1) Kuidas toimub kohtuniku ametist tagandamine? 2) Kuidas on tagatud kohtuniku sõltumatus? 3) Milliseid põhiseaduses mainitud kohtuid tegelikkuses enam ei ole? 4) Kas erakorraliste kohtute loomine on lubatud? Põhjenda toetudes põhiseadusele. 5) Kuidas käib Riigikohtu esimehe ametisse kinnitamine? 6) Kuidas käib riigikohtunike ametisse kinnitamine? 7) Kuidas käib muude kohtunike ametisse kinnitamine? 8) Kuidas on põhiseaduses tagatud kohaliku omavalitsuse sõltumatus keskvõimust? 9) Millised on kohaliku omavalitsuse üksused? 10) Millal võib kohaliku omavalitsuse volikogu tegutsemise aega lühendada? 1) Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. 2) Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 3) Linnakohtuid 4) Ei
vastutab eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest. 17. Seaduses sätestatud kohtunike palga ja sotsiaalsete tagatiste süsteem on õigusemõistmise sõltumatuse põhiline tagatis. Kohtusüsteemi usaldusväärse ja efektiivse toimimise tagavad ka kohtuametnikele esitatavad kõrged nõudmised nende isikuomadustele, haridusele ja kvalifikatsioonile. Kohtuteenistujate palgasüsteem peab soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet. V Personaliarvestus ja -areng 18. Riigikohtunike arv ja kohtunike ametikohtade üldarv sätestatakse seaduses. Kohtunike ametikohtade jaotuse erinevate kohtute vahel kinnitab kohtute haldamise nõukoda, kuulanud ära kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori arvamused. Kohtusisese kohtunike ametikohtade jaotuse otsustab kohtuesimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Kohtusisese kohtuteenistujate ametikohtade loetelu ja jaotuse kinnitab kohtuesimees kohtudirektori ettepanekul. Kohtuteenistujate arv peab
vastutab eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest. 17. Seaduses sätestatud kohtunike palga ja sotsiaalsete tagatiste süsteem on õigusemõistmise sõltumatuse põhiline tagatis. Kohtusüsteemi usaldusväärse ja efektiivse toimimise tagavad ka kohtuametnikele esitatavad kõrged nõudmised nende isikuomadustele, haridusele ja kvalifikatsioonile. Kohtuteenistujate palgasüsteem peab soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet. V Personaliarvestus ja -areng 18. Riigikohtunike arv ja kohtunike ametikohtade üldarv sätestatakse seaduses. Kohtunike ametikohtade jaotuse erinevate kohtute vahel kinnitab kohtute haldamise nõukoda, kuulanud ära kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori arvamused. Kohtusisese kohtunike ametikohtade jaotuse otsustab kohtuesimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Kohtusisese kohtuteenistujate ametikohtade loetelu ja jaotuse kinnitab kohtuesimees kohtudirektori ettepanekul. Kohtuteenistujate arv peab
halduskolleegiumisse. 9- liikmelise põhiseaduslikkuse 3) kes on advokatuurist välja asuda teise kohtusse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees, heidetud; 7) kui kohtunik nimetatakse või ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kõigi 4) kes on avalikust teenistusest valitakse teenistus- või riigikohtunike seast. Igal aastal vabastab üldkogu kaks vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; ametikohale, mis ei ole kooskõlas staazikamat kolleegiumi liiget ning nimetab riigikohtunike 5) kes on pankrotivõlgnik; kohtuniku ametikitsendustega; seast asemele kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve 6) kelle audiitori kutsetegevus on 8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kolleegiumi liiget
Riigikohtu koosseis: Riigikohtus on 19 kohtunikku. Kohtu tegevust juhib Riigikohtu esimees. Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. 9- liikmelise põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees, ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kõigi riigikohtunike seast. Igal aastal vabastab üldkogu kaks staažikamat kolleegiumi liiget ning nimetab riigikohtunike seast asemele kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget. Kohtute haldamine Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused,
Süüdimõistmine on sätestatud karistusjärgse kinnipidamise vahetu eeldusena, mitte mõne täiendava asjaolu või tunnuse kaudu. Seega ei võimalda Kars 87 2 lg 2 isiku kinnipidamist üksnes ohtlikkuse tõttu ning süüdimõistmise ja karistusjärgse kinnipidamise vahel on otsene ja sisuline seos. 8 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e1, kohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 RIIGIKOHTUNIKE VILLU KÕVE, PEETER JEROFEJEVI JA HENN JÕKSI ERIARVAMUS ÜLDKOGU OTSUSELE9 Riigikohtunikud Villu Kõve, Peeter Jerofejev ja Henn Jõks ei nõustu maakohtu arvamusega sellest, et KarS § 872 lg 2 on otsuses toodud põhjusel põhiseadusega vastuolus ja tuleb tunnistada kehtetuks. PS § 20 lg 1 tagab igaühele põhiõiguse vabadusele. Sama tuleneb ka EIÕK art 5 lg 1 esimesest lausest. Karistusjärgne kinnipidamine on KarS § 87 2 lg 1 järgi mittekaristuslik mõjutusvahend,
t. ta oli ühtlasi täidesaatva võimu pea). Riigipeale anti õigus valitseda seaduse jõudu omavate dekreetidega, ehkki riigikogule jäi siiski õigus riigivanema dekreeti muuta või see kehtetuks tunnistada. Seega ühitati riigivanema pädevusse nii suure võimuga riigipea kui ka valitsusjuhi võimupiirid, samas jäi riigivanem seadusandliku võimu haardest täiesti välja. Riigivanema pädevusse jäi ka valitsuse ametisse nimetamine ja tagandamine ja riigikohtunike määramine. Riigikantselei muudeti riigipead teenindavaks administratsiooniks. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarset riiki rajamast. Samas jättis K. Päts põhiseaduse jõusse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise, kohati põhiseadust täiendava autoritaarsuse suunas rikkudes. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast
· Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. · Kohtu põhifunktsiooniks on õigusemõistmine · Kohtu kontroll seadusandja üle toimub põhiseaduslikkuse järelevalve kaudu · Kohtu kontroll täidesaatva võimu üle toimub halduskohtute kaudu. Kuidas kontrollitakse? · Seadusandja kontroll: o seadusandliku tegevuse kaudu, o riigieelarve vastuvõtmise kaudu, o riigikohtunike ametisse nimetamise kaudu. 20 · Täidesaatva võimu kontroll: o riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu, o I ja II astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu, o seaduseelnõude algatamise kaudu. Kohus põhiseaduses · Igaühe õigus pöörduda õiguste, vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS §15
2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi.
2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi.
Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kohtuteenistusse määrab esimese ja teise astme kohtuniku Riigikohtu üldkogu, kes määrab ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks. Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike (riigikohtunike) ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet ja täidab muid seadusest ja kohtutule seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil (Vabariigi Presidendi ettepanekul) või kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, samuti
politseinike pension 134 840 159 0 0 0 134 840 159 0 0 Riigikontrolli ametnike pensionid (a) 5 015 040 5 015 040 0 0 0 0 5 015 040 riigikohtunike ja kohtunike pensionide suurendus (a) 19 800 000 19 800 000 0 0 0 0 19 800 000 prokuröride pensionide suurendus 5 100 000 0 0 0 5 100 000 0 0
annaabi.ee 
