6. Vastureformatsioon on katoliku kiriku tegevus oma positsiooni taastamiseks. NÄITED: inkvisitsiooni tugevnemine ehk protestantismi väljajuurimine. 7. Jesuiitide ordu loodi 1540.aastal. On katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust. Näiteks asutasid koole, mida peeti hariduse põhjalikkuse poolest sel ajal parimateks õppeasutusteks. 8. 1555a. Augsburgi usurahu- tunnistati luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1546- 1563. Trento kirikukogu- kiriku tsentraliseerimine, kinnitati paavsti eksimatust, Piibli tõlgendamine jäi kirikule. 1598. Nantes'i edikt- Katolik usk Prantsusmaal valitsevaks, lubati kuulutada kalvinismi väljas pool Pariisi( Pariisis kalvinismi kuulutada ega levitada ei tohtinud), Lõuna- Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ja õigusi. SUURED MAADEAVASTUSED: 1. Eeldused: 1) Laevade täiustumine. Portugali kalameeste paatide täiustumine, kujunemine karavellideks.
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast.
Kirikust eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud. Reformatsiooni levik: Saksamaa, Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia Saksamaa: Saksamaa lõuna-ja keskosas toimus (1524-1525) Saksa talurahvasõda talurahva väljaastumine. Nad nõudsid tagasi kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1555. aastal toimus Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. Sveits: Reformatsioon levis väga kiiresti, aga seal toimus ka kodusõda. Reformatsioon ei tulnud lihtsalt, Johann Calvin pani aluse ühele suunale reformatsioonist(kalvinism) ja sealt edasi levis see Prantsusmaale. Inglismaa: Henry VIII oli kuningas, tahtis naisest lahutada ja kiriku juhtimisel oleks varandust juurde saanud. Tekkis anglikaani kirik, kuningas oli kirikupea ja kasutati inglise keelt. Tema tütre Mary ajal toimus
Raha pole tarvis. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Machiavelli. Geotsentrism Heliotsentrism päikesekeskne Loode ja kirdeväil võimalus Indiasse jõuda ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika Reformatsioon usupuhastus Indulgents usupuhastuskiri Simoonia Predestinatsioon jumalik ettemääratus Supremaatiaakt Protestant reformatsiooniga kaasaläinud isik Augsburgi usurahu 1555 a. millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. "Kelle valitsus, selle usk" Jesuiit vastureformatsiooni teine suund -> jesuiitide ordu Vastureformatsioon võitlemaks eformatsiooniga-> kaks suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine Võitmatu Armaada Felipe II saatis 1588 aastal oma laevastiku, Võitmatu Armaada, Inglismaad vallutama.
· Kaotati preestrite abielukeelu nõue. · Likvideeriti kloostreid. Augsburgi usutunnistus ja usurahu: 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 1555. aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal J. Calvin. Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks, olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. Johann Calvin (10.juuli 1509 27.mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani
o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsioon ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. o Protestant protestantismi pooldaja. o Augsburgi usurahu luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks . o Vastureformatsioon katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. o Jesuiidid katoliku mungaordu liikmed. o Võitmatu armaada Filipe II laevastik, mida saadeti Inglismaad vallutama. o Supremaatiaakt kuulutati Inglise kuningas kirikupeaks. Nimed: o Leonardo da Vinci (1452-1519) · Keha täiuslikku kujutamise nimel lahkas laipu.
ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel. 6. Augsburgi usurahu millal, mida sisaldas 1555. aastal pidi keiser välja kuulutama usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. ''Kelle valitsus, selle usk''. Saksamaa oli veelgi lõhestatum, kui kunagi varem. 7. Tordesillase leping millal, kelle vahel, mida sätestas Tordesillase leping 1494. paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe, mille põhjal jagati läänepoolkera (avastatud maad) Hispaania ja Portugali vahel. 8. Nantes'i edikt 1598. aastal Henry IV poolt. Katolik usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal, protestantlikud usuteenistused võisid
See muutus poliitiliseks liikumiseks. Luther oli talupoegade vägivallast sokeeritud ega toeta- nud seda. Augsburgi usurahu. Ref lõhestas Saksamaa 2e võrdsesse leeri. Otsustati, et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku. Keisril polnud ref-i tagasitõrjumiseks mahti. Ref-ga kaasaläinuid hakati kutsuma protestantideks. Keiser Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk." Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs- burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Kalvinismi kujunemine Sveitsis. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli. Zürich kuulutati paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue
HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536. aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks. 7) Augsburgi usurahu Kuulutati välja 1555. aastal. Sellega tunnistatu luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Saksamaal. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas, et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. 8) Kolmekümneaastase sõja põhjused ja tagajärjed. Vestfaali rahu. Millal toimus? KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA 1618-1648, põhiliselt Saksa-Rooma keisririigi aladel Kesk-Euroopas, osales enamus Euroopa riike. PÕHJUS: konflikt protestantsimi ja katoliikluse vahel TAGAJÄRG: Sõlmiti Vestfaali rahu 1648. aasta sügisel
Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Reformatsiooni tulemused ehk tagajärjed: 1) Ristiusu lõhenemine 2) Euroopa usuline lõhenemine 3) 1555 Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. 7.Luterlus, kalvinism, anglikaani kirik: põhimõtted, levik, mõju ühiskonna arengule. 16. sajandi usupuhastusliikumine tõi endaga kaasa küll laiaulatuslikud kirikureformid, kuid paraku killustas õhtumaise kiriku. Usupuhastuslik kirik jagunes peagi kolmeks peasuunaks: luterlikuks, reformeeritud ehk kalvinistlikuks ja anglikaani kirikuks. 8. Karavell- Kesk ja varauusaegne pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas.
Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 15241525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega
Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool Katolik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega Riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused Karm kirikukorraldus Henry VIII panus reformatsiooni Pidi katolikust kirikust lahku lööma, et saada
Lutherile olid talurahvasõjad suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. Luther ei toetanud talurahvasõdu!! Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri. Edaspidiseid reformatsiooniga kaasa läinud inimesi hakati kutsuma protestantideks. Hiljem hakkas Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. 1555 aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk" 9.Kalvinism (õpetus ettemääratusest) Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin. Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu.
reformatsiooni kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks, millega vürstid taotlesid oma õiguste laiendamist keisrivõimu arvel. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri. 1529.a riigipäeval üritasid katoliiklased taas luteri usku keelustada, avaladasid selle pooldajad protesti. Siitpeale nimetati reformatsiooniga kaasaläinuid ka protestantideks. 1555.a oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usus kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte : Kelle valitsus, selle usk. Tähendas seda, et maahärra usutunnistus pidid järgima ka tema alamad. Pärast Augsburgi usurahu oli Sm veelgi lõhestatum. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON Sm alguse saanud reformatsioon leidis toetust ka teistes EU maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastus Ulrich Zwingli. 1523 kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paacstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati
keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Augsburgi usurahu kuulutati välja 1555. aastal, millega tunnistati Saksamaal katoliku usu kõrval luteri usk teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja linnad ususvabaduse, seega õiguse jääda luteri usu juurde. Reformatsiooni tulemusel võitis ennekõike Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel küll aga jäid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliku usku. Karl 5. lootused keisririiki (Saksa keisririiki) tugevamini liita
Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja- ja Ida-Saksamaa, katoliiklikuks aga Lääne- ja Lõuna-Saksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega.
annaabi.ee 
