Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6 USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. ÜRO loomine: Hitleri-vastasest koalitsioonist kasvas välja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Juunis 1945 San Francisco konverentsil kirjutati alla ÜRO põhikirjale, põhikiri jõustus 24
Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu. Austria-Ungari koosseisu kuulunud Ungari ja Tsehhoslovakkia iseseisvusid. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse natsionaalsotsialistlikule Suursaksa Riigile Anschlussi (okupatsiooni ja annektsiooni) tulemusena. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria riigilepinguga 1955 oli Austria demokraatlik riik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995 ja euroalaga 1999. Vaatamisväärsused Graz Põnev, vahelduv ja vana ning uut ühendav arhitektuur on Grazi tugevus. Vanalinn näeb välja väärikas ning on täis nikerduste ja seinamaalingutega villasid. Samuti asub vanalinnas Austria vanim tegutsev pagaritöökoda ning põnev kunstimuuseum Friendly Alien, kus on tunne, nagu oleks UFO vanalinna maandunud
SOTSIALISMILEER E. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM (Fjodorov lk.52-54,Laar lk.19-22, 26-27, Ajaloo atlas lk.85) 1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised
Sellega deklareeris troon oma absoluutseid õigusi kõigis riigielu valdkondades. Kolmas seisus, kes kippus mängima iseseisvaid vürstipoegi, sai vastu näppe. Kui ka peale Louis XIII surma, kippus parlament ,,nina tõstma" , tegi Louis XIV sellel lõpu oma valitsemiajal. Tema all alustas pr päiese märgi all tõusu Euroopa juhtiva võimu kohale. (ordonnants - valitseja korraldus, käsk; (sõja)käskjalg) Peatükk Dünastia (lk. 228) Taanis kehtestati absolutistlik valitsus riigilepinguga 1661. a., mil kõikide seisuste esindajad kirjutasid alla "Pärimis- ja ainuvalitsemisaktile" 1665. a. "Lex regalia", kuid ette loeti see alles 1671.a. kuningas Christian V kroonimisel ning avalikustati ja trükiti alles 1709.a. Nii tõusis see kojaseaduse seisundist põhiseaduseks (regaal - monarhi võimu nnusese, nt kroon, valitsuskepp; aj, jur valitseja v riigi ainuõigus mingile tulule) ÕS Poliitiline kunst oli tipus sõjaaegade rahulepinguis. Rahuaegadel oli suurejooneline
Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. ÜRO loomine: Hitleri-vastasest koalitsioonist kasvas välja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (ajalugu: Atlandi harta aug. 41 Ühinenud Rahvaste deklaratsioon jaan. 42 ) Juunis 1945 San Francisco konverentsil kirjutati alla ÜRO põhikirjale, põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945 see on ÜRO päev! ÜRO asutajaliikmeid oli 51 riiki. (1997.a
liitumisele inspireeris Euroopa riike hiljem arenguriikidele ise abi andma USA kindlustas oma toodetele laialdase ekspordituru 2.3. Sotsialismileeri kujunemine Ida-Euroopas. (Laar lk.19 jj., Fjodorov lk.52-54) 1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised
Hiinas omistatakse Maole see teene, et ta esimest korda pärast oopiumisõdu ühendas (peaaegu kogu) Hiina ilma välismaise mõjuta. Samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat. 4. NIMETA ,ISELOOMUSTA, KIRJELDA VM II MS TAGAJÄRJED 2. MS muutis riigpiire, tekkisid uued riigid. 1947 Pariisis allkirjastati erinevate riikide rahulepingud 1951 a San Francisco lepinguga kehtestati rahu Jaapaniga 1955 a Austria riigilepinguga Austria Vabariik kohustus alatiseks jääma neutraalseks Itaalia jäi ilma Aafrika kolooniatest Ungari, Rumeenia, Bulgaaria territoorium vähenes Soomele jäi Talvesõja järgne piir NL-ga . Karjala Petsama piirkond, Viiburi linn läksid NL-le Albaania, Island iseseisvusid Baltiriigid kaotasid iseseisvuse SAKSAMAA- II MS JÄRGNE TERRITOORIUM, RAHULEPINGU MITTESÕLMIMISE PÕHJUSED: 1)Saksamaa idapoolsed alad said Poola ja NSVL
ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus
ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus
ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tšehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus
ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus
Riigiõ-e norme sisaldavad ka mitmed EL lepingud, nt. anti Maastrichti lepinguga teise liikmesriigi territooriumil elavale liikmesriigi kodanikule õigus osaleda kohalikel valimistel. Kehtestati, et kui liikmesriigi kodanik asub kolmanda riigi territ-l, siis ta võib kasutada teise riigi diplomaatilise esinduse abi. Eur. Rahaliitu puudutavad lepingusätted puudutavad kõige otsesemalt PSte neid sätteid, mis annavad rahaemissiooni õiguse antud riigi riigipangale. Austria riigilepinguga, millega taastati Austria pärast II maailmasõda, käsitleti kodakondsust ja keelati taasühinemine Saks-ga. Tartu rahulepinguga reguleeriti kodakondsust. Versailles' lepinguga piirati Saksamaa suveräänsust relvastumisel,sama tehti Tokyo kapitulatsioonilepinguga. Kui rahvusvaheline leping on otsekohaldatav, peab riik oma seadusi muutma. 9