suurem kui USA-l. USA võlakirjad on olnud pikka aega mitme riigi välisvaluuutareservi meelepärane mahutuskoht. Eelmise aasta lõpus vähenes USA 10aastase võlakirjade intress 2%-ni, mis oli madalaim tase alates 1954. aastast. See viitab sellele, et võlakirjad on üle hinnatud ning mõjutab omakorda Hiina, Venemaa ja Jaapani valuutareserve. Kui viimasel ajal on paljud turud kukkunud, on USA võlakirjadeturg tõusnud rekordtasemele, kui aga kui riigivõlakirjad ükskord kukuvad, siis teised varaliigid tõusevad ning dollar võib teiste valuutade suhtes nõrgeneda, see aga tekitab USA valitsusel probleeme, et katta oma eelarve puudujääke, dollari väärtuse langemine toob kaasa inflatsiooni. Kui Hiina ega teised riigid enam USA võlakirju ei taha, siis võibki nii juhtuda, pikemas pespektiivis oleks see USA-le väga ränk hoop, kuna selleks ajaks oleks võlg veelgi suurem. Prognoositakse, et 2060.
(Biotehnoloogia); XLF (Finantssektor) jt toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt võimendusega indeksaktsiad: QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt riikide indeksaktsiad: EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 10. Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad? Aktsiad: Lisanduv kapital võimaldab ettevõttel tegevust laiendada Investorid saavad reguleeritud turu ettevõtte aktsiatega kauplemiseks Omanikud saavad teada ettevõtte turuhinna Avaneb võimalus motiveerida töötajaid aktsiaoptsioonidega
SPY (S&P 500 ); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100) 2. USA majandussektorite liikumist peegeldavad indeksaktsiad : XLE (Energia); IBB (Biotehnoloogia); XLF (Finantssektor) jt 3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt. 4. Võimendusega indeksaktsiad QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt 5. Riikide indeksaktsiad EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt 6. Võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 10. Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad? Miks viiakse börsile aktsiad? Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks. Klientide sidumine ettevõttega läbi aktsionäri staatuse. Ettevõtte turuväärtuse kujunemine (ülevõtmiseks?). Järelturu loomine ettevõtte aktsiatele. Kaubeldavad aktsiad kui maksevahend ülevõtmistel. Väljumisvõimalus senistele investoritele.
SPY (S&P 500 ); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100) 2. USA majandussektorite liikumist peegeldavad indeksaktsiad : XLE (Energia); IBB (Biotehnoloogia); XLF (Finantssektor) jt 3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt. 4. Võimendusega indeksaktsiad QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt 5. Riikide indeksaktsiad EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt 6. Võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 14. Balti börside arengutee 1993-1996 Kauplemise algus Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel 2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group 4 Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt
selles, et kõigepealt riigieelarve peab olema kas tasakaalus või äärmisel juhul miinuses -3 %. Teine näitaja, mida hinnatakse on välislaenude mahumäär. On väga suur. See võib olla 60 % kogu selle riigi SKP-st. Hetkel Eestil natuke vähem kui 4,5 %. Selle näitaja hulgas oleme küll kõige esimene. 3. seotud Euroopa vahetuskursi mehanismi liikmeks olemisega. ERM 2. Selle liikmeks on Eesti rohkem kui 2 aastat juba. Kurssi ei tohi devalveerida. 4. riigivõlakirjad. Peaksid olema püsiva intressiga. ASAP Kuidas toimub EURO tsooniga ühinemine? Süsteem on selline, et meiega koos on samal tasemel kõik meiega koos ühinenud riigid, v.a. Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ja Rootsi. Rootsi kuningriik peab SEK-ist loobuma ja võtma kasutama EUR´i . Sama reegel käib kõigi kohta. Vanadest liikmesriikidest on erilises seisundis Taani ja Suurbritannia. Nendel sellist kohustust ei ole. Hindamine käib kuidas