kontsert-mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile 16. ooper-lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst 17. kantaat- mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos solistidele koorile ja/või orkestrile 18. oratoorium-vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile vokaalsolistidele ja orkestrile 19. passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast 20. sonaat- sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile 21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25
Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt. Händel'i "Messias", "Halleluuja".Hayden'i "Loomine" ja "Aastaajad" 16)Passioon (lad.k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest altari ees, mida esitasid preestrid dialoogi vormis. Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid. 18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester. 19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab
solistidele ja orkestrile, tekst on ilmalik kui ka vaimulik. nt J.S.Bach- Kantaat nr. 140 ❏ oratoorium (17.saj) on vaimuliku või ilmaliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile (sarnane ooperile, kuid puudub lavaline tegevus). nt. G.F.Händel “Messias”- koor Halleluuja. ❏ passioon (17.saj) on heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse rännakutest ja ristisurmast (evangeelium), oratooriumi eriliik. ❏ ooper (16.saj) on lavateos milles on ühendatud muusika, kirjandus, näitekunst, kujutav kunst ja tantsukunst. nt. G.F.Händel “Rinaldo”.
Lauldi pillide saatel, kõige olulisem pill oli lauto. Ekkisid aariad ja retsitatiivid. Aaria tundeid väljendav soololaul Retsitatiiv - kõnelaul Kantaat- mitmeosaline vokaalteos solistile või koorile enamasti pillide saatel. Oratoorium mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo" Esimene ooperiteater maailmas avati 1637 aastal Veneetsias. La Scala Milanos Metropolitan Opera New York Gloria In Excelsis Deo ,,Gloria" RV 589 1.osa Antonio Vivaldi O Sing Unto The Lord A New Song Georg Friedrich Handel . Ooper tekkis 17.saj alguses Firenzes ühes haritlaste rühmas, mida nimetati camerata. Võtsid eeskujuks antiiktragöödia.Taotlesid muusika, luule, draama, tantsu ühtsust. Ooperi teemadeks
pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam annab anrile nimetuse; Dies irae viimsepäevakohus, maailma lõpp; Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid; Lacrimosa kurbus, hingevalu. Passioon - muusikaline suurteos, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. P eelkäijax on 12 saj lihavõttepidustustest välja kujunenud liturgiline draama. P osad: aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad oma tundeid; jutustav osa, kus selgit sündmuste käiku; laulud koorile, kus antakse toimuvale hinnangut. P kasvas välja kristuse kannatusloo lugemisest altari ees. P sisu on pärit evangeeliumist. Kantaxe kirikutes ette suurel reedel. Oratoorium. Esimene O etendus 1600 a. "Kehast ja vaimust". O oli alguses sarnane ooperile.
1.Kontsertstiil- 2.Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis 3.Primadonna- sopran ooperis 4.Kantaat- koosnes kahest/kolmest retsitatiivi aariapaarist, sarnanes väikese ooperistseeniga 5.Passioon- heliteos koorile,vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Tekkis 17.saj Roomas 6.Sonaat- ansamblile loodud teos (instrumendid) 7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10
Härma ,,Kalev ja Linda"; Kantaat mitmeosaline pidulik v eepilise iseloomuga teos solistidele, koorile ja/või orkestrile; Oratoorium vaimuliku sisuga vokaalinstrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, tekkis Roomas 1600a. Oratooriumiloojad: Shütz ,,Ülestõusmislugu", ändel ,,Judas Maccabbus", ,,Simson", ,,Messias"; Passioon heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast, tekkis 17 saj keskel Saksamaal Passioonide loojad: Shütz, Bach
Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Soolokontsert- Teos, kus orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti. Concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Süit- Instrumentaalmuusika vorm, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Kontsert- Mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja orkestrile. Passioon- ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Sonaat- on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. Fuuga- barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm. Aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled (3-5)
kunst, see tekkis 17. saj Kuna ta püüdis taaselustada atiiktragöödiat Jacopo Peri, Claudio Monteverdi 20. Mis on oratoorium, kantaat, passioon? Võrdle neid. Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele, orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. 21. Kirjelda instrumentaalmuusika tähtsust barokiajastul, missugused pillid ja pillikooseisud domineerisid 17.sajandil? 22. Selgita instrumentaalmuusika vormi süit, Nimeta ja iseloomusta süidi tähtsamaid tantse. Süit- mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Allemande- 4 osaline rahulik saksa tants Courante- 3 osaline kiire prantsuse tants Sarabande- 3 osaline aeglane pidulk Hispaania tants Giuge- soti hüppetants 23
Maccabaeus", kõige väljapaistvam ,,Messias" heebrea keeles sama, mis Kristus > ,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld. keeles passio kannatus, on muusikaline suurteos koorile, solistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. See kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest alatari ees, mida esitasid preestrid dialoogivormis. Oratooriumist erineb see vaid kindla sisu poolest, mis on pärit evangeeliumist. Ka passiooni nimi on tulnud sellest, millise evangelisti sisu on kasutusel ( Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese passioon). Neid kantakse ette Suurel Reedel, kui elatakse mõttes läbi Kristuse piinad. Kontsertteostena esitatakse neid ka väljaspool kannatusaega. Heliloojad : J. S
puuduvad kostüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooperis on tähelepanu keskmes soololaul, siis oratooriumis domineerivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed. Passioon: (passiold k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Ilmaliku muusika eeskujul loodi ka kirikumuusikas laule basso continuo saatel kontsertmotett piiblitekstiline laul soolohäälele basso continuo saatel. Endiselt luuakse missasid ja reekvieme
põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. PASSION (passio-ld k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. ORATOORIUM Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süzeega, sarnaneb ooperiga, kuid Puuduvad kotüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooper on tähelepanu keskmes soololaul, siis oatooriumis domineeivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed.
libreto ooperi,opereti või muusikali tekst missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst. oratoorium vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. passioon heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. polüfoonia mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. reekiviem mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa. sakraalmuusika vaimulik muusika.
Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooperis on tähelepanu keskmes soololaul, siis oratooriumis domineerivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed. Passioon: (passio-ld k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süžeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Ilmaliku muusika eeskujul loodi ka kirikumuusikas laule basso continuo saatel – kontsertmotett – piiblitekstiline laul soolohäälele basso continuo saatel. Endiselt luuakse missasid ja reekvieme, motette koorile GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685 -1759 Sakslane, kuid lahkus 25 aastaselt Saksamaalt jäädavalt, asus Inglismaale elama
Peavad elama lihtsuses ja vaesuses, tegelevad põetamise, hoolekande ja loodushoiuga; 3) dominiiklased. Preestriordu, siis neil pole kloostreid. Küll aga peavad jesuiidid ülal rohkeid haridus- ja teadusasutusi. Enamikul mungaordudest on olemas ka nais- ja ilmikharu. Ka katoliku kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Kirikud peavad olema avatud iga päev koidust ehani. Olulisel kohal on Neitsi Maarja ja pühakute austamine. Katoliku õpetuse kohaselt on Kristuse ristisurmast ja pühakute heategudest kogunenud nn jumalik armuvara, mida kirik jagab eelkõige 7 sakramendi näol. Need, kes pole armuvarast osa saanud, lähevad peale surma puhastustulle. Sakramente peetakse automaatselt õndsakstegevaiks ( isegi siis, kui inimene neisse ei usu). Erinevuseks õigeusu sakramentidest on see, et ei salvita mitte vastsündinuid, vaid seda teeb piiskop suure pidulikkusega 7 - 12 - aastaste lastega. Teine erinevus puudutab armulauda . kogudus saab leiba ( Kristuse ihu),
Paulus - Ehkki Paulus polnud kunagi elus Jeesusega kohtunud, sai temast üks mõjukamaid Jeesuse sõnumi tõlgendajaid. Uude Testamenti on koondatud 13 Pauluse kirja (epistlit), kus autor esitab oma seisukohti ja vaateid, jagab nõuandeid kogudustele ning annab kristlusele tõlgendusi. Muu hulgas veenab Paulus, et Aabrahami Jumal pole mitte ainult juutide, vaid kõigi inimeste Jumal. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: Kristluse seisukohad Jeesuse ristisurmast: Ristisurma kaudu kannatas kõikide eest, et oleks võimalik usklikke inimesi lunastada patu palgast e. surmast. Kolmandal päeval surmast ülestõusmisega näitas Jeesus, et ta on surmast vägevam ja on surma ära võitnud Jumal on jätnud inimestele vaba tahte - uskuda või mitte. Päästevõimalus igavesele elule on inimestel, kes usuvad ja läbi palve võtavad vastu Jeesuse isiklikuks
Nende vastandite süntees kujutab enesest müstilist ühtsust Püha Vaimu isikus. Sümboolika poole pealt seostub vastandite ühendamisega krutsifiks. Kristuse ristisurm kahe röövli vahel, kellest üks läheb paradiisi ja teine põrgusse sümboliseerib kahe moraalse vastandi ühendamist uues kvaliteedis. Kristus sümboliseerib valgust, ristipuu pimedust. (JUNG 2008: 65 236) Huvitav asjaolu siinjuures on see, et kiriklikus keelekasutuses on ristisurmast rääkides Kristus ja rist muutunud sünonüümideks. Nii räägitakse lunastusest Kristuse või risti läbi. ,,Kristus on enda lõhenemise tõttu kannatanud ning pöördub elu juurde tagasi Ülestõusmispühal, olles taas maetud neitsiliku ema üska." (ibid) Siit edasi näeb Jung tihedaid seoseid Attise ja ka Adonise kultusega - noored surevad ja taas sündivad jumalad. Üldiselt kipub Jung Kristuse inimlikku külge alahindama teatud määral gnostilises vaimus. Ta
annaabi.ee 
