docstxt/12410728489338.txt
kasutusel suletud nimekirjad. Parteid esitavad endast petlikult ilusa pildi, mida on töödeldud maksumaksjate rahadega, suurejooneliste reklaamidega ja võimsate korraldusmeeskondadega. Üksikkandidaatidel pole piisavalt edu, et midagi poliitika sfääris muuta. Suureks probleemiks on parteide äraostmine, selle taga seisavad ettevõtjad, kes üritavad luua olukorda, kus seaduses tekiks neile kasu toov lünk. Finantsküsimusega seoses on kõhklustäratav riigikogulaste palk, mis on liiga suur nii ametikohta täites kui peale lahkumist. Kõik need probleemid on tekitanud palju suurema kaose nimelt pole praegu valitsevad parteid säärasest muutusest huvitatud, kuna ühiskonna stagnatsioon toob neile suurt kasumit, millest nad meeleldi ei loobuks iialgi. Ometi ei too säärane mõtteviis rahvale midagi peale kannatuste. Ehala pakub konflikti lahendamiseks lammutamis-ehitamis metoodikat. Selleks, et
"Siis saab ka reisimas käia." IT-alal töötav Marta arvab: "Esimene mõte oli 1000 eurot, aga tegelikult ma ei tea küll, kuidas sellega ära elaks." Ta lisab, et temale isiklikult oleks 2000 okei ja 3000 juba päris hea. Kõik sõltuvat elustiilist. "Kui sul on ikkagi üksinda üürikorter, siis on kulud hoopis suuremad. Muidugi elaks ära ka vähemaga, kui koliks näiteks kellegagi kokku." Probleemid: Miinimumpalga suurus Pensioni suurus Riigikogulaste palga suurus Paljusid sunnib siinse palga suurus Eestist lahkuma mujale riiki paremate palkade järele Miinimum palk on brutos kõigest 355€ kuus (neto 299€), mis minu arvates on absurdne. Sellise palgaga ei ole võimalik näiteks üksi ära elada. Eriti ebaaus on see töökohtade puhul, kus töötaja peab nägema ränka vaeva, tegema ületunde ja ikka selle eest rohkem palka ei maksta. Hea, kui miinimumpalgagi kätte saab kuidagi.
Maakohtades napib töökohti, kuna pole piisavalt ettevõtteid, mis suudaksid pakkuda inimestele tööd ning linna tööle käimine ei tasuks miinimumpalga eest ära Firmad lähevad pankrotti, inimesi koondatakse Pole piisavalt haridust Motivatsioonipuudus tööd teha Inimeste suhtumine ja virisemine Savisaar Lahendusi töötute arvu vähendamiseks Vähemnõudlikud tööandjad hariduse suhtes Tasuta õppimine Miinimumpalk suurem Luua juurde töökohti Vähendada riigikogulaste palkasid Pöörata suuremat tähelepanu enda harimisele Motivatsiooni taastamine Suhtumine töötutesse Suhtutakse hästi nendesse töötutesse, kes teevad ise midagi sellejaoks, et tööd leida. Halvasti suhtutakse aga neisse kel puudub motivatsioon ja tahe tööd otsida/ tööl käia, kui on võimalus. Mõistetakse neid, kes on küll otsinud tööd, aga pole leidnud või on hiljuti just töö kaotanud erinevatel põhjustel. Kuidas mitte tulevikus töötuks jääda?
ekspordivad 70% oma toodangust välismaale peaksid olema täiesti tulumaksust vabstatud.See oleks üsna õige ütleme mul firma ja ma ekspordin enamust toodangust ja mul töötab 100 töölist ja arvestades kui iga tööline saab 10 tuhat krooni sealt tulumaks maha võtta riik jääb niigunii kasumisse. 1.Niisis esiteks võiks vabstada tulumaksust ettevõtted mis ekspordivad 70% toodangust. Teine teema on vägagi haige aga ta puudutab riigikogulaste palkasid riigikogulane saab palka 63 tuhat krooni kuus seda võiks langetada 50 tuhande kroonini.Niisis 101 liikme pealt hoiaks vabariik aastas kokku 13,13milj eesti krooni mis on üle ühe miljoni dollari.Valitsuse kodulehel on näha et meil on 14 ministrit.Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles et ta palk on 74 tuhat krooni.Mul on pakkumine tõsta ministrite palk 85 tuhande kroonini et oleks suurem stiimul midagi teha.Niisis
Kui oleks rohkem noori valitsuses, saaks riigi kohta ka ütelda nooruslik. Poliitikud on väga tihti lapsikud ning väljendavad seda üksteise ületrumpamise katsetega või üksteise maha tegemisega. Vahel tundub, et poliitikud unustavad riigi täielikult ning pööravad tähelepanu ainult endile, et kumb on nüüd parem ja kumb sai kummale ,,ära panna". Sellepärast saabki minu arvates nimetada poliitikat mänguks. Noori on kutsutud riigikokku, istuma riigikogulaste toolidele ja proovima teha nende tööd. Kuid ma ei tea, kas siis on just pöördutud riigikogulaste poolt otse noorte poole. Minu arvates ei ole olnud nii oluliselt märgatavat pöördumist isiklikult poliitiku poolt noorte poole. Kuid reklaamides kasutakse ära lasteaedu, koole, mänguväljakuid ja muid noorte ja lastega seotud kohti väga ära. Lubadused, mis nendega seoses antakse tuleks ka kindlalt täita ning arvestada sellega, et on arvestanud sellega, mis oled lubanud
tõeliselt vajalik. Meie riigis on väga palju ebanormaalseid asju, abivajajaid ei leita ülesse ja kui nüüd aus olla, siis neid eriti ei otsita ka. Aidatakse selliseid peresid, kes tegelikult ju abi ei vaja, nad saaksid ise hakkama, kuid kuidagi oskavad nad need toetused omale saada. Väga palju on vaesuses ja viletsuses peresid, kel pole tööd, nad peavad elama päev korraga, katsudes üksi oma muredest võitu saada, kus on nüüd riik? Parem tõstame riigikogulaste palkasi. Kui rääkida nendest lastest, kes peavad kooli kõrvalt töötama siis jääb neil vajaka noorele inimesele omastest tegevustest selle all pean silmas hobisid, sõpradega koos ajaviitmist ja pidudel käimist. Kui nooruses jääb puudu tantsupidudest, sõpradega suhtlemisest ja hobidega tegelemisest siis tuleb kunagi vanemas eas tasa teha. Need kes on juba 16- aastaselt omale pered saanud,
Iga kuu jõuab uudistesse teema, kuidas üks erakond püüab teise erakonna ministrit umbusaldada. See umbusaldamine on muutunud nagu kohvi joomiseks, mis on täiesti tavapärane tööpäeva osa. Poliitikas puudub täielikult koostöövõime. Riigi ja rahva heaolust on saanud olulisemaks üksteisele ära panemine. Tuleviku ühiskonnas võiks olla meie riigikogu töö väga reguleeritud. 101 inimest pinkidel oma aega veetmas, on kindlasti liig. Ka riigikogulaste arvu tuleks vähendada. Meie valitsuse peamiseks eesmärgiks peaks olema heaolu ühiskond ja selleni jõudmine, mitte ainult maksude tõstmine. Meditsiin on minu arvates üks keeruline teema. Eesti riigis asub mitmeid suuri haiglaid, millega kaasneb ka väga suur meditsiiniline personal. Kuid tundub, et haigeid on meil veel rohkem. Eriarstile saamiseks tuleb tihti oodata mitmeid kuid, muidugi on olemas ka võimalus
mretseda lapsi olukorras, kus nad ei saa tagada järeltulijatele normaalset elu-olu. Vanemapalka makstakse poolteist aastat, lasteaiajärjekorrad on kaks aastat ja ütleme ausalt, et töötavat üksikema, kellel kodus pooleteiseaastane põngerjas, ei taha eriti ükski asutus tööle võtta. Positiivne on muidugi see, et praegu ehitatakse uusi lasteaedu päris usinasti juurde. Ja mina maksaks emapalka vähemalt kolm aastat, aga kõigile võrdselt. Ehk annaks riigikogulaste esindustasusid veidi vähendada? Me sureme rahvusena muidu välja. (Ehkki iibe näitajad on veidi paranenud, 2010 ületas sündide arv surmade arvu). Enamikus Euroopa riikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur, meil samuti. Tööealised inimesed, maksumaksjad, kvalifitseeritud tööjõud ja oskustöölised haihtuvad välismaa avarustesse. Palgatingimused on paremad ja töötunnid mahuvad ,,normaalse tööpäeva" raamidesse. ,,Tagasi Eestisse" tulijate protsent oli väga väike
Naiste vastu suunatud töökiusajatest 40% on naised ja 30% on mehed, mis näitab, et töökiusamises ei mängi rolli vaid naiselikult kade töökeskkond, vaid antud probleem on tõesti tõsine. Sellises olukorras ei saagi tegelikult välja pakkuda ühte ja ainsat lahendust, muidu oleks see ehk viimase aastasaja jooksul juba toiminud. Siiski minu visioon positiivse diskrimineerimise ja võrdse kohtlemise probleemi lahenduse jaoks oleks esmajoones suurendada riigikogulaste seas naiste osakaalu. Kuna ilmselgelt ja nähtavalt selline asi lihtsalt omadel jõududel ei toimu, siis näeksin ma ette, et selline asi tuleks lihtsalt sisse kirjutada ,,Riigikogu valimise seadusesse," et teatav protsent riigikogust peaks olema naissoost poliitikud. Sellisel juhul oleks naistel suurem võimalus riigi asjades kaasa rääkida ja ennast ka tõsiseltvõetavaks muuta, mis ehk aitaks meid lõpuks sellele järjele, et naisi ei pea enam seadustega tööelus
See tähendab kodanike kaasavat ning tulemuslikku valitsemist. Et edendada Eesti jätkusuutlikust valitsemise vaatenurgast, tuleks kindlasti tähelepanu pöörata kodanikualgatusele. Juba paar aastat on õpilaste seas väga populaarne kampaania ,,101 last Toompeale". Tegemist on Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatava üritusega, kus tutvustatakse kooliõpilastele meie riigikogu igapäevaelu, pannes noored üheks päevaks riigikogulaste asemele. Konkurss sellele ühele kohale 101-st on väga suur, mis näitab, et õpilasi riigitöö huvitab. Sellest peaksid indu saama nii riigikogulased ise ja ka kohalikud omavalitsused ning alustama noortele riigitöö tutvustamist juba varases eas. Seda võiks teostada kas samalaadse, noorte toomisega valitsusse, noortekogude loomisega või erinevate seminaride korraldamisega. Need tegemised muudaksid kindlasti valitsemise läbipaistvamaks ning kodanikke kaasavamaks
Neid on vaja aidata ja tagant sundida. Nii väheneks asotsiaalide/alkohoolikute/narkomaanide arv tunduvalt. Kolmas probleem on kindlasti see, et riik ei kasuta oma raha õigetes kohtades. Näiteks on riigikogus palgad ülisuured, võrreldes (ligikaudu 3380 eurot) tavainimesega. Sinna lisandub veel kuluhüvitis 30% kogu palgast. Sellajal kui tavainimesed elavad vaevalt otsotsaga kokku ja paljud neist saavad miinimumpalka (278,02 eurot). Riigikogulaste palk tõuseb kui Eesti keskmine palk tõuseb. Minu arvates võiks ära jätta kuluhüvitised ja selle raha eest hoopis rahastada selliseid ja kohti, mis seda tõsiselt vajavad. Veel on riigi kaitsekulud liiga suured, selleasemel võiks neid rahasid kasutada hoopis õpetajate, päästeteenistuse ning politsei palga tõstmiseks, mitte sulgeda päästekeskuseid, koole ja koondada õpetajaid. Otsus sulgeda
........11 2 SISSEJUHATUS 22. oktoobril riigikogule tuleva aasta riigieelarvet tutvustanud ning õhtul ETV saates „Foorum“ osalenud rahandusminister Jürgen Ligi jagas oma muljeid suhtlusportaalis Facebooki lehel. Muu hulgas nimetab Ligi haridusminister Jevgeni Ossinovskit oma kommentaaris „sisserändaja pojaks roosast erakonnast“. Antud postitusest tekkis suur kära, avaldati palju omapoolseid arvamusi ajakirjanike ja ka riigikogulaste poolt. Osad kiitsid Jürgen Ligi tema pikaajalise hea töö eest ning tarkuse eest. Teised jällegi tegid Ligi maatasa, öeldes et Ligi ütlemised on liialt tihti solvavad ja mõtlematud, mis ei ole minstrile lubatav ning mida juhtub liialt tihti. 3 1 JÜRGEN LIGI POSTITUS Kõik algas Jürgen Ligi postitusest, mille ta tegi 22. oktoobri õhtul. «Milline raiskamine on veeta õhtu «Foorumis» kuulates võõraid kinnismõtteid -
27.Missuguseid residendist füüsilise isiku tulusid maksustatakse ? Maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitusi, annetusi, vastuvõtu kulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid. 28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, sünnitoetust 5/12 maksuvabast tulust, riigikogulaste ja presidendi esinduskulud, vastuvõetud pärandvara, tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitis, tulu äriühingute osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemaksena, kinnisasjad, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud tulu (suvila, aiamaja või 0,2 ha maad, mis on olnud omandis üle 2 aasta) 29.Milliseid makse peavad maksma FIE-d oma tuludelt ?
,,Minu mälestused suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni 1914 - 1920'' ( ilmunud ka Stockholmis nimetuse all ,,Rajusõlmed'' ). II Riigikogu valimiste eel 1923. aastal asutas Pitka uue erakonna Rahvuslik- Vabameelsete Partei, mille peaeesmärgiks seati võitlus riiklike kuritegude vastu. Erakonna häälekandjaks sai ajaleht ,,Eesti'', mis ilmus aastail 1923 - 1924. Valimistel sai J. Pitka partei 20 000 häält ja 4 saadikokohta Riigikokku. Kuid erkonna juhti riigikogulaste hulgas ei olnud, kuna oma valimisringkonnas Petserimaal oli eruadmiral läni kukkunud. See solvas Pitkat hingepõhjani ja ta lahkus 1924.aasta märtsis kogu perega Eestist ( poeg August-Andreas jäi Eestisse, vanem poeg John oli selleks ajaks autoõnnetusel hukunud ). Sõideti koos tütar Linda abikaasa Aleksander Pääreni ja veel tosinajao tuttavatega. Kanadas saadeti ümberasujad immigratsiooniameti poolt läänerannikule, Vaikse
põhitekstile täienduste lisamises ilma, et põhiteksti muudetakse). Esimene kirjeldatud viis annab selge pildi, mis praegu kehtib. Teise ehk USA variandi puhul tuleb tõlgendamisega jõuda selgusele, milliseid sätteid rakendada. Muutmisviisi poolest jagunevad K-id paindlikeks ja jäikadeks. 1) paindlikke K-ne muudetakse samasuguses korras ja sama häälteenamusega nagu ka teisi seadusi (nt kui Eesti PS oleks muutmise poolest paindlik, piisaks hääletamisest osavõtvatest riigikogulaste enamusest). Paindlik on Briti nn kirjutamata Kn, sest selle elementideks olevaid statuute võetakse vastu nagu teisigi Briti seadusi (sama kohtupretsedentidega). 2) Jäigad K-id on tavapärasemad. Nende muutmiseks on kehtestatud erikord ja nende muutmine on võrreldes tavaliste seadustega palju keerulisem. Muutmise jäikust põhjendatakse vajadusega tagada põhikorra stabiilsus ja see, et harilikult laiaulatusliku kompromissina vastuvõetud K-i muudaks samuti laiaulatusliku kompromissi alusel.
vajadust selle valdkonna õigusliku regulatsiooni järele, olgugi, et tutvudes Riigikogu stenogrammiga seaduse esimeselt lugemiselt, jäi küll pigem mulje, et seaduseelnõu on kavalate naiste plaan järjekordselt kuidagi meestele nn "ära teha". Kuigi Siiri Oviir ja Ülle-Marike Papp tõid oma kõnes mitmeid kõnekaid fakte ja näiteid diskrimineerimise ning ebavõrdsuse kohta, jäi siiski kõlama iroonia ja lõbusus riigikogulaste poolt esitatud küsimustes ning kommentaarides. Seaduseelnõu lugemine oli justkui lõbus vahepala nende muidu nii igavas päevas. Kommentaaridest enamik ei puudutanud konkreetset seadust, olid ironiseerivad ja mõttetud. Samas on ju teema piisavalt tõsine ja oluline, millelt võiks eeldada mõningast huvitatust ning asjasse süüvimist. Kõik ettekandjad rõhutasid mitmeid kordi, et seadus pole "naiste olukorra parandamiseks", vaid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja tagamiseks, mis
annaabi.ee 
