kriminaalseid tegusid,mis kavatsetult või loodetult pidid esile kutsuma hirmu konkreetsetes inimestes või nende gruppides või avalikus üldsuses".Artiklid 2-3 loetlesid juba konkreetsemaid kuritegusid,nt teatud riigiametnike surma tahtlik põhjustamine,neile raskete kehaliste vigastuste tekitamine või nendelt vabaduse võtmine ,riigivara tahtlik kahjustamine või hävitamine ja tavainimeste elu teadlik ohtu seadmine.Tegemist oli liialt ebamäärase ja riigikeskse definitsiooniga,mis oli ohtlik kahes mõttes(1) muudab terroristlike tegude eristamise tavalistest kuritegudest keeruliseks ja (2) avab ukse võimalikeks kuritarvitusteks." ,,Kuid seda konventsiooni ei ratifitseerinud piisav hulk riike ja seetõttu see ei jõustunud ja formuleeritud definitsioon jäi lihtsalt paberile."1 ,,Rahvusvahelistele allikatele tuginedes tuleks terrorismi defineerida,kui õigusvastast
88. Selgitage Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi õiguslikku regulatsiooni põhimõtteid (milliste õigusaktidega reguleeritud, mis on nende põhisisu). 89. Kus Eesti valitsemissüsteemis paiknevad kohalikud omavalitsused (tasand vertikaalis, koht süsteemis rahva ja riigi keskvõimu suhtes)? 90. Tooge välja kohaliku omavalitsuse süsteemi peamised tunnused ja selgitage neid. 91. Tooge välja integratiivse (riigikeskse) ja autonoomse omavalitsussüsteemi peamised tunnused. 92. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid. 93. Mida tähendab dekontsentratsioon ja kus seda kasutatakse. 94. Nimetage ning seletage lahti põhimõtted, mille alusel kohalik omavalitsus töötab ning põhimõtted, mille alusel jagatakse pädevused kohaliku omavalitsuse ning riigivõimu vahel. Tooge näiteid. 95
reguleeritud, mis on nende põhisisu). Korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ja teha otsused neis. Reguleeritud KOKS’i ja Põhiseadusega. KOV on demo moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu. 64. Tooge välja kohaliku omavalitsuse süsteemi peamised tunnused ja selgitage neid. Tooge välja integratiivse (riigikeskse) ja autonoomse omavalitsussüsteemi peamised tunnused. Subsidaarsus põhimõte- Otsustamine võimalikult madalal tasemel. Autonoomia- otsustamis- ja tegutsemisvabadus. Detsenraliseeritus- sõltumatus oma ülesannetes keskvõimust. Riigikesksel rahastamine peamiseld valitsuselt. Autonomse puhul toimub rahastamine KOV eelarvest. Protsentuaalne oskaal näitab ära, kui autonoomne või riigikeskne KOV on. 65. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid
Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Võim relatiivne, sõltub teiste riikide suurusest, pidev kasvamine. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus.
Erilaadsed põhikirjad (special-act charters) rakenduvad aga kindlale linnale, tuues välja, millised on omavalitsuse pädevused eri küsimustes. (Wilson, 1998, p. 645) Samuti antakse paljudele suurlinnadele home rule, mis annab omavalitsusele märksaa suurema vabaduse teha otsuseid, mis ei ole vastuolus teiste põhikirjade ja osariigi põhiseadusega. (Edwards, 1998, pp. 81-82) Seega ei saa täpselt öelda, kas Ameerika Ühendriikide puhul on tegu pigem tasakaalustatud või riigikeskse mudeliga, kuna riigi võimujaotuses esineb näiteid mõlema kasuks. Duaalse ehk tasakaalustatud mudeli heaks räägib asjaolu, et osariikidel on tänaseni säilinud volitused mitmetes valdkondades rakendada enda poliitikat ning seada omi seaduseid, vastandudes tihtipeale ka föderaalse taseme seisukohale. Selline vastasseis esineb tihtipeale vaidlusttekitavates küsimustes, nagu selleks on tänapäeval näiteks samasooliste abielud. Samas on USA aja jooksul
pruugi saada suuremas osas toetust EL-i poolt) Teisena toob Knill välja mitmetasandilisuse valitsustest, st EL-i valitsus ja liikmesriikide enda valitsused ning nende kahe osapoolte vahelised suhted. Selle põhi point seisneb selles, et liikmesriigid ja nende valitsused kardavad, et EL-i valitsus on nende mõju ja võimupositsiooni nõrgendanud oma suure rolliga. Sageli on selle taga aga hoopiski koordineerimise küsimus. Vastukaaluks sellele pakub EL omaltpoolt rohkem riigikeskse lähenemise ja võimalusi läbirääkimisteks. Mitmetasandiline valitsemine (multi-level-governance): 1. Euroopa integratsioon ei tugevda ega nõrgesta riiki, vaid viib selle uuele tasandile, edendades erinevate haldustasandite vahelist koostööd - EL kui keerukassüsteem, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusülesel tasandil 2. Võim on hajutatud - “Euroopa koos regioonidega”
KOV on rajatud kahele alusele: võimude lahusus ja demokraatia. KOV on vertikaalse võimude lahususe olemuslik element. Kohalik võim on vastukaalusk keskvõimule ehk KOV on omad ül ja pädevus, millesse keskvõim liigselt sekkuda ei saa. KOV aluseks on demokraatia.KOV lubavad omavalitsuse territooriumil elavatel isikutel neid puudutavaid küsimusi iseseisvalt lahendada. Olemuse kirjeldamisek son kaks teooriat:kogukondlik ja riiklik Riigikeskse lähenemise korral vaadeldakse KOV kui riigi haldussüsteemi osa.KOV on loodud riigi poolt ja saanud riigilt oma võimu. Kogukondliku lähenemise puhul põhineb KOV selle omavalitsuse territooriumil elaval kogukonnal.Riik on loodud kogukondade poolt. Eestis on 2 liiki KOV:linnad ja vallad. Omavalitsuse süteem on ühetasandiline st puudub teine omavalitsuslik tasand. ÜL: Täidava dnii omi kui ka kohalikke ja riiklikke ülesandeid
ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. 1 Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 34. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus.
põgenes, siirdus Inglismaale) Alberico Gentili teooria · Alberico Gentili (15521608) "De iure belli" (,,Sõja õigusest") erinev teos skolastikutest, kel oli aluseks Thomase süsteem (pro ja contra argumentide esitamine ja üldjärelduste tegemine). Ta kirjutab teises stiilis ja teisest lähtepositsioonist. · Keskmes kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt. Tegemist on riigikeskse distsipliiniga. Sõja õigus on riigi õigus, seetõttu pole sõda üldse teoloogiline. Teoloogid on tunginud juristide ja riigiteadlaste pärusmaale. · "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud, sest see on riigi fundamentaalne alushuvi, mida ei saa loovutada: · Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Mõlemal poolel õiglane! Ei saa eeldada, et vaenlane jääb karistamisel mingitesse piiridesse võib tahta
Kui inimesest on saanud kord usklik, siis ta elab vaid usureeglite järgi ning ei otsi enam mõistuslikke põhjendusi. Paradoksaalselt sai tema raamat populaarsemaks kuningavõimu vastaste kui pooldajate seas, peamiselt põhjusel, et ta lähtus ratsionaalselt käituvast indiviidist ja tema huvidest (ihadest lähtuv elukorraldus toob kaasa sõja, mõistusest lähtuv rahumeelse elu) ning ka sellepärast, et kusagil valitsemise taga on indiviidide kokkulepe. Teoorias on tema panuseks riigikeskse ja absolutistliku mõtte edendamine. John Locke (1632-1704) Nagu Hobbes nii ka Locke lähtub indiviidist ja räägib looduslikust seisundist. Locke noorena nägi Inglise kodusõda ja Oliver Cromwelli valitsust. Alates 1679 aastast püüdis Charles II võimupärijaks panna oma venda Jamesi, kes 7 aastat varem oli ametlikult pöördunud katoliku usku. See tekitas suuri vastuolusid Inglismaal. Locke oli viigide juhi Lord Shaftesbury juures teenistuses, see aga
(nimetatakse juba neljandaks võimuks). Tinglikult võime kanda ka massimeedia sekundaarsete elementide hulka. Teiselt poolt on massimeedia ka üheks rahva vahetu osavõtu väljundiks ühiskonna ja riigi aktuaalsete probleemide teadvustamisel, aga samuti sotsiaalse kontrolli vahendiks. P. 3. INIMENE, ÜHISKOND, RIIK - SEOSTE TÜÜBID Riigi ja inimese suhete osas võime välja tuua kaks põhilist suhete süsteemi - riigikeskse ja inimese(isiksuse)keskse ühiskonna malli. Esimene neist on seejuures äärmuslik nähtus. Riigikeskne ühiskond - seda iseloomustab prioriteetide gradatsioon RIIK>ÜHISKOND>INIMENE, kusjuures NB! - inimene on selles viimasel kohal. Domineerivad riigi (resp võimulolevate ringkondade) huvid ühiskonna üldiste huvide ja enamuse ühiskonna liikmete huvide ees. Sellisel juhul on piltlikult öeldes inimene surutud näoga riigi poole, inimene on riigi ees põlvili (vt allpool nn politseiriik)
suveräänile, kes tagab rahu. · Tsiviilseaduste ja loomuseaduse või jumalike seaduste vahel ei saa olla konflikti Epiloog Paradoksaalselt sai Leviatan populaarsemaks kuningavõimu vastaste kui pooldajate seas. Peamiselt põhjusel, et Hobbes lähtus ratsionaalselt käituvast indiviidist ja tema huvidest ning ka sellepärast, et kusagil valitsemise taga on indiviidide kokkulepe. Teoorias on tema panuseks pigem riigikeskse mõtte edendamine. 60 61 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (7. loeng): 1. Mida peab Locke silmas öeldes, et valitsus peab omama alamate nõusolekut (consent of the governed)? John Locke (1632-1704) Pühendunud puritaani poeg (aga hariduse sai kuningameelses, establishment stiilis...). Toetas kuningavõimu restauratsiooni, oma kahekümnendates aastates luges Hobbesi Leviatani ning oli
annaabi.ee 
