Kuidas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu mõjutasid Euroopa arengut? Prantsusmaa revolutsioon sai alguse eelkõige kuninga hooletust käitumisest, sest kuningakoja toretseva ja luksusliku elustiili taustal halvenes aga kiiresti riigi üldine majanduslik olukord ning elanikkonna elatustase langes. Selle revolutsiooni käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kriis, mis Prantsusmaal aset leidis, oli paljude muutuste alustalaks. Toimuma hakkasid suured ümberkorraldused. Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda. Talupojad vabastati teotööst ning kaotati ka kirkukümnis. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. See leidis Euroopas laiald...
2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Charles Montesquieu, - tõi välja 3. sõltumatut võimu kohtuvõim. Demokraatia sobib ainult väikestele riikidele. John Locke - liberalismi rajaja ,,Vabaduse piiriks on see, kui see hakkab segama teist inimest". Tõi välja võmude lahususe põhimõtte. Platon,- antiikaja idealismi esindaja e ideeõpetus. Platon tõi välja riigivalitsuse vormid. Analüüsis erinevaid riigivorme. Edmund Burke konservatismi rajaja. Inglise kirjanik. Leidis, et Prantsuse rev tõi kaasa moraali languse, majandusliku allakäigu, terrori ja vägivalla. Thomas Hobbes empirist. Uus riigi tekkimise teooria - ,,ühiskondliku lepingu teooria" mille kohaselt inimene on loobunud loodusest tulenevast õigusest üksteist hävitada. 3. Kuidas liigitatakse erakondi tegevusharude alusel? Massipartei kaadripartei häälte püüdja 4
Poliitikateaduslik vaatenurk- riik on jõumonopoliga legitiimse keskvõimu korrastatav ala ja inimeste ühendus. RIIGI PÕHITUNNUSED: Riigil on sidus kogum võimuinstitutsioone Riigi ül on saavutada kollektiivselt siduvad otsused Riik on suveräänne-ehk on kõrgeim võimuallikas oma maa-alal elanike suhtes.(sisemine ja välimine suveräänsus. Riik on legitiimne, ehk valdavalt tunnustatud. Riigis on olemas avalik sektor Riigivorme Valitsusviis: monarhia(põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik(parlamentaarne v presidentaalne) Uusline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs. Teokraatlik riik vs. Kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriike. Üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Riigi tekke teooriad Teokraatlik, patriarhaalne, lepinguteooria, orgaaniline teooria, vallutuste teooria, Marksistlik teooria Traditsiooniline impeerium
1787- hakati välja töötama põhiseadust Rene Descartes-prantsuse filosoof, kes väljendas kujukalt uusaja teaduse sihte, juhtmõte ,,ma mõtlen, järelikult olen olemas" Francois Marie Voltaire-kõige kuulsam prantsuse valgustaja, juhtmõte ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" valitsus määras tema ,,filosoofilised kirjad " avalikule põletamisele Charles Louis De Montesquieu-esikraamat ,,pärsia kirjad", ,,seaduste vaimust" selles arvutas ta erinevaid riigivorme, pidades parimaks parlamentaarset monarhiat, Võimude lahutuse põhimõtte autor Jean Jacques Rousseauo-hüüdlause ,,tagasi loodusesse"arvas tollal levivale arvamusele, ''Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?'' Friedrich II.- (1740-1786)kuulsaim valitseja preisimaal, Valitseja, kes oli ka muusik nind kelle helitöid esitatakse veel tänapäevalgi Maria Theresia-valitses austriat 40 aastat, viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud
huvide ühendamine ja konfliktide lahendamine Igaühele sobiva tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine Aristotelese teooria: organiseerus inimühiskond riigis tasandilt tasandile. Riigi tekke ptreohaalsed teooriad On väljakujunenud ka mitmed bioloogilised teooriad. Avalik võim, territoorium ja rahvas riikluse elementidena võivad esineda erinevates riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Riigivorm – õigusteoreetilises kirjanduses 3 erinevad tähenduses: Riigi valitsemise vormi Riiklikku korralduse vormi Poliitilist reziimi Riigi valitsemise vorm – selle all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimu organite loomise, ülesehituse, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigi organite ja indiviididega. Riigi valitsemis vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike.
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu
Igaühel pidi kuuluma õigus võimalikult külluslikule elule. Mida rikkamad olid kodanikud, seda suurem hüvang pidi valitsema riigis. Riik on kõike sobivam ühiskonnavorm, et inimesed võiksid mõistuseseadust tunnetada ja selle ka positiveerida, kehtestada riigi positiivse seadusena. Moraalsed põhimõtted ei olevat midagi muud kui kogemuse ja mõistliku valiku tulemus. [Luts 1997, lk 95]. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) pidas kõiki uusaegseid riigivorme loomuõigusega vastuolu olevaks. ,,Inimene sünnib vabana ja on ometi kõikjal ahelates" (Rousseau, 1750). Russeau eesmärk oli ,,...leida niisugune ühenduse vorm mis ühisel jõul kaitseks kõiki oma liikmeid ja nende vara ning milles iga ühinenu on ikkagi üksnes iseenese alam, jäädes vabaks kui enne" [Du contrat social I, 1762. Ch. VI]. Ühiskondliku lepingu sisu pidi Rousseau järgi seisnema selles, et igaüks loobub oma loomulikest õigusest üldise tahte kasuks, et saada
Machiavelli.. N. Machiavellist alates poliitikateaduse keskseks mõisteks sai olla ainult riik, mis tähendas valitsemis-ja alluvussuhteid rajatud seadustele ja korrapärasusele õigusemõistmisele. Riigivormid tuletas Machiavelli ühiskonnas konkureerivate ja võitlevate jõudude vahekorrast (eelkõige lihtrahva ja aristokraatia suhetest). Sellest tulenevad ka valitsemisvormid: isevalitsus, vähestevalitsus, rahva valitsus. Nii nagu Aristoteleski, eristas ta õigeid ja ebaõigeid riigivorme. Kuivõrd õigus rajaneb Machiavelli arvates jõul, siis puudub poliitilisel võimul temast väljaspool seisev eesmärk ja poliitillise võimu omamine muutub eesmärgiks iseeseses. Selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatrud kõik vahendid, mis teenivad võimu hoidmise või saavutamise eesmärki (Selle juures kasulik on arvestada moraali, rahva eest hoolitsemist ja maa heast käekäigust.) Kuid võimuvõitluses on lubatud kõik vahendid, mida valitseja kasutab oma võimu ja riigi
vormiõpetus: aristoteles leidis et igal asjal on olemas sisu ja vorm. Vormi peab tähtsamaks, vorm on aktiivsem sisu passiivsem. põhjusõpetus: 4ja tüüpi põhjusi 1)aineline nt pintsak 2) materjal millest thehtud, aine 3)vormiline erinevad varjandid pintsakul 4) mõjutav põhjus .- nt tööstuslik robot, kes on valmis teinud. 4) teleloogiline (otstarbekuse õpetus) pintsakul peab olema otstarve Aristotelese ühiskonna filisoofia: tema analüüsis ka erinevaid riigivorme (nagu õpetaja Platon). Kõige parem on, kui võtta erinevatest riigivormidest üle parimad jooned ja nad endal ühendada. Inimene on poliitiline loom (zoon politicom) . sotsioloogilisest aspektist mõtles ta selle all seda, et inimene on ühiskondlik olend. Inimene peab olema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis 10 ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed. Peab olema poliitiliselt aktiivne
perekonna pea). Nõukogu või juhi otsused on seadusteks; 3) Asundused ühinevad omakorda ajapikku asunduste liiduks, mida hakatakse nimetama riigiks, kusjuures riigi valitseja (monarhia juhul) või vanematekogu (vabariigi juhul) on Aristotelese arvates rahva isa. Nende võim riigis on sama, mis isa võim perekonnas. Aristoteles ei idealiseeri täiuslikku riigivormi, nagu teeb seda Platon, vaid hindab riigivorme selle põhjal, kuidas ja mil määral üks või teine neist aristoteleslikku ideaali vooruslikku ehk õiglast valitsemist realiseerib. Aristotelese järgi on igal rahval oma iseloom ja konkreetsed elamistingimused. Tähtis on lõpptulemus - riigi eesmärgi realiseerimine selle rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt. Õiglased riigivormid: 1) monarhia 2) aristokraatia 3) vabariik ebaõiglased riigivormid: 1) türannia voorusetu üksikisiku piiramatu võim
kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajutised piirid (nt Riigikogu uurmiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt). 8. Riigivalitsemise vormid Avalik võim, territoorium ja rahvas riikluse elementidena võivad esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Ajaloo vältel on mitmesuguste majanduslike, sotsiaalpoliitiliste, ideoloogiliste ja muude tegurite toimel riigivormid pidevalt muutunud ja arenenud. Riigivormina tähistatakse: riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliilist režiimi. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehiteuse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega.
tikkuma). Platoni ideaalriigi vormiks on seega ideaalne aristokraatia. Reaalne Antiik-Kreekas tuntud vorm oli vabariik orjandusliku aristokraatia vormis, kus võim kuulus suhteliselt väiksearvulisele päritavate eesõigustega ülikkonnale (tüüpiline oli veel nt Rooma vabariigi perioodil, kus võim oli patriitside käes). Platon peab ideaalse aristokraatia vastandiks kõiki temale tollal tuntud reaalseid riigivorme, millest neli on seejuures täiesti kõlbmatud: 1) timokraatia - siin on kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja mittekõlbelisest seisusest ühsikonnas - seega ei saa avalduda puhtad sünnipärased võimed, mis paneksid ta "õigesse" seisusse; 2) oligarhia - veel kõlbmatum - siin valitseb kõlblusetu, pärilike võimu- või varanduslike õiguste abil võimu haaranud väike ladvik, kildkond ("oligarhid");
7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Kodakondsuse mõiste peaks täpsel kasutamisel olema seotud vaid vabariiki kuuluvate isikutega, kuna monarhias ei ole kodanikke, vaid on monarhi alamad. Seetõttu kasutatakse vahel kodanikuks ja alamaks olemist ühendava täpsema ülsmõistena riikkondsust. Avalik võim, territoorium ja rahvas võivad riikluse elementidena esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses: 1) riigivalitsemise vorm; 2) riikliku korralduse vorm; 3) poliitiline reziim. 2 Õiguse alused 1.3. RIIGIVALITSEMISE VORMID Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate
annaabi.ee 
