Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riistvõimlemine referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riist, rööbaspuud, võimlemise, poom, riistvõimlemine, hobusel, rist, kitse, kehalises, sisult, sportvõimlemine, sooritatakse, tundide, kreekasse, 1903, toenghüpped, tegija, filigraanne, sooritamine, rõngad, friedrich, ludwig, jahn..............................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemine..................................................................................................................3 Kohtunikud...................................................................................................................................4 Raskusastmed...............................................................................
.........4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika...................................................5 Trampoliinvõimlemine.....................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, rütmitunnet ja loovust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja
Sportvõimlemine rööbaspuudel Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime Andrese rist. 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks,
1.Sissejuhatus Võimlemine on spordiala, mis vajab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist
Riistvõimlemine kui võistlussport Võimlemine on spordiala, mis nõuab sportlaselt kehalist jõudu ja paindlikkust. Ala jaguneb riist- ja iluvõimlemiseks. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil. Iga harjutuse eest saab sportlane züriilt hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on küll pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000. aastast. Samas mujal maailmas on tegu ülipopulaarse alaga. Riistvõimlemine kadus Eesti spordimaastikult 2000. aastal, kui ainus riistvõimlemissaal suleti ja võistlusi pole enam korraldatud. Entusiastid ihkavad alale taas hinge sisse puhuda.
Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemise alaliigid ja nende tutvustus Rahvusvaheliselt on tänapäeval kasutusel järgmised võimlemise alaliigid:
..................................................4 2.5. Erinõuded..............................................................................................................................4 2.6. Elemendirühmad...................................................................................................................5 2.7. Vead......................................................................................................................................6 2.8. Naiste riistvõimlemine..........................................................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID...........................................................................9 Sissejuhatus
Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft. Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude võimleja Viktor Tsukarin, tulles absoluutseks tsempioniks, saavutas üksi 4 kuldmedalit, mis on ainulaadseks sündmuseks olümpiamängude ajaloos. Eestis võime lugeda võimlemise arengu alguseks alles aastaid pärast teist maailmasõda. Harjutusvara võimlemises on tohutult rikas ja mitmekesine, selle metoodika painduv. Tänu sellele võib harrastada võimlemist igas vanuses. Eriti populaarseks on muutunud võimlemine meie noorte hulgas. Sportvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel- 1896. aastal Ateenas.Võistlesid ainult mehed. Kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja
Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamangude võistluskavva. See omakorda jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvüimlemiseks, rühmvõimlemiseks,
liikumine 18.-19. saj Saksamaal ja Sveitsis. filantroop kooli kehalise kasvatuse aluste loojad. Mängud, praktilised harjutused käeliste tegevuste arendamiseks, kehalised harjutused. filantropiin- filantroopide poolt asustatud internatkoolid. Pandi rõhku käsi-ja aiatööle, kehalisele kasvatusele, tervislikele eluviisidele ja õpilaste aktiivsusele. rüütliakadeemia- aadlinoormeeste õppeasutused 17.-18. saj. Valmistati ette hoovkonna sõjaväe ja tsiviilameti jaoks. voltizeerimine- puust hobusel võimlemine tööstusrevolutsioon- 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad inimtööjõu asemel. Jean Jacques Rousseau vaated kehalisele kasvatusele: ,,Emile ehk kasvatusest" rõhutab lapse sünnipäraste omaduste väljaarendamise vajadust; pooldab loomulikku kasvatust ja õppimist vahetult elust endast.
annaabi.ee 
