Imetamisega seotud müüdid ja väärarusaamad 1. müüt: Imikule tuleb anda lisaks rinnapiimale ka vett, sest janu ei saa rinnapiimaga kustutada. Esimesed kuus elukuud ei vaja imik lisatoitu ega -vett, talle piisab täiesti rinnapiimast, milles on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega. Sellest tingituna piima tootmine võib väheneda. 2
4,5-kuuselt ja kuuekuuselt saab laps teise ja kolmanda kompleksvaktsiini difteeria-teetanuse- läkaköha, haemophilus influenza ja poliomüeliidi vastu ning kolmanda B-hepatiidi vaktsinatsiooni. Esimesed piimahambad lõikuvad viienda ja kümnenda elukuu vahel, tekib tugev süljevoolus, laps sügab igemeid, võib olla rahutu ja viril. Hammaste lõikumisega kaasneb valu ja vahel ka lühiajaline palavik. Alates teisest elupoolaastast on soovitatav hakata lisaks rinnapiimale andma lisatoitu. Seitsme- kuni üheksakuune laps roomab juba korralikult ning hakkab iseseisvalt istuma tõusma. Samuti hakkab imik ennast toe najal püsti ajama ja saab hakkama tassist joomisega, kui keegi kõrval tassi hoiab. Kümne- kuni kaheteistkuune imik teab oma nime ja reageerib sellele, samuti imiteerib kõnet, öeldes lihtsamaid sõnu. Selles vanuses hakkab laps mõistma selgeid keelde ja käske ning täidab uhkelt lihtsamaid korraldusi.
täies ulatuses. Imiku toitumine ! Parimaks imiku toiduks esimesel poolaastal on puhas rinnapiim.Kui emal ei jätku rinnapiima või kui tal ei ole võimalik last rinnapiimaga toita, tuleks lapsele selle asemel pakkuda tööstuslikult toodetud piimasegu. Lehma- ja kitsepiima ei sobi anda alla aasta vanuses imiku toiduks, kuna nendes piimades on liigne valgusisaldus ja vähene raua omastatavus. Teisel elupoolaastal tuleb rinnapiimale samm- sammult lisada tahket toitu. Imiku tervise huvides ei ole hea hakata talle pakkuma erinevaid toite enne õigset aega. Kuna lapse organid on veel küpsemisjärgus ning ning liiga vara antud tahke toiduga saab ta liigselt valku ja soola, mis mõjub kahjulikult. Kindlasti tuleks olla hästi kannatlik, sest uue toiduga harjumine võtab aega. Tuleks olla valmis ka selleks, et mõnda toitu sööb laps kohe algusest peale meelsasti, aga mõni toit ei maitse talle üldse
.............................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loetelu..................................................................10 SISSEJUHATUS Alates sünni hetkest on kõige esmaseks ja tähtsamaks imiku toiduks rinnapiim. Rinnapiimast saab imik kõik vajalikud toitained ja vitamiinid kätte. Alates kuuendast elukuust vajab laps lisaks rinnapiimale ka lisa toitu. Erinevaid haigusi seostatakse toitumisega , toitumine avaldab ka pikaajaliselt mõju lapse tervisele. Alates 5.-6. elukuust ei vaja imik enam tihedat rinnaga toitmist ööpäev läbi. Imiku ema peab nii rasedana kui ka rinnaga toitmise ajal jälgima enese toitumist ja sööma hoolikalt valitud menüü alusel. Kas ema toitumisest raseduse ajal sõltub lapse tervis ja areng ning kas ema peab jälgima oma menüüd? Kuidas ja millal hakata andma lapsele lisatoitu
Viimased osalevad DNA kokkupakkimises, kaitsevad DNA-d nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni. On veel aminohape, mis ei kuulu põhiaminohapete hulka, kuid mille vastu on viimasel ajal ilmutatud elavat huvi. Tauriin oli vähe tuntud, sest valkudes teda ei leidu. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks 'taasavastatud' väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu koostise lähendamiseks rinnapiimale lisatakse alates 1984. aastast kvaliteetsetele kuivsegudele tauriini. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2...0,8 mg%). Tauriini allikateks on loomsed valgud, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi aktiivsuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis
seda söötmisviisi turvalisena ja mugavana (Cricco-Lizza 2016). 1.3 Lisatoit Rinnapiim katab lapse vee- ja kõikide toitainete vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Rinnapiim või piimasegu jäävad lapse põhitoiduks esimese eluaasta lõpuni. Teisel elupoolaastal, alates kuue kuu vanusest, muutub laps füüsiliselt oluliselt aktiivsemaks ja suureneb tema energia- ja toitainetevajadus, mistõttu ta kindlasti vajab lisaks rinnapiimale või piimasegule lisatoitu. (Imiku toit ... 2012: 14). Alates 6. elukuust tuleb järk-järgult tutvustada muud toitu, säilitades dieedis rinnapiima kuni kahe või enama eluaastani. Kuue kuu järel täiendavad toidud (teraviljad, mugulad, liha, puuviljad, marjad ja köögiviljad) tuleks anda kolm korda päevas, kui laps saab rinnapiima. Täiendav toitmine peaks olema vastavalt pere toidukordadele, regulaarne ja austades lapse söögiisu. (Torigoe1 jt 2012:87).
Seega on oluline jälgida, enda taldrikul ei oleks friikartulid, kui proovid lapsele porgandeid anda, rääkides, kui kasulikud viimased on. 1. IMIKU TOITUMINE Esimesel eluaastal on lapsele parim toit talle looduse poolt määratud toit rinnapiim. Imikule piisab ainult rinnapiimast umbes 5.elukuuni. Ainult rinnapiim tähendab seda, et laps ei vaja lisaks ei teed, vett ega mahla. Erandiks on D vitamiin, mida laps vajab rinnapiimale lisaks meie kliimavööndis aastaringselt. Rinnapiim katab beebi rasva, valgu, süsivesiku, soolade, kaltsiumi ja samuti ka vitamiinide (välja arvatud D-vitamiini) vajaduse. Beebi vajab palju rasva. Kogu saadud energiast peab rasv andma 50% (hiljem ainult 30%). Samuti vajab beebi kiireks kasvuks palju valku (7% koguenergiast). Süsivesikud peavad andma 40% energiast. Rinnapiimas on küllaldaselt sooli, et
nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni. Nüüd tutvume põgusalt veel ühe aminohappega, mis ei kuulu põhiaminohapete hulka, kuid mille vastu on viimasel ajal ilmutatud elavat huvi. Tauriin oli vähe tuntud, sest valkudes teda ei leidu. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks "taasavastatud" väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu koostise lähendamiseks rinnapiimale lisatakse alates 1984. aastast kvaliteetsetele kuivsegudele tauriini. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2...0,8 mg%). Tauriini allikateks on loomsed valgud, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi aktiivsuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis
Munaallergia võib kesta 5-6 eluaastani -seega kauem kui lehmapiimaallergia. Teraviljaallergia ei ole sama mis tsöliaakia, Allergiat põhjustavad erinevate teraviljade valgud. Allergia tekkimise vältimiseks ei tohiks lapsele esimese toiduna pakkuda teraviljatoite vaid köögiviljatoite, esimene teraviljatoit võiks lisanduda riisi, tatra, hirsi või maisitoitudena, sest need teraviljad ei sisalda allergiat põhjustavaid valke ja esimene toit lisaks rinnapiimale võiks imiku toidulauale lisanduda alles 6 kuuseks saamisel. Sojaallergia samamoodi nagu ülalnimetatud allergiate puhul, vallandab allergilise reaktsiooni sojavalk. Sojajahu kasutatakse ka paljudes valmistoitudes: beebitoidud, vorstitööstuse tooted: sardellid, viinerid, keeduvorstid, pihvid jne. Ettevaatlik peaks olema ka mainitud toiduainete tarbimisel, kui inimesel on sojaallergia. Kalaallergia
Munaallergia võib kesta 5-6 eluaastani -seega kauem kui lehmapiimaallergia. Teraviljaallergia ei ole sama mis tsöliaakia, Allergiat põhjustavad erinevate teraviljade valgud. Allergia tekkimise vältimiseks ei tohiks lapsele esimese toiduna pakkuda teraviljatoite vaid köögiviljatoite, esimene teraviljatoit võiks lisanduda riisi, tatra, hirsi või maisitoitudena, sest need teraviljad ei sisalda allergiat põhjustavaid valke ja esimene toit lisaks rinnapiimale võiks imiku toidulauale lisanduda alles 6 kuuseks saamisel. Sojaallergia samamoodi nagu ülalnimetatud allergiate puhul, vallandab allergilise reaktsiooni sojavalk. Sojajahu kasutatakse ka paljudes valmistoitudes: beebitoidud, vorstitööstuse tooted: sardellid, viinerid, keeduvorstid, pihvid jne. Ettevaatlik peaks olema ka mainitud toiduainete tarbimisel, kui inimesel on sojaallergia. Kalaallergia
järsk hormonaalne muutus sünnitusel põhjustab raseduse ajal naise keha kudedesse kogunenud lisavedeliku vabanemise esimestel sünnitusjärgsetel päevadel ja nädalatel. Kõige rohkem lisavedelikku vajavad imetavad emad tavaliselt lapse 2.-5.elukuuni, kui laps on ainult rinnapiimatoidul ning tema poolt ööpäevas tarbitava rinnapiima kogus suureneb pidevalt. 6 -9 elukuuni rinnapiima kogus lapse menüüs enam ei suurene vaid lapse kasvavad vajadused kaetakse rinnapiimale lisanduva eakohase lisatoiduga. Sellel perioodil aga ei ole veel soovitav rinnapiima kogust lapse menüüs vähendada ning seetõttu ema suurem vedelikuvajadus säilib endiselt. Alates 10.elukuust võib imiku menüüs osa rinnapiima asendada tahke toiduga kartmata kahjustada lapse tervist ning see toob tavaliselt kaasa ema vedelikuvajaduse vähenemise. Janujoogiks tuleb eelistada vett, mis imetaval emal olgu alati käepärast.
varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Looduse poolt on nii seatud, et lapse ainuke toit esimesed kuus kuud on rinnapiim; Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab jätkata imetamist ka lapse teisel eluaastal, kuid lisaks rinnapiimale vajab laps pooleaastaselt lisatoitu. Kuna me juba esimeste söökidega hakkame kujundama lapse maitsemeeli, siis tasuks tervislikkuse seisukohalt lähtudes pakkuda lapsele esimesena maitsta aedvilju nagu lillkapsas, brokoli, porgand või suvikõrvits. Esimesel eluaastal beebid toidus soola ei vaja, sool koormaks liialt lapse neere. Aedviljade valikul tuleks tähelepanu pöörata nende päritolule - tavakaubanduses müüdavad suurtootjate poolt turustatavad
nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni. Nüüd tutvume põgusalt veel ühe aminohappega, mis ei kuulu põhiaminohapete hulka, kuid mille vastu on viimasel ajal ilmutatud elavat huvi. Tauriin oli vähe tuntud, sest valkudes teda ei leidu. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks "taasavastatud" väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu koostise lähendamiseks rinnapiimale lisatakse alates 1984. aastast kvaliteetsetele kuivsegudele tauriini. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2...0,8 mg%). Tauriini allikateks on loomsed valgud, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi aktiivsuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis
Suguelu ei ole siiski soovitav seni, kuni püsib sünnitusjärgne voolus. Koos suguelu alustamisega kerkib päevakorda uuesti ka rasestumisvastaste vahendite kasutamise vajadus. Füsioloogiliseks rasestumsvastaseks vahendiks on imetamine. Seda aga ainult senikaua, kui naine toidab rinnaga ööpäevaringselt (rasestumise tõenäosus alla 2%). Rasestumise risk tõuseb märgatavalt, kui sünnitusest on möödunud rohkem kui kuus kuud, esimese menstruatsiooni järgselt ning siis, kui rinnapiimale hakatakse lisaks andma lisatoitu. Seega ei kaitse imetamine rasestumise eest 100% ning kindlam oleks valida tõhusam rasestumisvastane vahend. Imetamine ei mõjuta rasestumvastaste vahendite efektiivsust, küll aga võivad mõned rasestumisvastased vahendid mõjutada imetamise edukust. Nii ei sobi imetavale emale näiteks kombineeritud rasestumisvastased tabletid, kuna need võivad vähendada rinnapiima hulka. Sünnitusjärgseks kontratseptsiooniks sobivad: 1. Barjäärimeetod
annaabi.ee 
