Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibib Euroopas tänini Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt üles, vaid ülalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust e.tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Varakristlik muusika Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd PalestiinasMuutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... . Varakristlik muusika ·Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd Palestiinas. ·Muutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... ·Esimestel sajanditel levis ristiusk peamiselt Süürias, Väike Aasias, Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas . Kristlik liturgia (jumalateenistuse kord) koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunes Süüria aladel. 4
2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kultuur on loodud V-Kreeka kultuurist. Seal kujunes välja 2 riigikorda- demokraatlik ja diktatuur. Demokraatlik riigikord andis võimaluse tegelda teaduse, kunstiga ja filsoofiaga. V-Kreeka on suurimaid saavutusi.Filosoofia ja teadus:Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate
2. Kohus annab oma nõuandvat otsust-ainult ÜRO peaassamblee julgeoleku nõukogu. VIIII LOENG: JURISDIKTSIOONI ALUSED Jurisdiktsiooni alused jagunevad: 1. Seaduslik 2. Täidesaatev 3. Kohtulik 5 olulist põhimõttet, mille alusel riik teostab oma jurisdiktsiooni: territoriaalne põhimõte riik on huvitatud kõigest, mis toimub territooriumil. Mingeid takistusi riigil pole seda teostada. huvi inimeste ja juriidiliste isikute riikluses-riik tahab, et tal oleks jurisdiktsioon kõigi isikute suhtes passiivne riikluse põhimõte riik tahab oma kodakondsusega isikuid kaitsta. Riigil on huvi, et tema riikluses olevad kodanikud käituksid korralikult ka välismaal-riigi maine/reputatsioon. riigikaitse põhimõte ka väljaspool riigi territooriumi ja mitte tema enda kodanike poolt kui takistab mingil moel. Välismaalane on mingi akti toime pannud(küberrünnak)
1. art 62 (kohtu statuut) juriidiline huvi kaasuses; võib lubada kohtu poolt. 2. riik, kes tahab vahele astuda teatud konventsioonile, mida kohus peab tõlgendama; kohus peab lubama (riik konventsiooniga seotud) kohtu tõlgendus muutub vaheleastuvale riigile kohustuslikuks. ÜRO harta 94 JURISDIKTSIOONI ALUSED Põhimõtted: territoriaalne mis toimub territooriumil huvi inimeste ja juriidiliste isikute riikluses passiivne riikluse põhimõte riik tahab oma kodakondsusega isikuid kaitsta riigikaitse põhimõte ka väljaspool riigi territooriumi ja mitte tema enda kodanike poolt kui takistab mingil moel universaalne põhimõte üldiselt taunitavad. Välja SAATMINE riik otsustab ja tõstab üle piiri; võib igat mittekodanikku välja saata; eiik ei ole kohustatud kodanikku vastu võtma, kui pole tema kodanik.
Nende pingutuste tulemuseks Eestis oli rahvusriigi tekkimine aastail 1917-1920. Rahvusideoloogia poliitilise doktriinina toetub seisukohale, et riikliku organisatsiooni loomulikuks aluseks on etniline ühtsus, rahvas. Teine oluline element rahvuslusideoloogias on idee rahva suveräänsusest. Rahvast, kellel on tekkinud ühine tahe ja eneseteadvus juba 18.sajandil nimetati rahvuseks, natsiooniks. Rahvuse ühine tahe väljendub kõige täielikumalt riikluses. Rahvusriigid tekkisid Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, kus poliitiline süsteem ja riiklikud huvid rajanevad enam-vähem homogeense etnilise kollektiivi rahva ühistele huvidele. Kuid sõltuvalt (ajaloolistest) tingimustest võib natsioon riigina tekkida ka erinevate rahvuste baasil (USA, Kanada, Argentiina, Brasiilia, Austraalia jt.) See on põhjuseks, miks tänapäeva rahvusideoloogias eristatakse kaht suunda: 1) riiklik ehk territoriaalne
Pr pol süsteemi erinevus briti omas on ka see , et see toetub massiivselt põhiseadusele. Pr vabariigi I PS oli kuninga vastu ülestõusnute poolt tekitatud pol manifest enda õigustamiseks.Sealt edasi muutub see Pr riigi käsitluses väga fundamentaalseks dokumendiks , millele kõik üles ehit , kus riigi toimimine ära seletatakse ja paneb aluse konstitutsioonlisele lähenemisele pol süs rajamisel . PS muutmine tähendab alati ka uut faasi Pr riikluses . 50ndate lõpus jõuab Pr IV Vabariik mitmetel põhjustel suurde sisepol kriisi. Ühest küljest on probleemiks IV vabariigi enda ülesehit , nõrgad valitsused , algab Pr koloniaalimpeeriumi lagunemine. 50ndate keskel tabab Pr I suur tagasilöök, kui isesesivuvad Pr kolooniad IndoHiinas , mis on pika ja verise koloniaalsõja tagajärg, millega sisuliselt murtakse prantslaste unistus sellest , et nad saavad jätkata koloniaalimpeeriumiga ja omavad maailmamastaabis sõnaõigust
Tööliste nõudmised: 1) Kaitseliidu laialisaatmine, 2) Uus valitsus, 3) Poliitvangide vabastamine, 4) Pakti täitmine, 5) Demokraatia taastamine. Tallinnas Vabaduse väljakule kogunes umbes paar tuhat meeleavaldajat, kaasas paarkümmend punast lippu ja loosungeid. Mööduti Vene saatkonnast, kus neid tervitas Zdanov ja Botskanjov, saabuti Kadrioru lossi ning saadeti esindajat K. Pätis juurde, kes nõudis eelmainitut. Nõukogulikud ümberkorraldused riikluses (nõukogud ja täitevkomiteed, kommunistlik partei), majanduses (natsionaliseerimised, maareform) ja kultuurielus. Repressioonid: repressiivasutused, arreteerimised, terror, juuniküüditamine. Ultimaatumivalitsus: Oli koostatud valitsuse kava ehk deklaratsioon. Tegemist oli ülddemokraatlike nõudmistega, mis sobis Eesti rahvale kui ka välismaailmale: 1) Kaitsereziimi kaotamine, 2) Töö olukorra parandamine, 3) Kodaniku õiguste taastamine. Formaalselt võim kuulus presidendile
Teatavate reservatsioonidega võib surmanuhtluse eripreventiivset efekti hinnata l00%-le, sest hukatud [1845] kurjategija uut kuritegu enam toime ei pane. Eluaegse vanglakaristuse võime ära hoida kuritegude toimepanemist sama isiku poolt on kahtlemata väiksem. Jääb ikkagi kasvõi teoreetiline võimalus põgenemiseks, samuti uue kuriteo toimepanemiseks vanglas. Ka on võimalikud muutuse kriminaalseadusandluses või kogu riikluses, mis võivad tingida olukorra, kus kaasinimestele ohtlik indiviid satub taas vabadusse. Eluaegse vanglakaristuse rakendamise praktika näitab, et enamikul juhtudest vaadatakse kuriteo ja kurjategijaga seotud asjaolud teatava aja möödudes üle, mis sageli tähendab eluaegse vanglakaristuse muutmist tähtajaliseks vabadusekaotuseks. Hoopis keerulisem on võrrelda sunnanuhtluse ja eluaegse vanglakaristuse üldpreventiivset efekti - nende karistuste mõju kogu ühiskonnale
augustil 1940 otsustati NSV Liidu Ülemnõukogu VII istungjärgul kuulutada Eesti NSV vastuvõetuks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. 25. augustil võttis Riigivolikogu vastu Eesti NSV Konstitutsiooni. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning 7. aprillist 1941 Eesti NSV Ülemnõukoguks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Nõukogulikud ümberkorraldused riikluses (nõukogud ja täitevkomiteed, kommunistlik partei), 25. augustil võttis enamlik Riigivolikogu vastu ENSV ajutise konstitutsiooni, millega parlament nimetati ümber ajutiseks Ülemnõukoguks ja valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Senisest peaministrist Varesest sai Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nimelist liiduvabariigi esimene mees, kuid tegelikult tähendas see tema tähtsuse drastilist langust.
riigivalitsemise eriliik (von Steini põhipostulaat). Ta on täidesaatva aparaadi autonoomne osa, kes teostab talle riigilt delegeeritud ülesannete lahendamist samuti delegeeritud piisava võimupädevuse alusel. Riik tegeleb üldküsimustega, kohalikud omavalitsused kohalikega - üksnes selles ongi vahe. Ajalooliselt olevat hääbunud kunagine loomuõiguslike sugemetega kogukondlik omavalitsus ammu riigi tekkimisel, ta lahustus riikluses. Seega polevat säilinud algsest sisust midagi peale nimetuse. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (ETS-122) koondab endasse terve rea põhimõtteid, mida võib käsitada ideoloogiliste seisukohtade, arusaamade standarditena, mis sõltumata rahvusriikide "mudelite" erisusest on kõikjal universaalsed ja üldtunnustatud. Kahe ülalpool toodud teooria levikuareaali kõrval on ka rida teisi faktoreid - eeskätt rahvuslik- kultuurilisi ning ajaloolise arengu faktoreid tinginud mitmete nn
Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt rahuldab etniline kuuluvus inimese kaht olulist vajadust: 1) vähendada määramatust enda ümber, 2) turgutada oma enesehinnangut. Rahvuskuuluvus vähendab määramatust, sest annab kultuuriliste normide, tavade ja hoiakute komplekti, mis võimaldab inimestel mõtestada oma kohta ühiskonnas ja käituda vastavalt. Tänapäeval väljendub rahvuse ühine tahe kõige täielikumalt riikluses. Rahvusriik on poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad enam-vähem homogeense etnilise 120 kollektiivi – mingi rahva – ühistel huvidel. Rahvusriigi loomist tõukavad tagant emotsionaalsed, kultuurilised js majanduslikud põhjused. Ühest küljest soovitakse oma riiki selleks, et ei peaks võõraste ees koogutama, et saaks ise otsustada, aga teisalt peab väikeriik oma elujõulisuse hoidmiseks paratamatult olema (majanduslikult) väga avatud.
annaabi.ee 
