohutusriba(rentsliriba) 8:Sõidurada Maantee elemendid Maantee ristprofiili võib koosneda erinevatest elementidest ja nende koosseis,arv ning mõõtmed sõltuvad maantee tehnilisest klassist Võimalikud maantee ristprofiili elemendid on esitatud joonisel Igas konkreetses ristprofiilis võib igat elementi olla üks või enam või see võib ka puududa Kokku on neid elemente 20 Maantee elemendid 1:sõidutee 2:sõidurajad 3:Teepeenar 4:kindlustatud peenar 5:tugipeenar 6:peatusriba 7:ääreriba 8:haljasriba 9:Eraldusriba 10:mulde nõlv 11:süvendi nõlv 12:küvett
................15 7.1. Liikluskvaliteedi iseloomustus ...............................................................................................................15 7.2. Eeldatav liiklussagedus ..........................................................................................................................15 7.3. Projektkiirus...........................................................................................................................................15 7.4. Ristprofiili laiused sildeehitisel ..............................................................................................................15 7.5. Ristprofiili laiused sildeehitise all ja tunnelis.........................................................................................16 7.6. Maantee parameetrite tabel .................................................................................................................17 7.7
................27 7.1. Liikluskvaliteedi iseloomustus ...............................................................................................................27 7.2. Eeldatav liiklussagedus ..........................................................................................................................27 7.3. Projektkiirus...........................................................................................................................................27 7.4. Ristprofiili laiused sildeehitisel ..............................................................................................................27 7.5. Ristprofiili laiused sildeehitise all ja tunnelis.........................................................................................28 7.6. Maantee parameetrite tabel .................................................................................................................29 7.7
11. Mis on arvutuslik auto Erinevat liiklusvahendite rühma esindav sõiduk, mille mõõtmed, mass jamuud tunnused võetakse aluseks maantee projekteerimisel. 12. Mis on ühikauto Teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbikaskvusest sama suure osa kui keskmine sõiduauto. 13. Mis on vaba ja liiklusruum Ohutuse tagamiseks peab liiklevale sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehituste nind seadmete vahele jääma vaba ruum. 14. Nimeta ristprofiili elemente (vähemalt 10) Sõidutee, sõidurada, teepeenar, tugipeenar, peaturiba, ääreriba, haljasriba, eraldusriba, piiririba, teemaa; 15. Milliseid ülesandeid täidavad eraldusribad (vähemalt 5) 1) sõidusuundade eraldamine; 2) samasuunaliste sõidusuundade eraldamine; 3) ristprofiili erinevate elementide eraldumine; 4) nende alla võib paigutada tehnovõrke; 5) võivad olla kaetud muru, haljastusega; 16. Mis on peatumisnähtavus
90. Nimeta arvutuslikud autod (vähemalt 5) Sõiduauto, buss, liigendbuss, üksik veoauto, autorong; 91. Mis on vaba ja liiklusruum Ohutuse tagamiseks peab liiklevale sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehituste nind seadmete vahele jääma vaba ruum. 92. Mille plaanilahendusi tuleb kontrollida sabloonidega Ristmike ja erinevate teenindusalade plaanilahendusi. 93. Gabariidid 1) silla, viadukti, estakaadi projekteerimisel tuleb juhinduda ristprofiili elementide laiustest ja viaduktialustest laiustest; 2) autoliikluses kavandatud sideehituse all ja tunnelis, kus on lubatud bussid ja veoautod, tuleb tagada kõrgus 5m; kergliiklusteel 2,5m; 3) madalama kõrgusgabariidi rakendamist tuleb põhjendada ja kooskõlastada; 4) laevanduses tuleb tagada nõuetele vastav silaalune gabariit. 94. Nimeta ristprofiili elemente (vähemalt 10)
–lõikuvate maanteede telgede asukohad; –sillad, estakaadid, viaduktid, tunnelid, truubid jt; –kraavide paiknemine, kalded, pikkused ja kindlustamine; –ristuvate tehnovõrkude kõrgusarvud jt. Ristprofiil •Ühesuguse lahendusega teeosa kohta antakse vähemalt üks teeprojektile esitatavad nõuded – ristprofiil. Erineva laiuse ja kaldega kohtadest antakse täiendavaid ristprofiile nii, et tee vertikaallahendus oleks täpne. Ristprofiili mõõtkava on tavaliselt 1:100. –piketi number; –maantee ja selle üksikute osade laiused; –maantee või sõidusuuna telje asukoht; –tüüpristprofiili eri osade kõrgusarvud, põikkalded ja ühesuguse kaldega lõikude pikkused; –katendi konstruktsioon ja kihtide paksused; –tehnovõrkude paigutus. Vertikaalplaneerimisjoonis •Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse juhul, kui sõidutee ja selle serva kõrgused ei
87. Teerajatis- teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis 88. Teepäraldis-teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend 89. Arvutuslikud autod: SA-sõiduauto, AB-buss, LB-liigendbuss, VA-üksik veoauto, AR-autorong 90. Vaba ruum- ruum liiklevate sõidukite ja ehitiste vahel. Liiklus ruum ruum, kus sõidukid liikuvad 91. Gabariidid- silla, viadukti ja estakaadi projekteerimisel tuleb juhinduda ristprofiili elementide laiustest ja viaduktialustest laiustest. Autoliikluseks kavandatud sildehitise all a tunnelis,, kus on lubatud kõigi busside ning veoautode liiklus tuleb tagada kõrgusgabariit 5,0m., kõnnitee ja kergliiklustee kõrgusgabariit on 2,5m. Kui konkreetne olukord seda nõuab tuleb erandina rakendada madalamat kõrgusgabariiti, kuid selle rakendamise vajadus tuleb põhjendada ja kooskõlastada nagu erandliku projekteerimise lähtetaseme
· Sõiduautojuhi silma arvutuslik kõrgus on 1,1 m sõidutee pinnast · Bussijuhi silma arvutuslik kõrgus on 2,05 m sõidutee pinnast · Teel oleva takistuse arvutuslik kõrgus on 0,2 m sõidutee pinnast · Sõiduautojuhi silma kaugus äärekivist 1,5 m · Veoauto- ja bussijuhi silma kaugus äärekivist 2,4 m · Sõidukijuhi reaktsiooniaeg on 2 s. 8) Mis on kohtumisnähtavus, möödasõidunähtavus, peatumisnähtavus? 9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded? 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded 11) Muldkehale esitatavad nõuded · Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. · Üldnõuded: 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem
andmed (tavaliselt vasakul) ja ringikõvera arvutused (tavaliselt paremal) (täpsem paigutus töölehel). Piketaazi märkimisel tuleb valida ka ristprofiilide asukohad, ristprofiilid valitakse tingimata sellistesse kohtadesse, kus maapinna kalded ristisuunas muutuvad. Tihti nõutakse ka ristprofiilide märkimist iga piketi kohta. Ristprofiil märgitakse märgitakse mõlemale poole teed välja tee maariba laiuselt ja sellele ristsihile märgitakse kõik maapinna iseloomulikud, mis asuvad sellel ristprofiili joonel, kaugused märgitakse lähtudes tee teljest. Kauguse numbri ette märgitakse täht V või P. Ja need punktid tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga. 5. Trassi nivelleerimine Kõrguste saamiseks nivelleeritakse trass tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Kaasajal kasutatakse trigonomeetrilist nivelleerimist elektrontahhümeetritega. Lühikesi trasse on lubatud nivelleerida rippuva käiguna edasi-tagasi suunas. Mõnikord nivelleeritakse ka kinnise käiguna
nõlvalt ja külgkraavidest; · teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; · vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; · sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; · tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud. 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded Sõidurada, rentsliriba, ühepoolne/kahe kahesuunaline/ühe jalgrada, kõnnitee, räästariba, ühesuunaline/kahe jallgrattaliilusega kergliiklustee, eraldusriba- sõidusuundade vahel sõidutee ja kõnnitee vahel, parkimisrada, ooteplatvorm, trammitee ühe/kahesuunaline, trammi/bussi ühe/kahesuunaline, bussitasku. 11) Muldkehale esitatavad nõuded 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse
Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita.
Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita.
Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused
Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 13 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema sukohta trasil ei fikseerita.
nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita.
Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused
lamm – oru lai tasane ala alluuvium – jõe sete terrass – astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand Jõe- e. oruterrassid tekkivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi Järve- ja mereterrassid võivad oma tekkimisviisi järgi olla kuhjeterrassid või murruterassid. Nad tähistavad endisaegset järve või mere veetaset Jõe orgude morfoloogiliste tüüpide aluseks on oru ristprofiili kuju: sängorg – arengu alguses olev väikese languga org sälkorg – V-kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul moldorg – U-kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja- ja küljeerosioon tasakaalus lammorg – moldoru arenedes lai org valdavalt alamjooksul, kus küljeerosioon peaaegu lakanud
annaabi.ee 
