Üldised- kõik võivad valida, v.a teovõimetud Ühetaolised-võrdsed tingimused, kõigil 1hääl. Salajased-valija ei pea tahet avaldama. Erakonnad: Vasakpoolsed(astmeline tulumaks,vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist,haridus kättesaadav,toetused)- Eesti Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond Parempoolsed(kodumaisus,-Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit Täidaks tööülesandeid, ei müüks või levitaks salastatud dokumente või infot,et ei tegeleks riigireetmisega, et ei rikuks seadusi, ei võtaks altkäemaksu jne.
maailmasõjas järgnevad valikud: hakkata Juunikommunistiks, minna soomepoisiks, hakkata võitlema Eesti omariikluse eest metsavennana või põgeneda lääne. Tegu oli sisuliste valikutega ning igaüks langetas selle oma äranägemise järgi. Mina isiklikult oleksin põgenenud sõjaeest läände, et mitte langeda NSVLiidu repressioonide ohvriks. Kindlasti ei oleks osalenud Juunikommunistide tegevuses, sest tegu oli riigireetmisega. Viimaseks nö. "valikus" oli teenimine Punaarmees või Saksa vägedes. Viimane oli eestlastele pealesunnitud ning rahvusvaheliste õiguste vastane.
Esialgu tegutseti küll põhiseaduse piires. Kui aga 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste, sai valitsus parlamendilt volituse kehtestada üheparteisüssteem. Pärast riigipresident Hindenburgi surma võttis Hitler endale selle ameti. Riigipresidendi asemel muutus ta tegelikkuses aga diktaatoriks ehk füüreriks. Demokraatilikult valitud juhid asendati keskvõimu omadega, juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega ning sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati. Rahvas nimelt arvas, et vaid Hitleri juhitud partei suudab niinimetatud vaenlastele vastu seista. Niimoodi õnnestus Hitleril kantsleriks tõusta ja hiljem kogu võim enda kätte koondada. Alustati massilist terrorit vasakpoolsete parteide (kommunistide, sotsiaaldemokraadide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni suhtes, NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide suhtes
Hitleri õpetuse põhimõttel pidi Saksamaa saama jälle suureks ning sakslased pidid muutuma maailma valitsejaks. Nende eesmärk oli nn uue korra loomist, mis tähendas sakslaste rassilise puhtuse saavutmist. Peale Riigipäevahoone põlengut kehtestati üheparteisüsteem. Parlament kaotas oma tähtsuse ning Hitler võttis riigipresidendi ameti endale. Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Sõna-ja teised kodanikuvabadused kaotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused, mis pidid üles näitama täielikku ustavust juhile. Just see sai saatuslikuks rünnakrühmlaste juhtidele ning natside tugisambaks muutus SS ehk kaitsemalev koos riikliku salapolitseiga. Kogu riigil oli ühine eesmärk tõsta oma sõjalist võimsust.
erakorralise loa moodustada üheparteisüsteem. Kõik parteid peale natsipartei keelati. Samuti ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse, pärast riigipresident Hindenburgi surma võttis hitler endale ka selle ameti. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks e. Füüreriks(saksa k juht). Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Ettevõtete juhid said õiguse tootmis-ja haldusküsimusi ainuisikuliselt lahendada. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Kodanikuvabadused kaotati. Asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Üks natsionaalsots. Õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine. Abiellumine juutidega keelati(võõras tõug). Jälgiti et kurjategijad jms lapsi ei saaks, aga terved ja tugevad rohkem saaks. Sellise sorteerimise võttis riigivõim enda peale.Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. Seega võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu
Selleks tuli tühistada Versaille leping ning laiendada eluruumi. Aaria rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas ta sakslasi, pidi hakkama maailma valitsema. · millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur, Hitler sai võimule 1933.aastal. Kehtestati üheparteisüsteem. Hitler hakkas füüreriks ehk juhiks, Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Sõna ja kodanikuvabadused kaotati. Majanduses võttis majanduse riikliku kontrolli alla. · kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida mõisted SS ja Gestapo, SS- "kaitsemalev" korraldasid koonduslagrite tööd. Gestapo-oli saksamaa salapolitsei 1933.1945 · millised muudatused toimusid majanduse arengus, Majandus võeti riikliku kontrolli alla. Võeti suurtöösturitelt ja pankritelt laenu, kehtestati
Totalitarismi kujunemine Saksamaal Totalitarismi aluseks oli Hitler ja tema teos ,,Mein Kampf" (selle põhisõnum?) 1933, pärast Riigipäevahoone põlengut: kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem; keelati ametiühingud; parlament kaotas oma tähtsuse. Pärast president Hindenburgi surma võttis Hitler ka selle koha endale. Temas sai füürer. Edasi: keskvõim määras juhid võimuorganitesse; ettevõtete juhtide võim kasvas (neile mitteallumine võrdus riigireetmisega); sõna- ja kodanikuvabadused kaotati; inimeste meelsust hakati kontrollima ehk kehtestati totaalne kontroll indiviidi üle...(kuidas?) Saksa totalitarismi sisu Mida tegi NSDAP edasi sisepoliitikas?; majanduses?; välispoliitikas? Kommunistlik diktatuur Venemaal (1917-1939) Pärast Oktoobripööret algas bolsevikel võimu kindlustamine, mis kestis u. 5 aastat. Riigi nimetused: 1) Nõukogude Venemaa (1918-1922); 2) Nõukogude Liit (1923-1991) 1923. a esimene
1. Louis XVI Oli valitseja, kui Prantsusmaal olid juba suured võlad ja ei sobinud riigi juhiks, sest ei saanud hakkama ja kasvatas võlgasid ja tema valitsemise ajal algas Prantuse revolutsioon. Ta nimetati ümber kodanikusk Louis Capet ja hukati giljotiiniga 1793 aastal kui türann ja riigireetur. 2. Marie Antoinette Maria Theresia tütar, kes oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna. Abiellus 14-aastaselt tulevase kuninga Louis XVI-ga. 1793. Aastal giljotineeriti seoses riigireetmisega. Pidas armukesi ja ei huvitunud eriti valitsemisest. Armastas priisata ja lõbutseda. 3. Marie Joseph de La Fayette Oli populaarne prantsuse väejuht. Ta soovitas kokku kutsuda generaalstaadid ja seda kuningas ka tegi. Temast sai rahvuskaardi juht, kes hakkas läbi viima olulisi reforme. Püüdis läbi viia ka riigipööret, kuid tal puudus rahva poolehoid ja ka kuninga toetus. 4. Honore Gabriel de Mirabeau sündis 1749 ja oli tuntud ka kui krahv. Oli Prantsuse
paigutamisega linna väljakutele. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. · Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. · Riigile teeneid osutanud inimesi austat mitte ainult monumentide püstitamisega vaid ka neist portreede valmistamisega. Portreedest valmistati palju koopiaid ja neid toimetati laiali üle riigi. · Keisirite portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Kehalist ebatäiuslikkust ei varjatud. · Võrreldes kreeka portreedega olid rooma omad palju tõelisemad ja individuaalsemad. Väljendati nii, kehalis, hingelist kui ka vaimset omapära. Eriti oluline oli kreeka ja hellenistliku kunsti mõju. · Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. · Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri.
Realistlik portreekunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli taandunud . Riigile teeneid osutanud inimesi austati portree malmistamisega ja monumentide püstitamisega. Keisrite ajal muutus valitsejate portree oluliseks riigiliku võimu kindlsutamise vahendiks. Portreedest valmistati koopiaid ja neid toimetati üle riigi. Kesiri portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Enamasti olid ka keisrite portreed väga loomutruud. Kehalist ebatäiuslikust ei püütud varjata. Võrreldes kreeka portreedega on rooma portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. Oluline oli ka kreeka ja hellenistliku kunsti mõju. Roomlased tõid vallutatud maadest kunstiteoseid sõjasaagina kaasa, õppisid neid imetlema ja hindama. On öeldud, et kui
Balzaci ja Stendhali). Ühiskond jagatakse hierarhiateks. On alamkiht, vaimulikud, maa- aadlikud, suur-aadlikud. Veel sisust: „Punase ja musta“ peategelane üritab alguses sotsiaalsel redelil tõusta naiste kaasabil. Talle soovitatakse vaimulikku ellu minna, aga seda ta ei taha, kuna teda tõmbab ikka ilmaliku maailma poole rohkem. Ta siirdub Pariisi, kus peab kaasa mängima kõrgühiskonna mänge (reetmised, intriigid jms). Selle viimase tõttu algab ka tema allakäik – riigireetmisega seotud kirja kohale toimetamine saab talle saatuslikuks. Stendhalil oli üks kiiks – talle pakkus väga huvi poliitiline intriig ja seda joont tabame tugevalt ka „Punases ja mustas“. Mathilde de la Mole’i kuju on romaanis tähtis, kes on mingis mõttes Madame Bovary eelkäija. Charles Dickens oli samuti esmalt ajakirjanik. Sealtkaudu areneb tal välja paeluv kirjutamisstiil. Kirjanikuks sai Dickens läbi olukirjelduste kirjutamise. Dickensi
Rootsi, kuid sellele olid vastu kohal olnud Rootsi aadlikud. JOHAN III vallandab seepeale paljud kõrgaadli esindajad, mis lõpetab mõneks ajaks kõrgaadli mõjuvõimu. Sigismund ja Karl Sigismund satub pärast 1592. a. Rootsi kuningaks valimist vastuollu oma onu, Södermanlandi hertsog Karliga. Karl oli fanaatiline potestant ja tegutses selle nimel, et Rootsist kaotataks viimasedki katoliikluse jäänused. Katoliiklane olemist karistati surmanuhtlusega ja see võrdsustati riigireetmisega. Sigismund ja Karl Pärast oma kuningast venna surma võtab Karl Rootsis valitsemise üle, sest vennapoeg on veel Poola. 1593. a. Uppsala koosolek riigiusk peab olema protestantlik; lõpetati Johan III liturgia ja kinnitati Augsburgi usutunnistus; mõisteti hukka kalvinism. Sigismund ja Karl Sigismund saabub Rootsi ja kutsub 1594. a. kroonimispidustusteks kokku Riigipäeva. Sigismund kinnitab Uppsala Riigipäeva otsused.
annaabi.ee 
