riistvaralise skeemi tundmist. Sellistel juhtudel aga on kasutajatoeks tavaliselt arendajad. Tarkvaratehnik – Tegeleb tarkvaraliste probleemide lahendamisega klientidel. Tööülesanneteks võivad olla näiteks operatsioonisüsteemi uuesti installimine, format, tarkvara seadistamine, pahavara eemaldamine, uue tarkvara kasutama õpetamine, andmete taastamine ja nii edasi. Tarkvaratehnik peab tundma ka riistvaralist poolt. Sellisel juhul oskab inimene tuvastada juhtumeid, kus veaks on hoopis vigane arvuti komponent mitte tarkvara. Kuna arvutitehnik on tavaliselt liikuv inimene kes alati ei tea, mis teda saja protsendiliselt ees ootab uue tööülesande puhul, on neil kaasas tavaliselt terve hulk töövahendeid. Vaatame mõndasi, mida oleks soovituslik alati kaasas kanda, misjuhul ei jääda kliendi juures hätta.
tarkvara seaduslik kasutamine on Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel nii või teisiti kohustuslik ja ettevõtte juhtkond vastutab selle eest.Kui aga küsida, mis kasu ettevõte tarkvaraauditi läbiviimisest saab, siis sellele on juba märksa keerulisem lühidalt vastata. Tarkvaraauditi tulemus annab ettevõttele kindla teadmise, mis tema arvutites toimub, kas kõik on seaduslik ning kui palju kasulikku ja kui palju kasutult seisvat tarkvara (mis on ju ühtlasi tarbetu kulu!) riistvaralist ressurssi kasutab. Auditi tulemusena valmiv analüüs võimaldab ettevõttel hinnata ka seda, millist tarkvara tal igapäevases töös vaja läheb ning millisel hulgal tal seda vaja on, kas mõne kalli programmi pidamise asemel võiks seda teenust mujalt sisse osta või millisele tarkvaraplatvormile üleminekuga tuleb ettevõttel lähiaastate perspektiivis üle minna, et rahuldada ettevõtte vajadusi. Kokkuvõttes võimaldab selline analüüs ettevõtte IT haldusele kuluvaid
8 Kokkuvõte Ülesanded olid harivad. Ülaltoodud lahendusi võiks täiendada neid oskuslikult lühendades ja sellega seadet vähem koormates, ühtlasi kiirendaks see ka protsessi kestust. Viimase ülesande lahenduse juures kasutasin tarkvaralist viivitust endaloodud loenduri näol, selle asemel oleks ehk võimalik programmikoodi lihtsustamiseks ja täpsema viivitusaja saavutamiseks kasutada riistvaralist loendurit. 9 Kasutatud kirjandus 1. I.Roasto, T.Jalakas, M.Lehtla. Mikrokontrollerite arendus- ja õppestend. (Internet. Saadaval: http://ajamlab.ene.ttu.ee/file.php/15/PIC_stend.pdf ) 2. Näidisprogramm ühe valgusdioodi lülitamiseks. (Internet. Saadaval: http://ajamlab.ene.ttu.ee/file.php/15/PIC_examples/Digitaalsisendite_ja_digitaalvaelju ndite_kasutamine/Input_output.asm )
järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programmi täitmine jätkub katkenud kohalt. Riistvaralise realisatsiooni korral on pinumälu põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregisterid kui infot saab nihutada. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt programne realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. XV. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm /157-163/ RISC Vähe käske, lihtsamad käsud. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk
Dokument kantakse üle musta-valge lõigu pikkuse põhimõttel RLE (run length encoder). 2)MPEG MPEG tagab üldiselt parema kvaliteediga video kui teised vormingud (näit.Video for Windows või QuickTime). MPEG faile saab dekodeerida spetsiaalse riistvara või tarkvara (kodekite) abil. MPEG-1, mida kasutatakse CD-ROM ja Video CD ketaste juures, tagab kaadrisageduse 30 kaadrit sekundis, lahutuse 352x288 pikslit, 24-bitise värvi ja CD-kvaliteediga heli. Enamik MPEG-videokaarte teostab riistvaralist pildi suurendamist täisekraani mõõtmeteni. MPEG-1 vajab ribalaiust 1,5 Mbit/s. MPEG-2 toetab laias valikus audio/video vorminguid, sh tavaline analoog-TV, HDTV ja 5 kanaliga ruumiline heli. Tagab DVD-filmide juures kasutatava pildilahutuse 720x480 pikslit. MPEG-2 vajab ribalaiust 4 kuni 16 Mbit/s. MPEG-3 ei saanudki kasutusküpseks. MPEG-4 ei kasuta pidevaid andmevooge, vaid tegeleb sõltumatult töödeldavate audiovisuaalsete
................................................................................... /juhendaja allkiri/ 1. Töö eesmärk Ülesandeks on tekitada IP-telefoni süsteem, mis võimaldab demoda Trixboxi erinevaid võimalusi/omadusi. Mida rohkem erinevaid asju töötab, seda parem. Iga meeskonna käsutusse antakse nende oma Trixboxi virtuaalmasin (NerdVittels variant). Lisaks on kasutada 3 tarkvaralist IP-telefoni ja loodetavasti 2-3 riistvaralist IP-telefoni. 2. Kasutatavad seadmed · Microlink N350 sülearvuti · VMware player tarkvara · Red Hat Enterprise Linux v4 (CentOS-4.4 Kernel 2.6.9-34.0.2.EL on an i686) operatsioonisüsteem · X-Lite softphone tarkvara · IAX VoIP teenus (www.voipjet.com) · Mikrofonid · RSTI laboris olevad arvutid 3. Töö käik Töö koosneb erinevatest etappidest. Kõigepealt tuleb alla laadida vajalik tarkvara.
D (delay) andmesisendiga, säilitab niikaua eelmise väärtuse kuni clock sisendisse tuleb 1. Sõltub D väärtusest. Saab säilitada lühiajalist infot. 0=Q(t1), 10=0, 11=1. JK (jumpkey) universaalsisendiga, nagu RS, aga pole keelatud kombinatsiooni 11. 11 korral muudab oleku vastupidiseks. 00=Q(t1), 01=0, 10=1, 11=Q t 1 . JUHTAUTOMAAT: OSA KÄSU TÄITMISEL JA REALISEERIMINE Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
puhul väärtpaberituruloleks õigustatud kulutus täielikult välja vahetada süsteem millegi rohkem usaldusväärsega. Serverid võivad sisaldada kiiremaid, suurema mahutavusega kõvakettaid, suuremaid ventilaatoreid või vesijahutust, et soojust ära juhtida, japuhvertoiteallikat, mis kindlustab, et serverid jäktavad töötamist ka elektrikatkestuse korral. Need komponendid pakuvad paremat jõudlust ja vastupidavust vastavalt suurema raha eest. Serverid omavad riistvaralist liiasust rohkema kui ühe seadme paigaldamine (toiteplokkid, kõvakettad), kindlustamaks, et ühe rikke puhul on teine kohe saadaval ning infot ei läheks kaduma. Kasutatakse veaparanduskoodiga mälu, et vigu kindlaks teha ja parandada. Selleks, et parandada vastupidavust kasutavad enamus servereid veaparanduskoodiga mälu, RAID kettamasiivi, lisa toiteallikaid ja muud. Sageli on komponendid ka käigultvahetatavad, mis laseb neid vahetada jooksvalt, ilma et selleks peaks serveri välja
Alati, kui toimub kirjutamine, siis modifitseeritakse SP väärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis salvetatakse sõna. Lugemisel on vastupidi –alguses loetakse sõna ja seejärel modifitseeritakse SP, et ta osutaks järgmisele varem salvestatud sõnale pinumälus. 2) teiseks riistvaraline realisatsioon -pinumälu on põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregistreid, kus infot saab nihutada sünkroonselt. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliset põhimälul põhinev realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. XII 1. Loendurid. VT II piletit 2. Suvapöördusmälud. 21 o Pooljuhtmälud
kiirusomadusi, kuna ei pea jagama siini teistega ning võimalik on kombineerida mitu ühendust tööle samaaegselt. Kasutab punktist punktini topoloogiat seadmete vahel ja kahe seadme vahel võib ühendus koosneda mitmest traatide paarist, millega saab vastavate seadmetevahelise ühenduse soovitud andmevahetusekiirusele vastavalt konfigureerida. Näiteks võrgukaardi jaoks kasutatakse PCIe x1 siinipesa aga graafikakaardi jaoks on kasutusel PCIe x16 siini pesa. Eelkäija PCI siin vajas riistvaralist arbitreerimist, millega jagati seadmetele õigust siini kasutada, kuna siin oli jagatud erinevate seadmete vahel ja korraga sai sai siinil olla ainult üks juhtiv seade. Ehituselt on PCIesiin soodsam, kuna vajab vähem komponente. PCIe toetab uuemaid tehnoloogiaid (kuumvahetatavus, võimsusäästurežiimid, QoS (Quality of Service), jne). PCIe siini eri versioonide jõudlusnäitajad on toodud allpool tabelis.
väärtpaberiturul oleks õigustatud kulutus täielikult välja vahetada süsteem millegi rohkem usaldusväärsega. Serverid võivad sisaldada kiiremaid, suurema mahutavusega kõvakettaid, suuremaid ventilaatoreid või vesijahutust, et soojust ära juhtida, ja puhvertoiteallikat, mis kindlustab, et serverid jätkavad töötamist ka elektrikatkestuse korral. Need komponendid pakuvad paremat jõudlust ja vastupidavust vastavalt suurema raha eest. Serverid omavad riistvaralist liiasust rohkema kui ühe seadme paigaldamine (toiteplokkid, kõvakettad), kindlustamaks, et ühe rikke puhul on teine kohe saadaval ning infot ei läheks kaduma. Kasutatakse veaparanduskoodiga mälu, et vigu kindlaks teha ja parandada. Selleks, et parandada vastupidavust, kasutavad enamus servereid veaparanduskoodiga mälu, RAID kettamasiivi, lisa toiteallikaid ja muud. Sageli on komponendid ka käigultvahetatavad, mis
spetsiaalsesse registrisse. Alati kui toimub kirjutamine siis modifitseerikatse Spväärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis salvestatakse sõna. Lugemisel vastupidi - alguses loetakse sõna ja seejärel moodustatakse SP, et ta osutaks järgmisele varem salvestatud sõnale pinumälus. Riistvaralise realisatsiooni korral on pinumälu põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregisterid kui infot saab nihutada. Igale sõna bitile vastam oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt programne realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. PILET 6. Paralleelarvutid (SISD,SIMD,MIMD, MISD). Paralleelarvuti tähendab, ete ühes süsteemis on mitu korraga töötavad ALU, protsessorit jms. Paralleelarvutid on eraldi klassina välja toodud näitamaks , et selle tehnoloogia eelised
väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest – skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 21.Juhtautomaat: Osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja
sisendkoodi korral aktiivne ainult üks väljaund. Nüüd läheb käsudekoodril aktiivseks väljund, mis näitab millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kuid sealjuures võib olla ka andmeid või aadress. Aktiivne dekoodri väljund näitab, millise käsu kood on käsuregistris. o käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. o juhtautomaat (CU - Control Unit) Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
TTÜ Raadio ja sidetehnika 52 instituut. 26 XILINX CPLD Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 53 instituut. XILINX Spartan 3 FPGA Madal hind, palju arhidektuurilisi omadusi. Hinna madalal hoidmiseks kasutab 90 nm tehnoloogiat Omab DSP funktsionaalsust (kaksteist 18*18 riistvaralist korrutit) Spetsiaalkorrutid väärtuste korrutamiseks konstandiga Kuni 330 GMAC suurusjärgus DSP funtsionaalsus Digital Clock Management, sageduste genereerimine 25-325 MHz Kvadratuurne ja täppisfaasi juhtimine Efektiivne mälukasitus: 520 Kb jagatud mälu, 1.87 Mb kaasatud Block-RAM-i LUT on võimalik ühendada kaskaadi, et saavutada pikemaid registreid Pipeline registrid video või juhtmevaba ühenduse tarbeks.
Sulgede vahetamine toimub tarkvaraga juhitult. Paremate plotteritega võib olla joonise täpsus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. 11. PILET 1. Trigerid Vaata 1.1 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
Mikroprogrammis on olemas üldosa koos käsukoodi lugemise ja käsuloenduri modifitseerimisega ning operandide lugemine ja resultaadi salvestamine, kuid ta puudub täitmisel. Pilet 17 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Vaata Pilet3 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. 3. Alamprogrammide poole pöördumine. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule, mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine. Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kuid sealjuures võib olla ka andmeid või aadress. Aktiivne dekoodri väljund näitab, millise käsu kood on käsuregistris. käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. juhtautomaat (CU - Control Unit) 18 Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
käsudekoodril aktiivseks väljund, mis näitab millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kuid sealjuures võib olla ka andmeid või aadress. Aktiivne dekoodri väljund näitab, millise käsu kood on käsuregistris. o käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. o juhtautomaat (CU - Control Unit) 18 Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
Alati, kui toimub kirjutamine, siis modifitseeritakse SP väärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis salvetatakse sõna. Lugemisel on vastupidi alguses loetakse sõna ja seejärel modifitseeritakse SP, et ta osutaks järgmisele varem salvestatud sõnale pinumälus. 2) teiseks riistvaraline realisatsioon -pinumälu on põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregistreid, kus infot saab nihutada sünkroonselt. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliset põhimälul põhinev realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. 32. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne siin Synchronous Bus clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Asynchronous Bus - Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem
See viivitus põhjustab katkevvoolutalitluse koos tühijooksuperioodiga, mille vältuseks on harilikult 5 kuni 10 ms. Pingemoonutuste kõrge tase põhjustab hilistumisaja. Koormust läbib moonutatud vool, tekitades tunnusjoonte mittelineaarsuse ja kitsa katkevvoolupiirkonna (joonis 3.5, a). Voolumoonutuste vältimiseks madalatel sagedustel on kõrgekvaliteedilistes ajamites nõutav hilistumisaja kompenseerimine. Siin kasutatakse nii tarkvaralist kui riistvaralist kompensatsiooni. Mitmefaasiliste alaldite juhtimiseks kasutatakse tavaliselt tüürimpulsside jagurit (PDU), mis moodustab impulsside jada loogilise korrutamise abil. Joonisel 3.6 on tüürimpulsside jaguriga kolmefaasilise kaksikalaldi sõltumatu juhtlülitus. Kuna antud ajavahemikul töötab ainult üks alaldi, siis juhib tüürimpulsside jagur juhib mõlemat türistoride gruppi selliselt, et esimene grupp voolu pidevalt, teine on aga välja lülitatud
annaabi.ee 
