Anete Palmik 12a klass Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................3 Elulugu.................................................................4 Looming...............................................................5 Looduslik seisund ja ühiskondlik seisund............7 Loomulik seadus .................................................8 Suverään ja riigialamad........................................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja
tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida, elatustase tõusis. Selline majanduse kasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda. Inimsusevastased kuritööd Saksamaal Hukati Hitleri konkurentse ilma kohuta ja natsidele ebameeldivaid isikuid. Hakati taga kiusama juute. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduses kui kultuuri vallas. Neilt võeti ära kodanikuõigused ja sellega kaasnevad õigused. Nad võisid olla üksnes riigialamad. Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, nende abieluvälised vahekorrad karistatavad. Terroriseeriti kõiki, kes olid natsistliku valitsuse või Adolf Hitleri vastu.
hukkamine. Järgmisena rakendati ka Ameerika revolutsioonis, vabariiklik süüdistus maksude kehtestamise vastu oli, et Ameerika kolooniad on Briti parlamendi meelevallas. Iseseisvusdeklaratsioonis on kombineeritud vabariiklaste ja Locke'i ideed. Vabariiklastelt: Briti kroon on käitunud despoodina ning 'vaba rahvas' ei saa sellise ülemvõimu all elada. 18. saj Prantsusmaal näiteks Diderot ja Rousseau väide, et riigialamad on kuninga orjad. 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Tõeline vabadus = vabadus välistest takistustest. “Vaba mees on see, kes neis asjades, mida ta suudab teha ja soovib teha, pole teiste poolt takistatud.”. Sellest omakorda tuleneb, et me ei saa rääkida vabast tahtest. Mõiste 'Vaba' käib ainult tegude kohta, meie tahe on tema järgi ette määratud meie soovide, tungide, himudega jne
Inimene muutub aga rahutuks just siis, kui tal kõik hästi läheb, sest siis tahab ta näidata oma tarkust ning mõjutada neid, kes juhivad riiki. Kuuendaks, nimetatud putukate üksmeel on tingitud nende loomusest, inimeste üksmeel aga lepingutest, mis ei tulene inimese loomusest ning on seega midagi kunstlikku. Seepärast ei piisagi inimestele lepingu faktist, et rahus elada tarvis on ka võimu, mis sunniks inimesi üldise heaolu nimel tegutsema. Suverään ja riigialamad Riigivõim peab kaitsma inimesi võõraste sissetungi ning üksteise eest. Et see nii oleks, tuleks kogu võim koondada kas ühe inimese või inimeste kogu kätte. Riigivõimu kehtestamiseks on vaja, etinimesed määraksid ühe inimese või inimeste kogu oma esindajaks. Selle ühe esindaja kaudu ühineb suur hulk inimesi nagu üheks tervikuks. Sõltuvalt suveräänist on kolm riigivõimu vormi: 1. Monarhia (suverääniks on üks inimene), mida Hobbes pidas parimaks valitsemisvormiks. 2
iga inimese kohtlemist vastavalt tema “väärikusele” ja mitte võrdsena iga teisega. Tänapäevase õigusriigi mõistega on ühine aga see tunnus, et kõigil õigussubjektidel on antud riigiprojekti kohaselt omad seadusega kaitstud õigused (kuigi need ei ole kõigile võrdsed). Samuti see põhimõte, et keegi ei ole õigustatud enda jaoks seaduste kehtimises erandit tegema. Riigi hea käekäigu ühe peamise takistusena käsitatakse siin seda, et paratamatult ebatäiuslikud riigialamad kalduvad kergekäeliselt muutma eeldatavalt täiuslikke seadusi. Targalt koostatud seadusi tuleks valitsejatel seetõttu esitada ühiskonnale kui jumalikke kehtestusi. Kuid isegi kui eeldada, et selline seadustesüsteem on olemas, jäi ikkagi probleem, kuidas toimub seaduste muutmine. On ju ilmne, et üha muutuv ühiskonnaelu vajab varem või hiljem uusi regulatsioone ja vanade regulatsioonide korrigeerimist. Selle tarvis on ette nähtud üks eriskummaline institutsioon, nn öine nõukogu
valitsejad suutelised tegema parimaid, õigeid otsuseid nii riigi kui ka iga riigialama jaoks. Kõigi inimeste õnnele pürgivat elukäiku saab parimal viisil edendada tööjaotussüsteemiga, kus iga inimene täidab täpselt seda funktsiooni, mille jaoks ta sobib ning kus ta saab ennast hästi teostada. Seega tema riigimudel sisaldab üheaegselt nii horisontaalset, s.o vahetusmajandusele omast spetsialiseerumist algselt võrdõiguslike kodanike vahel kui ka vertikaalset jaotust, mis jagab riigialamad õiguslikult ebavõrdsetesse kihtidesse, seisustesse. Niisugune riigivõim ei ole sunduse ega vägivalla võim vaid loomupärane võim, sest riigivõim üksnes aktsepteerib inimeste loomupärast jaotumist sünnipäraste eelduste alusel. Muul viisil üles ehitatud riigivõim oleks koguni loomuvastane! Igale hingeosale vastab oma eripärane voorus, iseloomuerisus. Kui valitsejate tarkuse ja valvurite vapruse puhul on asi selge, siis tootjate vooruse mõõdukusega ei olnud päris
inimene ise – alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus konkurents Inglismaaga (kriis, välisvõlg, ingl.läks maj. mööda.) Hobbesist) Kriitika: Locke’ilik vabadusekontseptsioon – ei arvestata võrdsuse ja Locke valitsuse õiguspärasusest – vabariiklike ideede mõju õigustega (Voltaire); vabariiklik vabadus – prantsuse riigialamad on Rahvas loovutab osa vabadusest valitsusele ja kuuletub sellele vaid kuninga orjad (Diderot, Rousseau) teatud tingimustel- peavad olema täidetud. Reformi võimalikkus Prantsusmaal? Rahval on kontroll valitsuse üle Valgustajate 3 lahendust: Valitsusel ei ole “eriõigust” piirata inimeste vabadusi Absolutism vabaduse nimel (Voltaire), abs. tugevdada, aadleid alla
loomine ja kuninga hukkamine. Järgmisena rakendati ka Ameerika revolutsioonis, vabariiklik süüdistus maksude kehtestamise vastu oli, et Ameerika kolooniad on Briti parlamendi meelevallas. Iseseisvusdeklaratsioonis on kombineeritud vabariiklaste ja Locke'i ideed. Vabariiklastelt: Briti kroon on käitunud despoodina ning 'vaba rahvas' ei saa sellise ülemvõimu all elada. 18. saj Prantsusmaal näiteks Diderot ja Rousseau väide, et riigialamad on kuninga orjad. 67. Thomas Hobbesi vabadusekäsitlus ja selle rakendused poliitikas Hobbes räägib mitmest erinevast vabadusest (leviathanis), kõige olulisem neist on tõeline vabadus. See on tal definieeritud kui vabadus välistest takistustest. "Vaba mees on see, kes neis asjades, mida ta suudab teha ja soovib teha, pole teiste poolt takistatud.". Sellest omakorda tuleneb, et me ei saa rääkida vabast tahtest. Mõiste 'Vaba' käib ainult tegude kohta, meie tahe on tema järgi
· Alates 1614 parlamenti (generaalstaate) kokku ei kutsuta. · Tugev pärusaadel, kellel ulatuslik võim oma mõisates ning kõrge positsioon ühiskonnas ja õukonnas · Samas kuningas nimetab ministrid oma suva järgi · Kasvav maksukoormus Prantsuse välispoliitiliste ambitsioonide tõttu, konkurents Inglismaaga · Kriitika: Locke'ilik vabadusekontseptsioon ei arvestata võrdsuse ja õigustega (Voltaire); vabariiklik vabadus prantsuse riigialamad on kuninga orjad (Diderot, Helvétius, Rousseau) Reformi võimalikkus Prantsusmaal? · Voltaire kuningal on voli kõrvaldada aadli privileegid, garanteerida kodanikele õigused, piirates enda võimu. Kohe pole vaja luua parlamenti, ehkki pikas perspektiivis vajalik (esialgu absolutism vabaduse nimel) · Montesquieu (au Prantsuse kuningavõim ei ole despootlik, absolutism hävitakse
Riik ja poliitika on pattulangemise tagajärg. Valitsemisvorm, riik ja poliitika pole eesmärgid omaette, põhjus seisneb inimtahtes, mille tõttu on häid inimesi ka halvimas valitsemisvormis ja vastupidi. Valitsejad pole selles mõttes eranditeks, nende voorus pole kõrgem lihtrahva omadest (erinevalt Aristotelese arusaamast)! Riik pole ka mitte hea elu edendamise vahend, vaid on nagu haigla, kus kantakse haigete eest hoolt ning haiged vajavad tihti ka valusat ravimit. Nii valitsejad kui riigialamad peavad armastama Jumalat, ka kristlik kuningas peab valitsema kui kristlane. Riik peab Augustinuse väitel olema kristlik riik, peab teenima ühist kristlikku usku ning 15 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 kaitsma usulist puhtust. Õiglane riik on selline, kus õpetatakse õiget usku. Valitsus ilma kirikuta ja
inimtahtes, mille tõttu on häid inimesi on ka halvimas valitsemisvormis ja vastupidi12. Valitsejad pole selles mõttes eranditeks, nende voorus pole kõrgem lihtrahva omadest (erinevalt Aristotelese arusaamast)! Riik pole ka mitte hea elu edendamise vahend, vaid on nagu haigla, kus kantakse haigete eest hoolt ning haiged vajavad tihti ka valusat ravimit. · Kõige olulisem on inimese armastuse objekt. Nii valitsejad kui riigialamad peavad armastama Jumalat, ka kristlik kuningas peab valitsema kui kristlane. Riik peab Augustinuse väitel olema kristlik riik, peab teenima ühist kristlikku usku ning kaitsma usulist puhtust. Õiglane riik on selline, kus õpetatakse õiget usku. Valitsus ilma kirikuta ja kristluseta ei saa õige ollagi. See sai normiks kogu keskajaks, et õige riik peab olema kristlik riik. Riigi ja kiriku suhted, kooperatiivsed, kirik õpetab kodanikekohustusi, rahu pärast on vajalik
annaabi.ee 
