Linnast on säilinud enam kui 200 hoonet. *Llactapata, muistne linn. *Inkade teedevõrk: Inkade riiki ühendas umbes 25 000 km pikkune teedevõrk. Tähtsamad olid mägedes Kuningatee (5300 km) ja rannikul Rannikutee (3200 km). Lisaks mitu lühemat maanteed, mis ühendasid neid kaht suuremat. Maanteed olid sillutatud, ääristatud madalate kivimüüridega ja kohati üle seitsme meetri laiad. Läbi soode ja madalike olid ehitatud pikad kivitammid, jõgesid ületasid kivi- või rippsillad. Inkadel polnud hobuseid ega ratasveokeid. Üksteisele teateid edastavad treenitud kiirjooksjate salgad võisid kanda sõnumeid päevas kuni 400 km kaugusele. *Statistilised andmed: Inkadel ei olnud kindlalt teadaolevatel andmetel märgilist kirjasüsteemi. Põhiliselt statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati nn sõlmkirja ehk quipu’t. Sõlmkirjas andsid informatsiooni edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse
rajama suure sildeavaga sildasid. · 1850.a. rajati Britannia sild üle Menai väina. Selle talasilla kogupikkus oli 350m. (insenerid W.Fairbain ja R.Stephenson). · 1873-91.a. rajati Shotimaal algupärase konsoolsôrestikuga · Forthi sild; kolme 521m laiuse avaga ja kogupikkusega 2528 m, sõidutee kõrgus merepinnast oli 46m. · Euroopas rajati põhiliselt kaar- ja talasildu, Ameerikas olid levinumad rippsillad. Kõrghooned · 19.sajandi lôppu mahtus ka selline nähtus nagu kôrghooned. · Tähtis eeldus kôrghoonete ehitamiseks oli see, et võeti kasutusele metallkarkass. · Ameerika inseneri E.Ottise 1853.a. leiutas lifti, mis esialgu küll auru jôul töötas. · Progress ei piirdunud ainult hoonete kôrguse kasvuga, · vaid see tôi kaasa muutused nii tehnoloogias, · ökonoomias kui hoonete ekspluateerimisel. Puidutööstus
kivilihvimine, hõbeda ja pronksi sepistamine, polnud alalist sõjaväge, iga inimene on ühiskonna täisväärtuslik liige, maaharimine (ühiskondlik), puudus raha, kaubandus, oli riiklik jaotussüst, riigiladudes 10 a varud, Ühiskond: inkad ja aristokraatia, kohalikud ülikud, talupojad. Iga üksuse eesotsas töödejuhataja, ühiskonna eesotsas Sapa Inca, 3 keeldu: ära valeta/varasta/laiskle Kultuurisaavutused: kirurgia, kalender ( 12 kuud, 30 päeva, nädal= 10p), kümnendsüst, rippsillad, teed, metallitöötlus, ülikud 4 a koolis, ülestähendused kipudes, terrasspõllundus, kivilihvimikunst, glasuuritud ja lakitud keraamika, ketsua keel (runa simi), rangelt tsentraliseeritud totalitaarne riik Miks kadusid?: Hispaania vallutus (1531), F.Pizarro Usund:taevajumal on maailma loonud, preestrite osa tagasihoidlik, ohverdati harva Inkade eelsed tsivilisatsioonid: CHAVIN: o 1800-400 eKr o drenaaazisüst, terrassid, kivipüramiid-tempel, kuldehted, olmeekide kaasaegne,
kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus Kasutatud allikad · http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html · http://www.suure-jaani.ee/linn/mat/kapid_97_av/ · http://www.suure-jaani.ee/
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3
Ehituseks pole vaja rohket stabiliseerimist. lisatoestust, mis võimaldab rippsildu rajada üle sügavate kurude ja kuristike, 5 kus toestamine alt ei ole võimalik. Tänu painduvale konstruktsioonile peavad paremini maavärinatele vastu kui teised sillatüübid. Suhteliselt odav ehitada ning silla montaaz mugav ja kiire. Maailma tuntumad rippsillad: Akashi-Kaikyo Jaapanis paiknev maailma pikim rippsild, mille kogupikkus on 3911 meetrit (pikim sillaava 1991 meetrit). Unioni sild paikneb Inglismaa ja Sotimaa vahel Tweedi jõel ning on maailma vanim sepsitatud rippsild, mis on siiani kasutuses. Sild ehitati 1820. aastal ja selle pikkus on 137 meetrit (Vikipeedia, Rippsild) Brooklyni sild Ameerika üks kuulsamaid sildu asub New Yorgis ja ühendab omavahel Manhattani ja Brooklyni (Matve 1978).
Keila juga on imetlusväärne igal aastaajal ja erinevalt paljudest teistest jugadest ei vähenda ka kohatine veevaesus oluliselt selle ilu. pakaseline talv ahendab ka Keila joa, kuid selle jääkardin ei suuda oma filigraansuse ja suursugususe poolest võistelda Jägala joal nähtavaga. 1827. a. omandas maa-ala krahv A. Benckendorff, kes laskis siia rajada (arhitekt A. Stackenschneider) uusgooti stiilis kauni mõisakompleksi. Loss, juga, lookleva jõe kohal kulgevad rippsillad, joaalune kanjon ja selle kallastele jääv 25 ha suurune liigirikas (üle 80 puu- ja põõsaliigi) park moodustavad Keila-Joal kauni ja meeliköitva vaatamisväärsuse. Võrreldes vanu, 1862. a. tehtud plaane tänapäevastega, on õnnestunud kindlaks määrata ka Keila joa taandumiskiirus, mis on olnud ligi 10 cm aastas ehk mõnevõrra väiksem kui temast veidi võimsamal Jägala joal. Inimene ei ole lasknud Keila joal omasoodu toimida, vaid proovinud ka sealt langevast
nendest Soomaa rahvuspark. Rahvuspark loodi, et kaitsata sealset Vahe-Eesti lõunaosale iseloomulikke loodus- ja pärandkultuurimaastikku. Soomaa pindala on 39 640 ha. Esimesed kirjalikud teated siinsest asutusest pärinevad teadaolevalt 17. sajandist. Külad hakkasid kasvama 19. sajandil ja külaelu õitseaeg oli 1920 - 1930-ndail aastail. Käesoleval ajal on suuremad Riisa, Tipu ja Sandra küla (15-30 elanikku). Väga hinnatud rahvuspargis on rippsillad ja pukksillad (Lisa 2 pilt 4). Praegusel ajal võib rippsildasid näha Sandra küla mail Karuskosel ning Aesoos ja Leetval. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) 5 Loodus Soomaa pinnamood on enam vähem tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes nõgudes kujunesid veekogud, millest tuhandete aastate jooksul on arenenud paksu turbakihiga sood
eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad. SOONTAGAN MAALINN Avaste soo saarel asuv 7-8. saj rajatud Soontagana maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. See oli ringvall-linnus suurusega 50 x 100 m, mis ulatus muust saarest 6-7 m kõrgemale. Linnusesse viinud väga salajane veealune tee läbi soo, mida mööda osanud minna vaid teadjad inimesed. 1226 toimunud viimaste ristimistega võib paiga lugeda saksa ristirüütlitele alistunuks
Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi: kõrged oruterrassid, Mõkola ja Svõrõdoni puitkirik, klassitsistlik raekoda. 10.30 Lahkume linnast ja sõidame hutsuulide pealinna Yaremchesse. Linna nimetatakse ka Karpaatide pärliks. See ~8 tuhande elanikuga linn asub 665 m kõrgusel. Linnaõigused sai alles 1963.aastal. Tutvumine linna ja selle ümbrusega: kuulus suveniiride turg, ortodoksi kirik, võimas raudteeviadukt üle Pruti jõe oru (3o m kõrgune), rippsillad, Pruti jõele jääv väike kosk ... Juunis 2009 varises üks jalakäijate rippsild alla. 12.30-14.00 Lõunasöök hutsuulide roogadest(organiseeritud). Sõidame rahvusvaheliselt tuntud suusakuurorti Bukovel (900 m merepinnast).Soovijaile (vähemalt 20 in.) ühine õhtusöök hutsuulide rahvustoitude ja muusikaga (osavõtust teatada reisi broneerimisel). Tõuseme tõstukiga nr.2 (teised tõstukid kevad/suvel ei tööta) vaateplatvormile ja naudime kaunist vaadet Karpaatidele
roomlaste omadega. Vahemikus 1200-1500 ema ehitasid inkad 16000 km pikkuse ja miljoneid inimesi ühendava teedevõrgu. Samuti äärmuslikesse tingimustesse, mida esineb Lõuna-Ameerika, alates soodest ja lõpetades kõrgmäestikest. Kirjutatud on ühest Andide mägiteest, mis oli 7,5m lai ja väga käänuline ja väikese tõusukalletega. Tunneleid rajades olid ehitatud massiivsed tugiseinad. Kuristikud ja lõhed olid täidetud müüritisega ja ojade ületamiseks rajati rippsillad. Teekatendina kasutati ikka kivi ja kasutusel oli ka asfalti sisaldavat materjali. Kuna inkad ei kasutanud hobuseid, leiutati sõnumite edastamiseks huvitav süsteem, kus sõnumit viisid edasi jooksjad, kes andsid teatepulga edasi 1,5 miiliste vahedega peatuspaikades paiknevatele järgmistele lidujatele. Selliselt edastatav sõnum olevat liikunud 2000km kaugusele 5 päevaga. 5. Rooma teed nende ehitamine, rahastamine, konstruktiivsed lahendused, organisatsioon, reisimine, pikkus
TEEDEEITUSLIKE RAJATISTE LIIGITUS: · Sillad · Viaduktid · Tunnelid · Peale- ja mahasõidud · Pöörangud · Verstapostid · Teekattemärgistus TEEDELIIGID: · Jalgrada · Ratsarada · Rööbastee · Tolmava kattega tee · Tolmuvaba kattega tee · Kivitee · Asfalttee (1801. aastal leiutati) SILDADE LIIGID: KONSTRUKTSIOONI JÄRGI: · Talasillad · Konsoolsillad · Rippsillad · Kaarsillad · Vantsillad MATERJALI JÄRGI: · Puitsillad · Kivisillad · Malmsillad · Terassillad · Raudbetoonsillad SILDADE ARENGULUGU · Esimesed suuremad sillad Eufrati, Tigrise ja Niiluse jõgedel. · Roomlaste Pont du Gard kiviplokkidest sild Rhone lisajõel 41-54 a. · 1779. a esimene raudsild Severni jõel Inglismaal.
Sild auto- ja jalakäijateliikluseks kas linnas või väljaspool seda. 122. Mis on jalgteesild Peamiselt jalakäijate ja ratturite liikluseks ette nähtud sild, millel tavalist maantee- ja raudteeliiklust ei lubata. 123. Mis on silla enim levinud eesmärgid (vähemalt 5) Transpordi võimaldamine, kaablite ja torude jaoks, loomade jaoks, vee transpordiks, kaitserajatis; 124. Sildade tüübid (vähemalt 5) Tala- ja plaatsillad, kaarsillad, rippsillad, vantsillad, sõrestiksillad. 125. Silla püstitamise meetodid (5) Montaaz paigal, libistamine, konsoolne, tõstmine, kohaleujutamine. 126. Millistest standarditest lähtudes tuleb koostada liikluskorraldus (3) 1) Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001 2) Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:200 3) Foorid ja nende kasutamine EVS 615:2001 127. Millistel juhtudel tuleb maantee äärde paigaldada pikisuunaline piire
EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.6: TUULEKOORMUS Kuna tuulekoormuse norm on mahukas ja keeruline, on siin toodud väljavõtted olulisemast. 1. Kasutusvaldkond (1) Käesolevas normieelnõus antakse juhiseid hoonetele, tornidele, korstendele, sildadele jt. ehitistele ja nende osadele mõjuva tuule- koormuse määramiseks. Eriehitiste (ehitised kõrgusega > 200 m, sillad pikkusega > 200 m; vant- ja rippsillad, sõrestiktornid, vantidega mastid, korstnad jne.) puhul tuleb järgida vastava konstruktsiooni projekteerimisnormides toodud erinõudeid ja teha vajalikud lisauuringud. Piirangud käesoleva normieelnõu rakendamiseks on toodud tekstis. (2) Tuulekoormus tuleb arvutada igale koormatud objektile eraldi. Koormatud objektiks võivad olla · ehitis tervikuna; · osa ehitisest; · ehitise üksikelemendid (sh. katteelemendid) ja nende kinnitused. (3) Tuulekoormus on muutuv liikuv koormus.
annaabi.ee 
