Eestile on omane Koalitsioonivalitsus, vähemusvalitsus. EESTI VALITSUSE STRUKTUUR. *peaminister- juhib ja esindab valitsust *Ministrid- juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju. (erinevad ministrid , haridus jne) *Riigikantselei- korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikoguga. Riigikantseleid juhib riigisekretär(Heiki Loot), kelle nimetab ametisse peaminister. Ministeerium- moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Igapäeva tööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantseler. Eesti Valitsuse residents, Stenbocki maja, Toompeal VALITSUSE OTSUSED *istung, kord nädalas, juhatab peaminister, osalevad kõik valitsuseliikmed *istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär, õiguskantsler, riigikontrolör
Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane dokumentatsioon, vastuvõtud jmt) eest vastutab Vabariigi Valitsuse juures riigikantselei. Riigikantselei eesotsas on riigisekretär. Peaministrikandidaadi nimetab Vabariigi President. Peaministrikandidaat teeb ettepaneku, kes kuuluksid ministritena valitsusse. Eestis on raske ühel parteil Riigikogus enamust saada. Seetõttu läheb Vabariigi Valitsuse moodustamiseks vaja mitme erakonna koostööd ja üksmeelt.
Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- ...) Vabariigi Presidendi residents Kadriorus. Ametlik: Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Ehitati Pätsi soovide järgi 1938. Aadress Weizenbergi 39. Presidendi pädevus: · Pigem esindusfunktsiooniga. · Seotud eelkõige Riigikoguga. · Ülesanded: EV Põhiseadus ptk V §78 ja Vabariigi Presidendi töökorra seadus. Presidendi valimine: ·Sätestab EV Põhiseadus ja Vabariigi Presidendi valmimise seadus. ·Peab olema 40+ , sünnilt EV kodanik. ·Valitakse: Riigikogus või Valimiskogus. ·60-100 päeva enne ametis oleva presidendi ametiaja lõppu. Riigikogus: · Kandidaadi ülesseadmise õigus viiendikul Riigikogust. · I ja II voorus uus ülesseadmine 20 isikut.
5) 2023- teostamine Kaasaksin Euroopa riike ja Aafrika ühtse rahvusvahelisema poliitika kujundamise protsessi demokraatlikuma otsustusprotsessi ning efektiivsemate tulemite nimel. Et tekiks arusaam eesmärgilisest ühisosast. Seda ühisosa kaasamise kaudu luua üritataksegi. Kaasamist juhiksid ja korraldaksid Euroopa Liidu sotsiaalministrid, et kaasamine oleks võimalikult efektiivne rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt. Ministrid saavad suhelda riigikoguga ja teise minstritega. Sotisaalminsiter kommunikeerib oma riigiga ja kaasab sellega kõikide oluliste liikmete osaluse antud ühisesse Euroopa projekti. Kulud sõltuvad kui palju Euroopa riike ja Aafrika on suunatud ühise eesmärgi teostamisele. Kui saab kaasatud kõik riigid siis otsustatakse ühine eelarve. Ühesuunalise kommunikatsiooni (otsuste avalik väljakuulutamine, järelevalve nende täitmise üle) asemel valitsuste rolliks luua erinevatele
võtta põhiseadus. 23. aprill 1919 alustas tööd 120-liikmeline Asutav Kogu, mis tegutses Eesti Vabariigi parlamendina kuni 1920. a lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus (eesotsas riigivanem Otto Strandman) (töö lõpetasid Maapäev ja Ajutine valitsus) 2) võeti vastu 2 olulist õigusakti Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 15.05 1920 (lk 40-41): 1) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraatlik vabariik, eesotsas 100 liikmelise 3 aastaks valitava riigikoguga. 2) laialdased kodanikuõigused, sealhulgas naistel meestega võrdne valimisõigus alates 1920 3) rahvas kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: riigikogu valimised, rahvahääletus e referendum, rahvaalgatus.
Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Iga nende eluavaldus oli raskendatud. Poliitilist tegevust ei lubatud. Suleti ,,Maaleht", ,,Postimees" võeti sundhooldamisele, piirati inimeste liikumisvabadust. Opositsioon sai uut jõudu 1935 kui vabanesid arreteeritud vapsid ja hakkasid aktiivselt tegutsema. 8.dets arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. h) käitumine Riigikoguga- tänu kaitseseisukorrale lükkusid riigivanema ja riigikogu valimised edasi ja kui Riigikogu arvustas valitsuse sammu, kuulutas Einbund istungi lõppenuks. Rahvasaadikutel ei lubatud enam kokku tulla, kuid ametlikult seda laiali ei saadetud. Parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". i) suhtumine erakondadesse- tegevus keelati, loodi Isamaaliit, loodi kutsekodasid
- rahvahääletus,valimised 4)millised võimalused olid selleks Nõukogude ajal?-Eesti NSV 40.aastapäeva künnisel toimunud NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu valimiste tulemused olid kõigi kodanike tõeliselt vaba ja demokraatlik tahteavaldus. 5)Mille poolest erinesid valimised Eesti NSV-s tänapäevastest valimistest?-ei ole nii suurt ebavõrdsust tulemustes nagu oli siis- üle poole miljoni poolt ja vähem kui 1200 vastu.. 6)võrdle Eesti NSV Ülemnõukogu praeguse Riigikoguga. Millised on erinevused?- Eesti NSV Ülemnõukogus 285 saadikut, Riigikogus 101. 14.Mis olid perestroika ja glasnost? Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine) Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 15.Milliseid muudatusi toimus perestroika ajal NSVL ühiskonnaelus,sisepoliitikas,välispoliitikas,majanduses? Valdkond Muudatus
esialgu vabadussõjast osavõtnuid ja tegeledes nende majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega. Mõne aja pärast hakati vastu võtma ka neid, kes ei olnud vabadussõjast osa võtnud. Liikmeskonna laienedes muutus see poliitiliseks organisatsiooniks, kes kritiseeris võimul olevaid poliitikuid ja tegi propagandat põhiseaduse välja töötanud riigikogu vastu. Keskliidu juhiks sai Andres Larka, teine aktiivne tegelane oli Artur Sirk. Riigikoguga samal ajal töötasid oma põhiseaduse projekti välja ka Vabadussõjalased, nende projekt pandi hääletusele oktoobris 1933. Ligi kolmveerand rahvast oli selle põhiseaduse poolt. II põhiseadus, mida on nimetatud 34 aasta põhiseaduseks. Seadusandlik jõud oli endiselt riigikogu, aga neid oli vaid 50. Suur muutus oli see, et nähti ette riigipea ametikoht, aga riigipea ei oleks mitte president vaid riigivanem. Riigivanema olid väga lai mõjuvõim. Ta sai riigikogu laiali saata,
välissuhetes, mis soodustavad välispoliitika elluviimist, olulised on Vabariigi Presidendi kõned ja avaldused välisriikides. Välissuhtluse ülesannete hulka kuuluvad ka ratifitseerimiskirjadele allakirjutamine ning diplomaatiliste esindajate nimetamine/tagasikutsumine, ka Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjade vastuvõtmine. Välispoliitika elluviimine on PS kohaselt Vabariigi Valitsuse pädevuses, seda kujundab Välisministeerium koos Riigikoguga, kuid Vabariigi President peab alati välispoliitikaga kursis olema ning välissuhtlemisorganite tegevus peab tuginema ühtsetele seisukohtadele. Riiginotarina annab Vabariigi President formaalse kinnituse riiklikele toimingutele. Vabariigi Presidendi ülesandeks on ka seaduste väljakuulutamine, põhiseaduse kohaselt on tal õigus ka sellest keelduda, kui antud seadus on põhiseadusega vastuolus. Ta peab ka
a.ii. Passiivne saatkonnaõigus president lubab teiste maade diplomaatilistel esindajatel jääda Eestisse, võttes vastu nende volitused b. Riigi esindamine c. Rahvusvahelistele lepingutele alla kirjutamine 2) Siseriiklik pädevus (5) a. Riigikaitse funktsioon president on riigikaitse kõrgeim juht b. Riigipea funktsioon c. Suhted Riigikoguga c.i. Riigikogu valimiste kuulutamine c.ii. Riigikogu esimese istungi kokkukutsumine (teostada sellega põhiseaduslikku järelvalvet) c.iii. Kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused või saadab seaduse tagasi c.iv. Õigus esitada põhiseaduslike institusioonide kandidaate Riigikogule d. Suhted Valitsusega d.i
määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest (seda nim mõnikord ka rutiin- ehk kogemuspoliitikaks). Keskemissioonipank peab kindlustama rahvamajanduse varustamise maksevahenditega ja on vastutav kogu rahasüsteemi stabiilsuse eest riigis. Keskpank on üldjuhul valitsusest sõltumatu nii juriidiliselt kui kui faktiliselt. Kohtusüsteem eesotsas Riigikoguga on õigustmõistev institutsioon, mis tegutseb oma funktsioonidele vastavalt kui majanduspoliitika kandjate kontrolliinstants. Lisaks on ka täiendavad otsustusinstitutsioonid nagu avalik- õiguslikud omavalitsus institutsioonid (kaubandus- ja tööstuskojad), ametiühingud ja tööandjate ühendused, majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid (EL, IMF, WTO). 24. Mõjuinstitutsioonid
suudab vältida olulisi riske, vigasid ja/või väärkasutamisi. Tulemusaudit – kui tulemuslikult (säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt) on riik maksumaksja raha kulutanud ehk mida on kodanikud raha eest saanud. KOVi audit – kas KOVi finantsarvestus on korras, tegevus seaduslik ning sisekontrollisüsteemid toimivad. Riigikontrolli suhe Riigikoguga: Riigikontrolli põhipartneriks Riigikogus on riigieelarve kontrolli komisjon. Enamikku tulemusaudititest arutatakse ka valdkondlikes komisjonides. Riigikogu poliitiline kultuur on arenenud, kuid pikk tee on veel käia Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest (RVKS). Hinnang riigi majandusaasta aruandele. Riigikogu liikmete arupärimised ja kirjalikud küsimused riigikontrolörile.
*Saatkonnaõ igus: Aktiivne saatkonnaõigus – president nimetab ametisse valitsuse ettepanekul diplomaatilised esindajad Passiivne saatkonnaõigus – president lubab teiste maade diplomaatilistel esindajatel jä ä da Eestisse, võ ttes vastu nende volitused • Riigi esindamine • Rahvusvahelistele lepingutele alla kirjutamine Siseriiklik pädevus (5) • Riigikaitse funktsioon – president on riigikaitse kõ rgeim juht • Riigipea funktsioon • Suhted Riigikoguga: -Riigikogu valimiste kuulutamine -Riigikogu esimese istungi kokkukutsumine (teostada sellega põ hiseaduslikku jä relvalvet) -Kuulutab vä lja Riigikogu poolt vastuvõ etud seadused võ i saadab seaduse tagasi ON igus esitada põ hiseaduslike institusioonide kandidaate Riigikogule • Suhted Valitsusega: -Mä ä rab peaministri kandidaadi -Teeb muudatusi valitsuse koosseisus *Annab vä lja riiklike autasusid ja auastmeid • Põ hiline roll on võ ime tasakaalustada
Kolmas põhjus lõpetada Riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on Riigikogu võimetus uut riigi- eelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelnevatest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised. Vabariigi Presidendi suhted Riigikoguga on täpsustatud Riigikogu kodukorra seaduses. 3.2.3. Pädevus Vabariigi Valitsuse suhtes Vabariigi President määrab peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab uue valitsuse ametisse. Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi
annaabi.ee 
