Montesquieu [1689-1755] Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun oli poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu
Montesquieu, Charles de Secondat (18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab
Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire oli suurima mõjuga mees kõigist valgustajatest. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli teadlane ja kirjanik, kelle peateos on "Seaduste vaim". Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda. Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee. Selle kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, mis peavad olema üksteisest eraldatud ja igaüks teiste olemasoluga piiratud. Lähemalt Prantsuse valgustustajast Voltaire'st Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Sündis juristi pojana. Ema suri sünnitusel. Ämmaemand ennustas talle vaid elu üheks päevaks, kuid tegelikult elas ta 84 aastaseks. Ja siiski piinas teda kogu elu kehv tervis. Ta õppis jesuiitide
Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia2, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee. Selle kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, mis peavad olema üksteisest eraldatud ja igaüks teiste olemasoluga piiratud. Tema idee oli luua parlamentaarne monarhia, milles olid eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte
seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted ,,feodalism" ja ,,Bütsants." Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust.
loodusteadlane. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on. Charles-Louis de Montesquieu (18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." . Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele
idealist Platon sellest, et on olemas tajude kaudu kogetav nähtuste maailm ja mõtle- misega tunnetatav tõelise olemise maailm. Kuid tõelist olemist käsitas Platon ideede maailmana, mis on kõigest muust sõltumatu ja kulmineerib ülima hüve idees. Ideed on liikumatud, muutumatud ja igavesed, nähtumuslik maailm seevastu muutlik, 3 mööduv ja alalises voolamises. Oma riigiteoorias, mis tugines tema psühholoogiale, levitas Platon Sparta eeskujust innustatuna reaktsioonilis-aristokraatlikku pseudo- kommunismi. Platoni õpilane, kuid mõnes mõttes tema vastane, antiikaja suurim ja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles lõi oma aja ulatuslikema teaduste süsteemi. Püsivaimat mõju on avaldanud Aristotelese rajatud loogika, eriti otsustuste, järelduste ja eksijärelduste õpetus. Aristoteles arendas loogikat kui üldist teadusliku tunnetus- metodoloogiat
ja likvideerimisele. 6.Hinnang ja järelmõju Kõige suurem etteheide ühekülgsus. Seda on hinnatud ka põhimõttekindlusena. + Lisab Baconi empiirilisele suuna matemaatilise aspekti. + Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tema mõtted riigist, usulisest tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J
t.Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. 21. november 1694 30. mai 1778 Charles Montesquieu: Charles oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. 18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755 Jean-Jacques Rousseau: Jean oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 ehk 6 aastat pärast tema surma viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.
Seepärast pidi Montesquiei meelest hoidma aristokraatia pigem demokraatia kui monarhia poole, monarhia seevastu aga aristokraatia poole, et vältida türanniaks muutumist. Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu; täidesaatev võim täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Võimude lahususe käsitlust peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi Montesquieu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu. Voltaire: Francois-Marie Arouet Voltaire (1694-1778) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta oli pärit jõuka kodanlase perekonnast ning pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Voltaire uskus
- parlamendi, ka riigipea valimisel, kui riigipea valitakse otse - rahvahääletuse ning rahvaküsitluse kaudu 5. Riigi territoorium. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nim territooriumiks. Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse siseriikliku õiguse rakendamist. Territoriaal- printsiip tähendab ühe riigi territooriumil valdavalt ühe riigi territooriumil valdavalt ühe õigussüsteemi funktsioneerimist. Riigiteoorias on kesksel kohal piiri mõiste, just piiri abil saab määratleda kilnda osa maakera pinnast, mis moodustab riigi territooriumi. Lisaks kuuluvad territooriumi hulka siseveed, territoriaalveed, õhuruum. Efektiivsete piiride kulgemine tuleb kindlaks määrata rahvusvaheliste lepingutega. (Eestis ei lange Eesti-Vene poliitiline piir, kokku faktilise tolli ja majanduspiiriga.) 6. Avalik võim (suveräänsus).
Kaasaaegne riigiõigus kehtib peaaegu kõigis riikides võrdselt igaühe suhtes. Mõned põhiõigused on välismaalaste suhtes piiratud. Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud. 5. Riigi territoorium. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nim riigi territooriumiks. Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse riseriikliku õiguse rakendamist. Territoriaalprintsiip tähendab ühe riigi territooriumil valdavalt üe õigussüsteemi fn-mist- Riigiteoorias on kesksel kohal piiri mõiste. Riigi territooriumi alla kuuluvad ka siseveed, territoriaalveed, õhuruum. 6. Avalik võim (suveräänsus). Suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. Esimese teadusliku käsitluse suveräänsusest lõi I. Bodin. Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda, kus kellelegi kuulub ülemvõim. Ükskki suverään ei tohi minna vastuollu Jumala seadustega.
Iga filosoof näeb filosoofia ajaloos just seda, mida ta tahab. Ajaloost st teistelt mõtlejatelt võetakse üle teatud hulk mõtteid (just sellele persoonile huvipakkuvaid mõtteid) ja neid oma mõtetega sünteesides saadakse uus õpetus. Näiteks itaalia luuletaja ja filosoof Tomesso Canyonella kirjeldas oma nägemust ideaalsest riigist teoses "Päikeseriik", kus valitsejateks olid vaimulikud. Austraalia filosoof Skinner näeb oma riigiteoorias riigi juhtijatena psühhoanalüütikuid, kes tunnevad (teavad) inimeses toimuvaid protsesse ning oskavad neid teadmisi kasutades inimestega manipuleerida. Juba varem sai mainitud Marxi ja kommunistlikku ideoloogiat. Kindlasti iseloomustab see, keda filosoofid-mõtlejad riiki juhtimas näevad, mingil määral ka ajastut ennast. 8 Aristoteles (384/3322)
Kas on olemas · Hinnang ja järelmõju igavene elu? · Kõige suurem etteheide ühekülgsus. · Mõistus ei saa anda neile küsimustele lõplikku · Mehhanistlik psühholoogia vastust. · Naturalistlik moraaliteooria · Veame kihla oma lühikese maapealse elu peale. · Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Kui võidame saame tasuks igavese õndsuse. Kui kaotame (kuna Jumalat pole), ei kaota me selles · Positiivset: elus midagi peale pahede, saades asemele · Lisab Baconi empirismile matemaatilise aspekti. voorusliku iseloomu.
iseseisva riigi tunnused. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud nn keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. 45 Riik (2). (Slaid 19) Riigivorm, mida nimetatakse ka riigikorraks, on riigi korrastuse moodus, ehk riigi ülesehitus/struktuur. Võib ka öelda, et tegemist on riigi võimukorraldusega (riigivõimu- ja valitsemisorganite suhted, struktuur ja pädevus). Riigiteoorias tuntakse riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme (viimast käsitlesime eelmisel slaidil). Riigivalitsemise vormideks on monarhia ja vabariik, riigikorralduse põhivormideks aga unitaarriik ja föderatsioon. Monarhia on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh kuningas, keiser, vürst jt), kelle võim võib olla kas piiramatu ehk absoluutne (monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim) ja piiratud ehk konstitutsiooniline (monarhi
annaabi.ee 
