KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid,
clairol.com Clorox (ArmorAll, Formula 409, Fresh Step, Glad, Liquid Plumber, Pine-Sol, Soft Scrub, S.O.S., Tilex), 1221 Broadway, Oakland, CA 94612; 510-271-7000; 800-227- 1860; www.clorox.com Colgate-Palmolive Co. (Ajax, Fab, Hills Pet Nutrition, Mennen, Palmolive, SoftSoap, Speed Stick), 300 Park Ave., New York, NY 10022; 212-310-2000; 800-221-4607; www.colgate.com Coty (Adidas, Calvin Klein, Davidoff, Glow, The Healing Garden, JOOP!, Jovan, Kenneth Cole, Lancaster, Marc Jacob, Rimmel, Stetson), 1325 Ave. of the Americas, 324th Fl., New York, NY 10019; 212-389-7000; www.coty.com Cover Girl (Procter & Gamble), One Procter & Gamble Plz., Cincinnati, OH 45202; 513-983-1100; 800-543-1745; www.covergirl.com Del Laboratories (CornSilk, LaCross, Naturistics, New York Color, Sally Hansen), 178 EAB Plz., Uniondale, NY 11556; 516-844-2020; 800-952-5080; www.dellabs.com Dial Corporation (Purex, Renuzit), 15101 N. Scottsdale Rd., Ste. 5028, Scottsdale, AZ
Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Alar Laneman Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Siret Kotka Martin Repinski Signe Riisalo Kai Rimmel Keit Pentus-Rosimannus Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Andrus Seeme Sven Sester Priit Sibul Riina Sikkut Mihhail Stalnuhhin Andres Sutt Aivar Sõerd Marko Šorin Kristina Šmigun-Vähi Raivo Tamm Tarmo Tamm Urve Tiidus Vilja Toomast Marika Tuus-Laul Jaak Valge Viktor Vassiljev Mart Võrklaev 185749 on Riigikogu praeguse koosseisu liikmete nimekiri. nimi on eraldatud tühikuga
..... Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind tõstab esile inimesi, kellel on väljapaistvad teened eesti keele ees: eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Auhinna mõtte algatasid Jüri ja Irma Sild 1988. aasta sügisõhtul. Irma Sild oli Väike-Maarja keskkooli õpetaja, Jüri Sild Rakvere rajooni heal majandusjärjel oleva Energia kolhoosi esimees. Nende ideed toetasid Mart Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang. Kavatsus sai teoks 20. märtsil 1989. aastal, kui Lääne-Virumaa Energia kolhoosi juhatus asutas Jüri Silla ettepanekul F. J. Wiedemanni keeleauhinna. Esialgu andsid auhinda välja Energia kolhoosi põllumehed, hiljem püsis see elus tänu Jüri Sillale. Tunnustuseks auhinna algatamise eest autasustas Eesti Vabariigi President Lennart Meri Jüri Silda 2001. aastal Valgetähe medaliga. Ürituse kavva kuulus igal aastal laureaaditamme istutamine.
valati parfüüm ümber lõhnaõlipudelitesse. Tekkisid kauplused , kus müüdi laias valikus ilusaid lõhnaõlipudeleid. Kui parfüüme hakati tootma keeruka püramiidsüsteemi alusel ( vaata lk 5 Püramiidsüsteem) tuli juba tehases lõhnaõli pudelisse panna. Pudeli põhiülesandeks sai potentsiaalse ostja tähelepanu köitmine.Pudeli välimus on parfüümi müümisel olulise tähtsusega. Kategooriad 19. sajandi lõpus tegi prantsuse päritolu parfüümimeister Eugene Rimmel ettepaneku jagada parfüümides kasutatvad lõhnaained 18 gruppi . Umbes samal ajal üritas teine parfüümilooja Charles Piesse tutvustada rühmitamist , mille alusel parfüümilõhnad jaguneks nootide alusel . Süsteem kukkus küll läbi , kuid seos muusikaterminitega on säilinud. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhnast, näiteks: lillene, puuviljane, metsane, idamaine, värske jt., lisaks sellel on neil omakorda palju alaliike . Kuid
sellel teeaml ma tõesti ilmselt väga valmis ei ole. Vähemalt hetkel mitte Kas on ka kedagi, kelle nõu te vahel oma loomnu juures kuulda võtate või kellelt ise mõne kirjatüki juures nõu küsimas käite? Ei käi naljalt, luule puhul, aga juturaamatu Presidendi suur saladus juures oli Leelo Tungal päris oluline läbilugeja, suured tänud talle, et see raamat on just selline nagu ta praegu on Vanasti püüdis Ruudi Rimmel mulle nõu anda, kui mul need esimesed trükiproovid olid, aga mina jälle ei tahtnud siis kuulda võtta, aga eks midagi sealt tuleviku jaoks ikka kõrva taha panin. Kas teile 1. aprillil nalja tehti? Või tegite ise mõne hea nalja? Milline on üldse üks hea aprillinali? Aprillil tehti mulle selline nali, et kutsuti Palamusele huumoripreemiat vastu võtma, ma naljapärast läksingi ja kujutad ette - andsidki preemia mulle. Minu lemmiknali, millega ma ise olen 1
võib-olla tingitud ka trükkimise protsessist. 5 Emancipirt e.k. 'emantsipeerunud'. (Suburg kasutab saksakeelset sõnavormi läbi kogu artikli, küll selgitades sõna tähendust, kuid otsest vastet loomata; leidub ka kohmakas eestipärastus: emancipirimine) 6 https://naised.net/tag/lilli-suburg/ 7 Suburgi tütarlastekooli jalajälge, selle kuulsaid õpilasi, teame: Aino Tamm, Miina Härma, Mari Raamot jt. 8 Rudolf Rimmel Usutunnistus (250 kaksikvärssi aastaist 1984-1987.) Tln: Eesti Raamat, 1990. 9 100 mõistet poliitika, kultuuri, tehnika ja olme vallast, mis on tulnud käibele XX sajandil. (1999) Sõnad valis välja 7-liikmeline zürii, kuhu kuulusid prominentsed isikud publitsistika ja kirjanduse alalt ja TV-st, initsiaatoriks TV-Magazin.
arbujad. Arbujate loomingus jätkuvad nooreestiliku sümbolismi maailmanägemise jooned. 1940. aastaks olid luules kesksele kohale kinnistunud arbujad. Eesti luule kaanon oli kujunenud arbujatekeskseks, vahepealsed eluläheduslikud suundumused taandusid. 1940. aastaks oli modernismieelne situatsioon, sürrealism jõudis Tallinna. 1940nda esimeses pooles eesti luules valitses põlvkondade tasakaal: Visnapuu, Under, Adson ning arbujad, lisaks veel Hendrik Adamson ja Leili Rimmel. August Alle kirjutas mitut sorti luulet, nendest kõige tuntumaks sai epigrammi autorina, satiirikuna ja följetonistina. Klassikalisse raudvarasse ,,Eesti pastoraal". Hendrik Adamson alustas mulgikeelse luulega. Kodukohalüüriku tuntus sai Adamsonile omaseks. Adamson on mitmekülgne kirjutas kolmes keeles korraga: mulgi keel, eesti kirjakeel ja esperanto keel. Luulekogusid avaldas 1930ndate lõpuni välja. Artur Adson Kujundas võru keelses luules välja peatraditsiooni
esinemine tingib nahkade esmase töötlemise käigus suuremat töö mahtu. NAHAALUNE LIHASKUDE asetseb vahetult rasvkoe all või selle puudumisel derma all. See kiletaoline kiht on moodustunud vöötlihasrakkudest. Nahaalune lihaskiht on tugevamalt arenenud turja, kaela, rinna ja pea piirkonnas ning abaluude kohal ja väheneb paksuselt puusade, külgede ja esijalgade suunas. Lihaskiht kinnitab naha keha külge. Kohtades, kus ta on hästi välja arenenud on naha eemaldamine raskem. (Koostanud E. Rimmel) Töötlemine Nahkade esmase töötlemise protsessi alla kuuluvad: · naha eemaldamine korjusest; · naha mälvapoole puhastus nahaalustest rasva ja lihaskoe kihtidest. Esmase töötlemise eesmärgiks on kindlustada naha karvkatte ja mälvapoole kvaliteedi säilimine ja naha kaubanduslik välimus. Iga nahaliigi jaoks on maailmas kehtivates standardites fikseeritud kindlad nõuded esmase töötluse tegemiseks. Eestis ei ole neid standardeid kehtestatud. Oskamatu nahastus, hooletus
Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Martin Repinski Mailis Reps Signe Riisalo Kai Rimmel Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Andrus Seeme Sven Sester Priit Sibul Riina Sikkut Mihhail Stalnuhhin Andres Sutt Aivar Sõerd Kristina Šmigun-Vähi Marko Šorin Raivo Tamm Tarmo Tamm Urve Tiidus Vilja Toomast Marika Tuus-Laul Jaak Valge Viktor Vassiljev Mart Võrklaev duur, mis töölehe Riigikogu andmete alusel moodustab töölehele Tabel andmetabeli sioon, komisjon, e-postiaadress (kindlasti selles järjestuses)
Senisesse optimismi hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman, kolmandas Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, neljandas Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, viiendas Andres Ehin, Nikolai Baturin jt. Kassetid koostas Oskar Kruus. Kassetipõlvkonna vaimseks isaks oli Artur Alliksaar. ARTUR ALLIKSAAR (1923-1966) Elust Sündis Tartus. Õppis Treffneri gümnaasiumis. Oli Saksa sõjaväes, elas metsavennaelu, töötas raudteel. 1949. a arreteeriti
Kajakas ja Onu Vanja (1896), Kolm õde (1900), Kirsiaed (1903), Ivanov. 16.2. Eesti luule 19601970. aastatel. V. Luik, J. Kaplinski, H. Runnel, J. Viiding, A. Alliksaar. Paari luuletuse analüüs. Luule võimas esiletõus oli seotud 50ndate lõpu autoritega ja nende teostega (Kross, Niit, Smuul, Laht). 60ndate alguses meeletu luule buum (kirjutataxe, loetaxe). Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski, Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel) õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, existeeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel pop: vabavärss (existeeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suutest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik
Sibyl muutus mugavaks Sibyl - tappis ennast ära Dorian ei osanud armastada Maal 2. Kirjanduselu Eestis 1960.-1970. aastatel (kassetipõlvkond, stagnatsioon) Luule võimas esile tõusmine oli seotud 50ndate lõpu autoritega ja nende teostega (Kross, Niit, Smuul, Laht). 60ndate alguses meeletu luule buum (kirjutatakse, loetakse). Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski, Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel). Õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, eksisteeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel popp: vabavärss (eksisteeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suurtest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik
väljendustes vaba ja kõigele avatud. See inimene on meeleline aga ka mõistust, teadust kummardav; ta on maksimalist pürgimustes ja lootustes. Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Esimene kassett (Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Linda Ruud, Enn Vetemaa) ilmus 1962, teine (Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman) 1963, kolmas (Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel) 1965, neljas (Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal) 1966, viies (Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney) 1968. Kassetid koostas Oskar Kruus. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia
-E. RUMMO, J.KAPLINSKI, V.LUIK, H.RUNNEL, J.VIIDING. PAARI LUULETUSE ANALÜÜS. Kassetipõlvkond: 1960.ndad, luulekogude tiraazid tohutud, 3000-21 000 tükki. Toimusid luuleõhtud, näiteks Tartu Ülikooli kohvikus ja klubis. Põhiteemaks olid kaasaaegne ühiskond, aktuaalsed probleemid. Kassettid ilmusid 1962, 1963, 1965, 1966, 1968, viimane ilmus 1970, kuid polnud enam kasseti kujul, ilmus Loomingu Raamatukogus. Luulesse tulid Paul Erik Rummo, Mats Traat, Enn Vetemaa, Rudolf Rimmel, Viivi Luik, Leelo Tungal, Andres Ehin, Jaan Kaplinski jt. Luule oli intelligentne, kõik tahavad ühiskonda muuta. Hando Runnel (1938) sündis Järvamaal talupidaja perekonnas: ema ja neli last. Seetõttu tekkis tal juba väiksena suur lugupidamine naiste ja emade vastu. Õppis mitmetes koolides, sealhulgas ka HTGs. EPAs õppis kaugõppes agronoomiks, aga seda ta ei lõpetanud. Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Noorus, hiljem Loomingus
annaabi.ee 
