Mis on üldse altkäemaks? Altkäemaksu andmine eeldab vara, varalise õiguse või muu varalise kasu altkäemaksuna andmist selle andja huvides mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest, mida see ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundi tõttu. Paistab, et see on olulisem, kui ausus ja seaduslikkus, kuna seda tehti väga palju enne, tehakse praegu ja tehakse ka edaspidi. Kuid sugugi mitte kõik ei tee nii. Näiteks, kui Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Anu Toluk otsustas, et endiste Ida-Viru politseinike Kunnar Saksi ja Boriss Semjonovi süüdistamine altkäemaksu võtmises on alusetu, oli kriminaalasja algatamisest möödas kuus ja pool aastat. Kriminaalasja jõudis arutada üksteist kohtukoosseisu ning tehtud oli kümme kohtuotsust. Kui Ida-Viru maakohus möödunud aasta lõpus Saksi ja Semjonovi järjekordselt õigeks mõistis, protestis prokurör Indrek Rebase õigeksmõistva otsuse. Sel kevadel pidi
raames mitmeid juriidilise sisuga dokumente. Viimane oli ka minu põhikohustuseks prokuratuuris. Seega kirjutangi aruandes minu poolt koostatud juriidilise sisuga dokumentidest, milledest enimkoostatute kohta on toodud aruande lõpus ka näidised. Samuti annan ülevaate karistusõiguse menetluslikust poolest, millega samuti kokku puutusin. 1. Praktika-asutuse üldiseloomustus Praktika läbiviimiseks valisin avalikus teenistuses oleva asutuse - Põhja Ringkonnaprokuratuuri, mis asub Tallinnas ning mille tööpiirkonnaks on Harju Maakond. Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemissalas olev valitsusasutus, mida juhib Riigipeaprokurör, kellele allub nii Riigi- kui Ringkonnaprokuratuurid. Põhja Ringkonnaprokuratuuris, kus viisin läbi oma praktika, on viis osakonda. I osakond (narko- ja isikuvastased kuriteod), II osakond (korruptsiooni-, majandus- ja ametialased kuriteod), III osakond (alaealistega seotud kuritegevus), IV osakond (üldkuriteod I), V
oktoobri hommikul võttis toona 15- aastane Vahur oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja üheksa padrunit. Ta toimetas need enda koolikotis kooli, kus kandis kaasas relva ja padrunit ning kasutas klassiruumis relva ja tulistas korduvalt õpetajat. Kohus: tapmine pandi toime kavatsetult 9.oktoobril kinniste uste taga toimunud kohtuvaidluses taotles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene praeguseks 16-aastasele noorukile maksimaalset ehk kümneaastast vangistust VÄLISMAA: Süüria diktaator al-Assad käis saladuskatte all Moskvas Putiniga kohtumas Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov avaldas kolmapäeva hommikul, et Bashar al- Assad tegi teisipäeval salavisiidi Kremlisse. Peskovi sõnul pidas al-Assad kõnelusi Putiniga, vahendab RIA Novosti. „Eile õhtul käis töövisiidil Moskvas Süüria president Bashar al.Assad
kuulub süüdistuse esindamine Ülemkohtus ning samuti kriminaalasjade algatamine kohtunike, kaitseväe ohvitseride ning avaliku teenistuse teenistujate suhtes, kes on rikkunud usaldust. Teiseks lüliks on riiklikud süüdistajad, kes tegutsevad kolmes suurlinnas ja maakondades ning madalaimaks lüliks on piirkondlikud süüdistajad. Eestis on prokurörid prokuratuuriseaduse § 2 kohaselt Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. ProkS § 4 lg 2 kohaselt on Riigiprokuratuuri prokurörid riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja prokuröri abid. ProkS § 4 lg 2 sätestab, et Riigiprokuratuurile alluvate ringkonnaprokuratuuride prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid. Rootsis toimub kohtunikuks saamine nii, et kõik kõrgkooli lõpetajad esitavad avalduse
Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud. Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. 19.Prokuratuuri ülesanded, prokurör?Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör Lavly Perling. See on justiitsministeeriumi haldusalas, kui düksikküsimuste lahendamisel iseseisev. Riigiprokuratuur Tallinn. 4 ringkonnaprokuratuuri Viru/Lõuna/Põhja/Lääne. Prokuratuur osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku tegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esindab kohtus riiklikku süüdistust. Prokuröre on Eestis kokku 164. Prokuröridele esitatakse kõrgendatud nõuded: magistrikaad õiguse õppesuunal, kõrgete kõlbeliste omadustega, oskab eesti keelt C1 tasemel, on prokuröri tööks vajalike võimete ja isikuomadustega. 20.Politsei, politseinik
Esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande. Esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuur Ringkonnaprokuratuuri prokurörid: tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse esindavad riiklikku süüdistust kohtus täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on: juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid. Distsiplinaarvastutus Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüüteod on:
riigivõim." Kohtualune ise käsitas oma kodulehte n. ö tervikliku eneseväljenduskoguna, mille erinevate osade iseseisev analüüsimine poleks tema arvates õige. L. Kaplinski väitel oli tema eesmärk lugejat rabada ja sokeerida ning panna mõtlema. Kohus nõustus (Tartu Maakohus) sellise arusaamaga ja leidis, et ka kodulehe tervikkujundus ja ülesehitus viitas kohtualuse soovile luua loomingulist tervikut. Tartu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Raul Heido, taotledes maakohtu otsuse tühistamist. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. juuni 2005. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse, tunnistas L. Kaplinski KarS § 151 järgi süüdi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on avaliku huvi mõistet põhjendamatult kitsendanud, ning asus seisukohale, et avaliku huvi sisuks on teatud üldine hüve, mis hõlmab ka riigi sisemist ja välist rahu. Põhjendades L
kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus,
04.2017) puuduste kõrvaldamiseks. Teda teavitati ka sellest, et kui puudusi ei õnnestu kõrvaldada, tuleb tal siirduda abiprokuröri ametikohale, mis vastaks tema teadmistele ja oskustele paremini. 03.04.2017 toimus uus vestlus, kus Riigiprokuratuur teavitas Tammikut, et puudused on kõrvaldamata. Vestlused protokolliti ning Tammikule anti võimalus 3 päeva jooksul protokollidesse omad parandused esitada. 19.04.2017 vabastas Riigi peaprokurör käskkirjaga nr RP-3-1/17723 Edela ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Martin Tammiku avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 1 alusel prokuröriteenistusest alates 03.05.2017. Käskkirja põhjendati järgmiselt: “Martin Tammiku töös esinevad järgmised puudused. Puudulikud teadmised kriminaalmenetlusest ja oma tööjaotuskava järgsest valdkonnast (sh oskamatus rakendada seadust praktikas, ülevaate puudumine juhitavatest menetlustest ja tööjaotuskava järgsest kuritegevuse liigist).” Tammik soovib käskkirja vaidlustada
Kokkuvõtlikult on prokuratuuril (prokuröril) kaks peamist ülesannet: kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus. Prokuratuur on kaheastmeline, koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad PPA prefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi – madalaim aste, ükskõik mis haridusega Ringkonnaprokurör – 14 inimest, eelistatakse inimest väljastpoolt süsteemi Vanemprokurör Juhtivprokurör- 4 inimest Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Prokuröriks saamine: Eristada tuleb prokuröri abiks saamiseks esitatavaid nõudeid – võrreldes teiste prokuröridega on haridusnõue erinev!
distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses; 3) palga vähendamine; 4) teenistusest vabastamine. Distsiplinaarkaristusena võib prokuröri palka vähendada mitte rohkem kui veerandi võrra ja mitte kauemaks kui üheks aastaks. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon, mille koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on: 1) justiitsministril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul; 2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus
distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses; 3) palga vähendamine; 4) teenistusest vabastamine. Distsiplinaarkaristusena võib prokuröri palka vähendada mitte rohkem kui veerandi võrra ja mitte kauemaks kui üheks aastaks. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon, mille koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on: 1) justiitsministril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul; 2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus
2) kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale; 3) kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule. (3) Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui: 1) ta püüab põgeneda; 2) ei ole tuvastatud tema isikut; 3) ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid; 4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. 5. Ohtlik inimene Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör taotles Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunikult röövimise toimepanemises kahtlustatava A vahistamist. Vahistamismääruse vormistamisel järgis kohus KrMS § 276 lg 2 ja § 145 lg-te 2-5 nõudeid. Samuti märkis eeluurimiskohtunik vahistamismääruses: 1) vahistatava nime ja elukoha; 2) röövimise asjaolud, mille toimepanemises A-d kahtlustatakse; 3) vahistamise aluse, viidates KrMS §-le 130; 4) vahistamise põhjenduse
annaabi.ee 
