Voolutugevus. Ampermeeter. 1. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Kuidas arvutatakse voolutugevus? Mis on voolutugevuse ühikuks ja tähiseks? Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. q I=— A t Voolutugevuse ühikuks on 1 amper(A) Voolutugevuse tähiseks on I 2. Kirjuta füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. tähis ühik aeg t s(sekund) elektrilaeng q C voolutugevus I A 3
Voolutugevus. Voolutugevuse ühik Kui tugevasti elektrivoolu toimed ilmnevad, sõltub füüsikalisest suurusest, mida nimetatakse voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli.
Voolutugevus. Voolutugevuse ühik Kui tugevasti elektrivoolu toimed ilmnevad, sõltub füüsikalisest suurusest, mida nimetatakse voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli.
8. Voolu toimeteks nimetatakse nähtusi, mida kutsub esile elektrivool ja mille järgi võib otsustada elektrivoolu olemasolu üle. · Elektririvoolul on soojuslik, keemiline, magnetiline ja mehaaniline toime. Kõige üldisem voolu toime esineb ainult siis, kui laengukandjate läbiminek keskkonnast on takistatud. Kõik voolu toimed, välja arvatud soojuslik, olenevad voolu suunast. 9. Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga ( elektrihulgaga ). 10. Voolutugevuse ühik on amper (A). Ampriks on võetud sellise voolu tugevus, mis, läbides teineteist 1 m kaugusel vaakumis asetsevaid lõpmata pikki paralleelseid juhte, tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 . 10 7 N (0,0000002 N). 11. Laengu ühik kulon (C) on selline elektrilaeng, mis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on üks amper. 12
Vastus: 360 MJ 2.Osakestefüüsikas esitatakse ka osakeste masse tihtipeale elektronvoltides. Aluseks on võetud tuntud seos energia ja massi vahel: E = mc2. Teades, et elektroni laeng on 1,6×10-19 C ja valguse kiirus c = 3×108 m/s, leia u-kvargi mass kilogrammides, kui elektronvoltides on see 2,3 MeV. Vastus: 4,1*10-30 kg Voolutugevus Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolu suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund. Ühik: 1 A (üks amper) Tähis: I Valem: I = q : t (Voolutugevus = elektrilaeng : aeg) Kontrollküsimused: 1.Olgu elektrivool läbi lambi hõõgniidi 0,31 A. Mitu elektroni läbib hõõgniidi ristlõiget ühe sekundi jooksul? Vastus: 1.9 * 1018 2.Milline on kokkuleppeline elektrivoolu suund? Vastus: Positivsete laengukandjate liikumise suund 3.Voolutugevus on... Vastus: laengu hulk, mis läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4
Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetilise toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 5. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Tähis, ühik. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Tähis I. Ühik 1 amper (1 A) Valem 6. Defineerida 1C. 1C on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolutugevus on 1 amper. 7. Kui suur laeng on 1A? 1A on niisugune voolutugevus, mille puhul läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 8. Voolutugevuse muutmine.
Elektrivool saab tekkida ainult suletud voolu ringis. Elektri voolu toimed on keemiline-esineb siis kui elektrivool läbib elektrolüliti, toimub elektrolüüs mille tulemusel laengu kandjad liiguvad korrapäraselt iooni teooria seisukohalt . soojuslik toime vooluga juht soojeneb ning tavalistel ting jagunevad voolutoimel nii metallid kui ka elektrolüüsid vesilahuses. Voolutugevus ja selle mõõtmine õp lk 39-45 Voolutugevuseks nim füüsikalist suurust ,mida mõõdetakse juhi ristlõiget läbinud laengu e elektrihulga ja vastava aja suhtega. Voolu tugevust mõõdetakse i=q/t ---q=it---t=q/i kus i- voolutugevus , t-aeg , q-elektrihulga suurus e kulon. Voolutugeveust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter töötab elektrivoolu magnetilisel ja mehaanilisel toimel. Elektrivoolu intevsiivsus sõltub laengu suurusest eristatakse tugevat voolu ja nõrka voolu. Tugevool on see kui vooluringi läbib ajaühikus suur elektrihulk. Si-süsteemis on voolutugevuseks 1A (amper)
7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada 8. Teisend 0,0008 A = 0,8 mA 328mA = 0,328 A 9. Millist elektrivoolu toimet kasutad kõige sagedamini?too näide. Soojusliku toimet nt: vesi keeb elektrilises veesoojendis 10. Mida tähendab voolutugevus 3 A? järelikult juhi ristlõiget läbib 1s jooksul elektrilaeng suurusega 3 C 1. Millistel tingimustel tekib elektrivool?elektrivool tekib siis,kui: 1. On olemas vabad laengukandjad,mis saavad hakata liikuma; 2. Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. 2. Mida iseloommustab voolutugevus? On füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega 3. Mis on mittejuhi iseloomulikud tunnused? Neil puuduvad laengukandjad 4
Akust saab vooluallikas alles pärast selle laadimist (toimuvad keemilised reaktsioonid, milles teise vooluallika elektrivälja energia muundub aku siseenergiaks), laadimiseks kasutatakse teist alalisvoolu allikat. Pooluste ühendamisel juhiga hakkavad akus toimuma keemilised reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis, mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Elektrivälja võimet teha tööd laetud
Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldub juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Galvanomeeter on analoogmõõteriist, millega tehakse kindlaks elektrivoolu olemasolu, suurus ja suund elektrijuhis. Joonis 2 Voolutugevus. Voolutugevuse ühik ja selle mõõtmine. Ampermeeter Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Definitsiooni järgi , kus l on voolutugevus, q on laeng, t on ajavahemik. Voolutugevuse ühik on amper (1 A). Vool juhis on 1 A siis, kui juhi ristlõiget läbib igas sekundis laeng üks kulon (1 C). Kui voolutugevus ajas ei muutu, siis on tegemist alalisvooluga. Ajas muutuvat voolu nimetatakse vahelduvvooluks. Ampermeeter on elektrivoolu tugevuse mõõtmise riist. Ampermeetri osuti hälbe tekitab voolu magnetiline või soojuslik toime. Vooluringi lülitatakse ampermeeter
Ak/q). Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget (I = q/t). Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. Elektrivoolu tööks nimetatakse elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Võimsuseks nimetatakse ajaühikus tehtavat tööd, elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Elektrivoolu tekkimiseks peab aines leiduma liikumisvõimelisi laetud osakesi ja peab esinema liikumise põhjus, elektrijõud. U
päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga. Pingeks U nim ülekantud energia ja laengu suhet. U=W/Q U=P/I U=IR Takistus R on tarbijat iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega. Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga rööbiti. Voolutugevus I on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajavahemikus t juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu q ja selle ajavahemiku suhtega. Näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus.
need kehad ühes ja samas suunas liikuma 3. Milline on elektrivoolu tegelik suund metallides? elektrivoolu liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. 4.Kirjelda vahelduvvoolu! vahelduvvool-voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perjoodiliselt. 5.Milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine 6. Nimeta ja kirjelda voolutoimeid. Voolutugevus näitab ,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 7.Selgita juhtide jadaühendus ja rööpühendus. Joonisest üksi ei piisa. Jadaühenuse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi ehk järjestikku. Rööpühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. 8. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Väliste jõudude töö tulemusena muutub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. 9
laengukandjate arv on väga suur. Tüüpilised juhid on metallid.Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe laengukandjais. Pooljuhid on saanud oma nime vahepealse elektrijuhtivuse järgi juhtide ja dielektrikute vahel. Laengukandjad pole küll tihti vabad, kuid ei ole neid raske vabaks teha. Kindlaid piire kolme ainete rühma vahel pole.Elektrivoolu iseloomustamiseks on voolutugevus. See näitab , kui suur laeng läbib ahaühikus juhi ristlõiget. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus ühikus on üks amper. Inimkeha juhib elektrit suhteliselt hästi. Kui kuivasid juukseid kammida, võivad need elektrit täis minna, aga siis kui kamm teha märjaks, siis need juuksed ei tõmbu kammi külge. Metalli või kraanivee hea juhitavus on tingitud asjaolust, et nad sisaldavad arvukalt liikumisvõimelisi laetud osakesi ehk vabu laengukandjaid. Laengukandjate suunatud liikumist nim
Seadmete tööd juhib ECU. Selline turbokompressori kompleksus on laialdaselt kasutusel diislite juures. Ottomootoritel saadakse vajatav alarõhk sisselaskekollektorist. Bypassklapi tööd võib juhtida ka eletrilisel teel. 2. Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur See turbolaadur võimaldab reguleerida turbiinilabade pöörlemissagedust. Reguleeritavad juhtlabad muudavad heitgaaside voolu ristlõiget sõltuvalt mootori koormusest. Suure pöörlemissageduse ja koormuse korral tagavad juhtlabad maksimaalse voolu ristlõike. Väikese koormuse korral juhtlabad vähendavad gaaside voolu ristlõiget, mistõttu heitgaaside vasturõhk suureneb ja turbiini pöörlemissagedus ning laaderõhk kasvavad. Turbokompressor koosneb: turbiinist, reguleerrõngast, pöörduvatest juhtlabadest ja pneumaatilisest täitursilindrist. Juhtlabade asendit võib muuta positsioonanduriga elektrimootor
Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liikumine · Mida intensiivsem on liikumine seda tugevam on vool · Voolu tugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul Vool · Kui juhi ristlõiget läbib ühe sekundi jooksul laeng üks kulon kulon, siis on voolu tugevus 1A Q C I = = A t s I voolutugevus [A-amper] t aeg [s] Q laeng [C] Vool · Kui vool on suuruselt ja suunalt muutumatu siis nimetatakse seda alalisvooluks · Selleks et tekiks vool p
Valemid alalisvool Valemid alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis 2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine
Keha, mis eraldab elektrone, laadub positiivselt. Jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus Vaba laengukandja- liikumisvõimelised laetud osakesed Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud on isoleeritavad e. Elektrit mittejuhtivad ained. Sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid- vahepealsed elektrijuhid Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=Q/t ühikuks on 1A Voolu suund- positiivsete laengukandjate liikumise suund Kui voolutugevus juhis on 1A, siis läbib 1s jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega 1 kulon. 1C=1A.1s Vooluallika mahutavus- max laeng, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Columb'i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse
Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine Juht laengu kandjate arv suur; juhib elektrit Dielektrik e isolaator e mittejuht laengu kandjaid vähe; aine, mis ei juhi elektrit Pooljuht laengukandjad ei ole alati vabad, neid võib saada suhteliselt kergesti vabadeks muuta; juhib elektrit mingil kindlal temperatuuril, valguses, lisandite sisaldusest põhiaines jne nt puhas vesi, räni Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate suund. Negatiivsed laengukandjad nt elektronid metallides liiguvad kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas Kui voolutugevus on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon q - laeng I - voolutugevus t aeg Üks kulon on tohutu suur laeng, kammi või klaaspulka elektriseerides saame laenguks üks mikrokulon (1µC=10-6)
rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q I= . t Juhi elektritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida on võimalik arvutada juhi otstele rakendatud pinge ja voolutugevuse jagatisena: U
rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q I= . t Juhi elektritakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida on võimalik arvutada juhi otstele rakendatud pinge ja voolutugevuse jagatisena: U
Laengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. El.juhid-ained milles vabade laengu7kandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. (Pooljuhid-vahepealsed el. Juhid) Elektrivool-laengukandjate suunatud liikumine. El voolu suund on positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus- näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Mõõtühik 1A-läbib 1s jooksul juhi ristlõiget laenguga 1C Coulomb´i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. F=k*q1*q2/r2 El.konstant- Dielektriline läbitavus-näitab, kui mitu korda on elektrijõud vaakumis suurem kui aines. __=Fo/F Vaakumis __=1 __>1 El.väli- elektriliselt laetud kehade poolt tekitatav jõuväli. El
Elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. 19. Voolu soojuslik, magnetiline ja keemiline toime? Soojuslik kõik juhid mida elektrijuhid läbivad soojenevad. Magnetiline vooluga juhitud kehade ümber tekivad magnetilised omadused. Keemiline esineb ainult elektrolüütides. Voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. 20. Mis on voolutugevus? Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Arvuliselt on voolutugevus võrdne juhi ristlõiget läbinud laengu ja läbimiseks kulunud aja jagatisega. Ühik on amper-A. I=q/t 21. Mis tähendab, et voolutugevus on 1A? Voolutugevus on 1A siis, kui juhi ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 22. Millega mõõdetakse voolutugevust? Kuidas ühendatakse? Ampermeetriga, jadamisi tarbijaga. 23. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 24. Mis on vahelduvvool
Füüsika kontrolltöö nr 3. Alalisvool 26.11.2014 Alalisvool-elektrilaenguga osakesed liiguvad pidevalt ühes suunas. Elektrivoolu kandjateks on positiivsed/negatiivsed ioonid. Alalisvoolu tekkimise tingimused: Peab olema vabasid laengukandjaid piisavalt Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.)
punktis. 10.Homogeenne elektriväli-Jõujooned paralleelsed. Tihedus ühesugune. 11 Elektrivool-Laegukandjate suunatud liikumine. 12.Juhiks-aineid,,milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikuks-aineid,mis on isoleetivad ehk elektrit mittejuhtivad. Pooljuhiks-saanud oma nime vahepealse elektrijuhitavuse järgi juhtida ja dielektrikute kui kahe äärmuse vahel. 13.Voolutugevus-Näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. J=q/t,ühik- 1A 14.Üks amper-läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. 15.Vooluallika mahutavus-Maksimaalset langut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia.Amper-tund.
AMPER Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis. Amperi tähiseks on A. 9. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents kehtestas järgmise definitsiooni: "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 kulon. 1-amprine vool tekib 1-oomise elektritakistuse korral 1-voldise potentsiaalide vahe juures. 2 ANDRE-MARIE AMPERE André-Marie Ampère sündis 20. jaanuar 1775. Ta oli
8. Vool ehk elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. 9. Juhid on ained, milles on palju vabu laengukandjaid, seega saab elektrivool neid läbida, sellised ained on näiteks metallid. Dielektrikud on aga ained, kus vabu laengukandjaid on väga vähe, seega on nad isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained, näiteks puit. 10. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Tähis I Valem I=q/t I voolutugevus, q juhi ristlõiget läbiv laeng, t aeg, mis kulub laengul juhi ristlõike läbimiseks. Ühik 1A (amper) 11. Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 12. Dielektriline läbitavus füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13
Dielektriku dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtuvad ained. Sisaldavad vähe vabu laengukandjaid. Tekkiv elektrivool on nõrk või olematu. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed prooton ja neutron. Elektronidel on elem.laeng -1,6*10-19 C. Ja prootonitel+1,6*10-19 C. C-üks kulon on laeng, mida , mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui voolutugevus juhtmes on 1A. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrijuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid on vahepealse juhtivused, laengukandjad ei ole küll vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta. Elektriväli- ümbritsed laetud keha ja tekitab kehade vahelist vastasmõju, Kätkeb endas jõu tekkimise võimalust.
Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada. 4. TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS. (A) ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, vaid ainult algus- ja lõpp-punkti kauguste vahest mõõdetuna piki jõujoont.
ajaühikus juhiristlõiget I=q/t I= 1C/s= 1A Pinge- pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis U=A/q 1V= 1J/1C Pinge juhi otste vahel on 4mV? See tähendab, et +1C suuruse laengu üleviimiseks juhi ühelt otsalt teisele, teeb elektriväli tööd 3mJ Kui voolutugevus juhis on 4uA? See tähendab, et ühes sekundis läbib juhi ristlõiget laeng suurusega 4uC. Vooluring: lüliti, juhtmed, vooluallikas ja tarbiti
Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Elektrivool tekib, kui 1. Aines on liikumisvõimelised laetud osakesed 2. Elektrijõud Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus Voolutugevus sõltub: 1. Laengukandjate kontsentratsioonist n 2. Laengukandjate keskmisest kiirusest v ainest 3. Juhi pikkusest ja ristlõige läbimõõdust S Elektrivoolu tugevuseks nimetatakse juhtme ristlõiget ühes sekundis läbinud elektrilaengu suurust. 1A =1 C / 1s 1A =1 C / 1s II Elektrivoolu tugevus Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda. Seade, millega saab mõõta voolutugevust nimetatakse ampermetriks. 2. VOOLUTUGEVUSE SÕLTUVUS PINGEST
Alalisvool: Elektrivool metallides: Metallid on peenekristallilise ehitusega, mille kristallvõre sõlmpunktides võnguvad positiivsed ja metalli ioonid ja nendevahelises ruumis vabad elektronid . ( väliskihi elektronid). Vabade elektronide liikumine neutraalses metallis on kaootiline. Voolutekkimiseks on vaja: · Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) · Liikuma panevat jõudu Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatut korrapärast liikumist elektrivälja mõjul. Elektrivälja tekitab vooluallikas on patarei ( alalisvoolu korral ) Vooluallika ehk klemmide vahel säilitatakse alati potentsiaalides vahe ehk pinge. Pinge ongi see mille tõttu laengud liiguvad. Voolutugevust määratakse suurusteks: · Juhtivus · Elektronide liikumis kiirus · Juhi ristmike pindala Alalisvooluks nim elektrivoolu , mille suund ja tugevus ajas ei muutu Voolutugevus iseloomustab juhi ristlõiget läbiva laengu liikumis kiirust.
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q defineeritud elektrivoolu tugevuse def
kehtestame sisejõudude määramise tööreeglid ja märkide reeglid. SISEJÕDUDE MÄÄRAMISE TÖÖREEGLID JA MÄRGIREEGLID Pikijõu arvutamise tööreegel: Pikijõud on arvuliselt võrdne ühel pool lõiget konstruktsiooni osale mõjuvate jõudude projektsioonide summaga varda teljele. Märgireegel: Pikijõud on positiivne, kui välisjõud on suunatud lõikest eemale, seega on tõmbejõud. Põikjõu arvutamise tööreegel: Põikjõud on arvuliselt võrdne ühel pool vaadeldavat ristlõiget konstruktsiooni osale mõjuvate välisjõudude projektsioonide summaga varda teljega risti olevale teljele. Märgireegel: Põikjõud on positiivne, kui välisjõud püüab vardaosa pöörata päripäeva. Paindemomendi arvutamise tööreegel: Paindemoment on arvuliselt võrdne ühel pool vaadeldavat ristlõiget konstruktsiooni osale mõjuvate välisjõudude (toereaktsioonid, koondatud jõud ja momendid) poolt tekitatud momentide algebralise summaga ristlõike nulljoone suhtes.
Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Juhid. on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid. sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid. Laengukandjaid ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saabsuhteliselt kergesti vabadeks muuta. Mis on elektrivool ja voolutugevus? Laengukandjate suunatud liikumine; näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolu suund. Positiivsete laengukandjate liikumise suund. Coulomb’I seadus. Kahe laetud keha vahel mõjuv elektrijõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. F=G F= I=q/t
Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng e laengute hulk mis läbib juhti. Voolutugevuse ühikuks on amper (A). I=enSv ; I=q:t . Voolutugevus sõltub keskmisest kiirusest, massist ja laengukandjate arvust ruumalaühikus. Pinge ehk potentsiaalide vahe on töö, mida on vaja teha ühikulise laengu viimisel ühest ruumipunktist teise e. elektriline surve. Pinget mõõdetakse voltides (V). U=A:q Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Mõõdetakse voltides (V). =A:q0 ; I=U:R(osa) ; I= :R+r(kogu) Ohmi seadus (ahela osa kohta) voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga. ...
negatiivsele poolusele. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhtideks nimetatakse aineid, milles ei ole vabu laengukandjaid. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. (vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale). Voolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvonomeetri abil. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolu tugevust mõõdetakse ampermeetriga.
ALALISVOOL ALALISVOOL Elektrivool Elektrilaengute suunatud liikumine I, A 1A – voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud ALALISVOOL Elektromotoorjõud (emj) ja pinge Elektrilaengute ümberpaigutamise töö U, V 1V – pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. emj allikad: aku, generaator, foto- ja termoelement ALALISVOOL Elektritakistus Juhtme omadus takistada laengu liikumist R, Ω Oomtakistus Juhtivus
1. Voolutugevus näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhtme ristlõiget ajaühikus, sõltub kogulaengust(q), konsetratioosnist(n), kiirusest(v) ja pindalast(S). I = q/t ; I = S*v*q*n 2. Alalisvool on muutumatu suunaga kestev elektrivool. 3. Vahelduv vool on perioodiliselt muutuva suuna ja tugevusega elektrivool. 4. Elektrivoolu tugevuse määrab elektrivälja poolt tekitatud aeglane triivkiirus. 5. Ohmi seadus määrab kindlaks pinge(U), voolutugevuse(I) ja takistuse(R) vahelise seose. I = U/R 6
koormatudsoont. toiteallikast, toitekatkestus võib lubada ainult reservtoite automaatse sisselülitamise ajaks. Sõltumatuks toiteallikaks nimetatakse sellist, millel säilib pinge teiste toiteallikate pinge kadumisel. Juhi ristlõiget määrame järgmise tingimusega: I lub I 1. kategooria erirühma tarbijate ja paigaldiste jaoks tuleb ette näha lisatoide Ilub kestvalt lubatava voolu väärtus standartsel ristlõikele normeeritud kolmandast sõltumatust toiteallikast
Laengu jäävus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektrilaeng-näitab, kui tugevasti keha osale elektromagneetilises vastastikmõjus q;1C Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus, mida jagada ei saa. 1e= 1.6 10 -19 q Voolutugevus-tähis I;ühik A; I = ;näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. t Columbi seadus-kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline q1 q 2 N m2 nende vahelise kauguse ruuduga F =k ; k = 9 10 9 ühik N
0,025A=2 mikrokulonit Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U R=U/I I = U/R U = R*I Takistus R, 1 R = *l/S Pinge U, 1V Voolutugevus I, 1A Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu hulka. Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites, metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Elektrivoolul on seega kolm toimet: soojuslik, keemiline ja magnetiline. Voolu olemasolu saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevuse juhis.Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega Voolutugevus=elektrilaeng/aeg Voolutugevus tähis on I aega nim t ja elektrilaengu q tähisega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper ehk 1 A NB!! · 1 nA (nanoamper) = 0,000000001 A · 1 yA (mikroamper)=0,000001 A · 1 mA (milliamper)=0,001 A · 1 kA (kiloamper)=1000 A
Tuumajaam(kallis hooldada odav energia), hüdro(hävitab kalu) elektrilaeng-kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Pos- tõukuvad, neg- tõukuvad, eri- tõmbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende jõudu. Pooljuht- laengukandjad pole vabad, kasutatakse elektroonikas. Dielektrikud- dest vesi, paber. Voolutugevus- kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I-voolutugevus(A)=q-laeng(C)/t-aeg(s) coulombi 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega sõltub keskkonnast, milles laengud asuvad. F=k*q1*q2/E*r2 F-jõud, k-9*109Nm2/C2 , elektriväli- näitab kui suur jõud mõjub selles väljas pos laenguga kehale. È=`F/q `F-jõud N, È- elektrivälja tugevus N/C, q-laeng C Jõujooned- mõttelised jooned mis annavad ülevaate elektrivälja jaotusest ruumis
Elektrilaeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1 kulon elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul voolutugevuse 1A korral. Elementaarlaeng vähim võimalik laeng 1,6 x 10-19C. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. + ioon: elektronide lahkumisel aatomist. ioon: elektronide lisandumisel aatomisse. Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. Coulumb s- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on
KORDAMINE ELEKTRIVOOL, VOOLUTUGEVUS 1. Elektrivool metallides Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 2. Voolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 3. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. 4. Millised suurused määravad voolutugevuse? Vabade laengukandjate keskmine kiirus, kontsentratsioon, laeng ja laengukandjate läbitud pindala. I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ?
5. elektriseerumiseks nim. kehale elektrilaengu andmist. 6. elektris.saab hõõrudes, laengu jagamisel, elektrostaat.induktsiooniga. 7. el.laengu seadus: suletud süsteemis on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv. 8. coulombi s.: kaks liikumatut liikumatut punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ning pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 9. 1 kulon on laeng mis läbib juhi ristlõiget 1sekundis kui voolutugevus on 1A. 10. elektr.välja om.-d: *material eksisteerib kahel kujul: aine ja väli *väli on energeetiliselt hõredam kui aine *elektriväli mõjub jõuga teistele laetud kehadele mis temasse on pandud. *elektrivälja muutused mõjuvad kehadele valguskiirusel. 11. elektrivälja tugevus antud välja punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q 12. jõujooneks nim
Laetud kehade vaheline vastastik mõju on kahe suunaga a)tõmbumine b)tõukumine + ja +;- ja - tõukuvad, + ja tõmbuvad Laengujäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on laengute summa väärtus jääv. q i = const ehk qi = q1 + q 2 + q3 + q n Tähis: q Laengu ühik: 1 C ( üks kulon) q=I*t >>> 1c=1A*1s q I = I voolutugevus amprites t aeg sekundites t 1 kulon on selline laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul, kui voolutugevus juhis on üks amper . Elementaarilaeng (tähis- e ) väikseim looduses esinev laeng e =1,6 * 10 -19 q=N*e N- elementaarlaengute arv Vähem kui ühe elementaar laenguga keha laengut ei ole võimalik mõõta. Punktlaeng selline laetud keha mille mõõtmetega võib mitte arvestada. Columbi'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengute
Laeng ei teki ega kao kehade süst laeng saab muutuda ss kui süst +/- osakesi. q = l t (elektriliselt isol süst kogulaeng on jääv suurus). Laengukandjate suunatud liikumine elektrivool. Laengukandjate sisalduse alus 1. Juhid vabad laengu kandjaid palju (metall) 2. Dielektrikud vähe vabu laengukandjaid 3. Pooljuhid Puuduvad kindlad piirid rühmade vahel. Voolutug (l) näit, laengu suurust, mis läbib ajaühik juht ristlõiget. l= voolu suund - pos laengukandjale suund voolutugevus 1 A 1A=1C Mahutavus vooluallika max laeng
Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Laeng - Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Elekt...
annaabi.ee 
