vastuolusi ära kasutada. 5. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud – Katolik kirik ja sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 6. Vaenlastel oli parem ja täiuslikum relvastus ning neil oli lihtsam leida lisajõude. Ülesanne nr.5 Nimeta ja selgita, mida näed piltidel ! 1. Kivikirstkalme. Maapealne kalmeehitis. 2. Pronksist ehtenõel 3. Väikeselohuline kultusekivi 4. Rauast mõõgatera 5. Ristisõdija 6. Ristisõdija 7. Eestlaste sõdalane 8. Eestlaste sõdalane 9. Amb 10. Kiviheitemasin Ülesanne nr.6 Kirjelda eestlaste elukorraldust, majanduslikku tegevust ja vaimuelu andes eestlastest muinasaja lõpul lühida, kuid piisavalt ülevaatliku kokkuvõtte. Eesti oli juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli Kesk-Eestis ja viljakamatel aladel. Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõsnud kõrgele järjele. Inimesed olid rahumeelsed, sõditi ainult välisvaenlaste vastu ja peaaegu kõik olid maaomanikud
näiteks puudus tal erinevalt ristisõdijast tervet keha kattev soomusrüü ning kogu pead kattev raudkiiver. Samuti paistis välisvaenlase relvakäsitlemisoskuse ja sõjastrateegia veidi parem. Eestlaste sõjastrateegiline nõrkus paistis välja just Madisepäeva lahingus 1217. aastal, kui kiirustati liialt pealetungiga kolme erineva salgana ning lahingus jäädi valusalt alla. Juba ainuüksi sellest lahingukäigust võib järeldada, et ristisõdija oli nii varustuse kui ka isiklike oskuste poolest eestlasest üle. Eestlastel oli rohkem kui üks vastane. Peale 1208. aastal rünnanud saklaste, piirati meid ka idast, kust venelased 1210. aastal Otepää linnust vallutama suundusid. Kümmekond aastat hiljem hakkasid eestlased vapralt sõdima aga taanlastega, kes siiski 1219 aastal Põhja-Eesti enda valdusesse haarasid. Taanlastele korraldati suur vasturünnak, mis esialgu oli edukas, kuid mille
päevaraamatut hoolega. Keegi ei tohi teada ja näha. Ta ei julge isegi mõelda selle peale, et Timo mõtted võiksid isegi õiged olla. Väga vaevaliselt ja aegamööda suudab ta seda lõpuks endale tunnistada. Saab ju Timo ,,keisritruu" poeg tema ülestähendused ja Timo kirjagi lõpuks endale. Kulgeb Jakobi elu mõistlikult ja tasaselt, tahaks teda raputada, üles äratada, elu sisse puhuda. Tema kõrval on ju von Bock, lummav, täiesti ettearvamatu, kummaline ja nii erinev. Tõeline Ristisõdija suure algustähega. Kross raputab meid virgeks. Paneb mõtlema. Mis teeb inimesest hullu? Kus läheb piir terve ja haige inimese vahel? Kas see, kes tahab tõde, on hull ja haige? Selles peab ilmselt igaüks ise selgusele jõudma.
Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest Piiskop Albert · Tuli Liivimaale 1200.a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas...
Antud juhul soovis Rooma katoliku kirik rohkem alasid ja usku levitada ja omada veel rohkem võimu. 11.Mis toimus ja milline tähendus oli järgnevatel aastatel Liivimaa ristisõja käigus: 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1219, 1220, 1222, 1224, 1227? · 1210.a toimus tänapäeva Läti aladel (Võnnu lähedal) Ümera lahing, mille eestlased võitsid · 1212.a sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu · 1215.a algas võitlus uue hooga ristisõdija jõudsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse · 1217. A Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakalaste vanem Lembitu · 1217.a Madisepäeva lahing eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi · 1219.a ründasid Põhja-Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule · 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa · 1220
proffessionaalid, kellega sai peetud salanõupidamisi. Ametlikus keskkonnas pandi paika ametlikud plaanid, sest tõelisi plaane ei saa usaldada kõigile kuna fakt on see, et reetureid leidub kõikjal. Ronaldil oli alati paigas kindel strateegia ja ta osakas näha kaugemat tulevikku. Edukad inimesed jõuavad kaugele vaid koos tugeva, usaldusväärse meeskonnaga. 7 Kasutatud Kirjandus: Paul Kengor " Ristisõdija Ronald Reagan ja kommunismi kokkuvarisemine" Peep Laprik " Ameerika ühendriikide presidendid" Michael Nicholson " Rahvusvaheliste suhete alused" Internet: ajakiri Diplomaatia 8
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“...
Kuningal võis olla muudki teha ju. Albert võis rahulikult keskenduda ühele tegevusele. Eesti-Läti 12saj lõpus ja 13saj alguses Käibel termin „eestlaste muistne vabadusvõitlus”. Pärit 20.saj algusest. Poliitilise tagataustaga rahv-rom termin. Termin anakronistlik ega kirjelda sündmusi: Ka periodiseering 1208-1227 väga juhuslik, kroonika järgi vaid. Selle asemel võiks rääkida ristisõjast ja kristianiseerimisest. Ent siiski polnud ehk täitsa ristiretkega tegemist. Ristisõdija sõdib veidi ja pöördub tagasi, siin aga mitte. Kristianiseerimine – tol ajal ei vaadatud kristlaseks olemist veendumustega seotult. Oli oluline vaid kuulumine kirikusse ja ristimine. Inimesed haarati süsteemi; ei nähtud liiga vajalik olevat veendumusi sisendada. Pagan on keskaegne mõiste, millega vastandatakse endid. Selles kontekstis vägivaldne misjon õigustatud ja normaalne. Vastandatakse piiskop Meinhardi rahumeelset kristianiseerimist.
linna ehitamist. Lembit- Sakala vanem. · 1202.aastal asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu (Mõõgavendade ordu), mis kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. · Liivlaste ja latgalite alistumine: Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos nende vanema Kaupoga. Siis toimus ulatuslik ristimine. 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid. Edasi suunati pealöök eestlaste vastu! · 1208. aastaks jõudsid ristisõdija Eesti, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonna. 1210.a.Ümera lahingu võitsid eestlased. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud, kui puhkes katk ning 1212.aasta sõlmti Toreida vaherahu, kolmeks aastaks. 7. VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 1220 · 1215.aasta algas võitlus uue hooga, sakslased sundisid ugalased ja sakalased rahu paluma ja ristimise vastu võtma. · 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse
Indulgents on patukaristuse kustutus, mitte patu enese kustutamine, mis on ainult Jumala otsustada. Hiljem sai tavaks absolutsiooni väljakuulutamine kohe pärast pihti tekib puhastustule idee. Kuna Kristus ja pühakud on teinud heategusid ülemäära, siis on tekkinud headuse ülejääk, mis on kiriku teenistuses. Indulgents kustutab pärast pihti ja kahetsemist puhastustules veedetavat aega. 13. saj hakkavad ristisõjad maksma üha rohkem saab võimalikuks ristisõdija tõotuse ostmine. Ühesõnaga saab võimalikuks indulgentside ostmine, mis aitab vältida ristiretkele minekut. Hiljem hakatakse korraldama ristisõdadeks rahakogumist, millele lisandub hiljem raha kogumine muudeks asjadeks. 15. saj lõpus muutuvad need eriti massilisteks nt türklaste ohuga võitlemiseks. Raha ei voolanud aga lihtsalt kuuriasse. Sine cura ametikoht, kus saab raha, aga tööd ei pea tegema. Preester või toomhärra
Ristisõjaks vaja paavsti poolne heakskiit ja peaaegu alati sõda paganatega oli võimalik näidata kaitsesõjana. Juba 1140. aastatel peeti ühemõtteline ristisõda Läänemere ala, see on siis Vendi ristisõda vendide vastu, kus osalesid ka Poola vürstid, lõppes sõjaliselt edutult. Järgnevatel aastakümnetel vendid kristianiseeriti. Selle ristisõja ideestikku Põhja-Euroopas levitamise taga seisid Põhja-Euroopa vürstid, Vendide taga oli tegemist võimalus olla ristisõdija, teisest küljest mitte kaasa aidata Saksamaa kodupoliitikas domineerivale dünastiale, selle taga olid ka Taani kuningad, kes püüdsid legitimeerida oma dünastia, väga suurel määral oli see seotud ka tsitertslaste arusaamadega, kes 12. saj esindasid just kristluse sõjakat tiiba, pigem on siiski lähtekohaks kristlik reform, arusaam, et katoliku kirikut ja kristliku usuelu tuleb muuta paremaks, üheks võimaluseks tsitertslaste jaoks oli askees ja distsipliin
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
