Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vane- matega. Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX naine, XY mees ). Genoom liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi. Genotüüp issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüüp + keskkonnategurid. Need kas pidurdavad või võimendavad tunnuste avaldumist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel. 1)Replikatsioon DNA kahekord...
P, C-S hüdrolüüs vee liitumisega) (PLA2) · esteraasid · estersidemete lõhustam · peptidaasid · peptiidsidemete lõhustam · fosfolipaasid · fosfolipiidide lõhustam · fosfaasid · sidemete C-P hüdrolüüs · ribonukleaasid · nkleiinhapete hüdrolüüs · desaminidaasid · aminorühma elimineerim 4. Lüaasid Sidemete C-C, C-O, C-N, C-S lühustumine Püruvaadi (kaksiksidemete teke või liitumine kaksiksidemele) dekarboksülaas · dekarboksülaasid · CO2 ellimineerimine · dehüdrataasid · veemolekuli elimineer
pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse) Nõre: Seedeensüümid: -- proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -- lipaas (aktiivne sapihapete manulusel, lagundab 1 ja 3 estersidemed) -- fosfolipaas (lagundab fosfolipiidide estersidemeid) -- amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) -- ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid (RNA,DNA nukleotiidideks) Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Sekretsioon: Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele)
ribosoom otsib ülesse initsiaatorkoodoni 3. initsiaator tRNA seondub initsiaatorkoodoniga. Koodon, antikoodon peavad olema komplementaarsed 4. ribosoom liigub koodoni võrra edasi, siseneb järgmine tRNA. 5. AH jääkide vahele tekib peptiidside. Esimene tRNA lahkub ribosoomist jne. Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogum. Translatsiooni regulatsioon: * transkriptsiooni tasand kui toimub toimub ka valgu süntees. * mRNA molekulide lagundamine(kui ei vajata enam) E=ribonukleaasid MITOOS JA MEIOOS Mitoos Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoskäävid). Algab kromosoomide kondenseerumine. Hilises profaasis (preprometafaas) on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamambraan kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele.
molekuli antikoodon. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Translatsioon on universaalne protsess. Valgu sünteesi regulatsiooni võimalused: a) transkriptsioon ise on valgusünteesi esimene regulatsioonitasand. Geenide avaldumine muutub valgu eluea jooksul. b) mRNA molekulide lagundamise kiirus RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid. Polüsoom ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE Ökoloogilised tegurid Organismidele mõju avaldavaid keskkonna tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. _________________________|_____________________ | | Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Tulenevad organisme ümbritsevast Tulenevad organismide kooseksisteerimisest
määrab ära sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. 30. Valgusünteesi regulatsioon. Rakud kasvavad, diferentseeruvad, vananevad ja surevad. Kõigie nende protsesside jooksul muutub rakkude vajadus sünteesitavate valkude järele. Koos sellega muutub geenide avaldumine. Seega on esimene regulatsioonitasand transkriptsioon. Järgmine valgusünteesi regulatsioonivõimalus on mRNA molekulide lagundamise kiirus. (raku tsütoplasmas on alati RNAd lagundavad ensüümid, ribonukleaasid, mis lõhustavad RNA molekuli erineva pikkustega tükikesteks või nukleotiidideks. 31. Geenmutatsioon, kromosoommutatsioon. Geenmutatsioon: on väikesed mutatsioonid DNA primaarstruktuuris. Geenmutatsiooni tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Nukleotiidi paar võib juurde tulla, kaduda või ümbervahetuda. Kromosoommutatsioonid: seisnevad kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.
antikoodon. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Translatsioon on universaalne protsess. Valgu sünteesi regulatsiooni võimalused: a) transkriptsioon ise on valgusünteesi esimene regulatsioonitasand. Geenide avaldumine muutub valgu eluea jooksul. b) mRNA molekulide lagundamise kiirus RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid. 3. Ülesanne monohübriidse ristamise kohta NR 3 1. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti
Aminopeptidaasid Aminogrupi juures Amülolüütilised Amülaas -amülaas 1,4--glükosiidsidemed glükoosi polümeerides Lipolüütilised Lipaasid Lipaas Triglütseriidides positsioonis 1 ja 3 Fosfolipaas A Fosfoglütseriiiidddides positsioonis 2 Kolesterinaas Kolesteriinestrites Nukleolüütilised Ribonukleaasid Ribonukleiinhapete nukleotiidide fosfodiestersidemed Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud
Aminopeptidaasid Aminogrupi juures Amülolüütilised Amülaas -amülaas 1,4--glükosiidsidemed glükoosi polümeerides Lipolüütilised Lipaasid Lipaas Triglütseriidides positsioonis 1 ja 3 Fosfolipaas A Fosfoglütseriiiidddides positsioonis 2 Kolesterinaas Kolesteriinestrites Nukleolüütilised Ribonukleaasid Ribonukleiinhapete nukleotiidide fosfodiestersidemed Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud
Graanulites laktoferrin, müeloperoksüdaas, defensiinid, elastaasid jne. Graanulites on valmis sünteesitud hulgaliselt tugevamtoimelisi ühendeid, mida kaitsereakstioonides kasutatakse, bioloogiliselt kõrge aktiivsusega ühendid. Eosinofiilid 2-4% vere tuumaga rakkudest Parasiitide ja allergia korral oluliselt rohkem, seenhaiguste jms Ringes 8-12 tundi, kudedes 8-12 päeva Graanulites histamiin,lipaasid, ribonukleaasid. Graanulites neutrofiilidega võrreldes veelgi tugevama toimega ühendid. Basolfiilid 0,01-0,3% vere tuumaga rakkudest. Kudedes rohkem. Kudedes mast rakkud, nimetatkse nii Graanulites histamiin , hepariin. Sarnane eosinofiilife graanulite sisaldisele, aga võivad sekreteerida signaalmolekule vt alla. IgE retseptorid – allergilised reakstioonid Sekreteerivad prostaglandiine, leukotrieene MONONUKLEAARSED FAGOTSÜÜDID
pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) 51) Sapi teke, koostis ja toime.
Energia Ligniinhuumus kompleks Jk ssivesikud Mikroobne biomass Metabolismi vaheproduktid Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Ammonifikatsioon thendab org. lmmastiku bioloogilist muundumist ammooniumiks. Protsessi esimest etappi viivad lbi rakuvlised ensmid: need depolmeriseerivad valgud, aminosuhkrud ja nukleiinhapped. I Eksoensmid Valke lagundavad prote(in)aasid ja peptidaasid. Kitiini lagundavad kitinaas ja kitobiaas. Peptidoglkaani lagundab lsosm. Nukleiinhappeid lagundavad ribonukleaasid ja desoksribonukleaasid (jagunevad endo- ja eksonukleaasid). Ureaas lagundab uurea CO2 ja NH3 -ks. II Rakusisesed ensmid Aminorhmade puhul toimub aminorhma eemaldamine aminohappe dehdrogenaaside vi okdaaside vahendusel deamineerimise protsessis. Nukleotiidide lagundamine on mitmeetapiline protsess. Enamasti on aminohapete, aminosuhkrute ja nukeiinhapete lagundamisel heterotroofsete mikroobide eesmrgiks saada energiat ja ssinikku. Ammonifikatsiooniprotsessi kigus vabanenud NH3
pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) 51) Sapi teke, koostis ja toime.
Ribosoomi struktuuri osad, ka funktsionaalse tähtsusega. ● miRNA – mikro RNA (microRNA). Väikesed, 20-25 nt. Reguleerivad geenide avaldumist (mõjutab mRNA aktiivsust ja stabiilsust) 26. Kirjelda RNA protsessingu kolme peamist osa Esineb eukarüootides. ● mRNA esmase transkripti 5’-otsa müts (cap), tagurpidi RNA 7-metüülguanosiin-5’-müts. Side on 5’-5’ fosfaatside. Lisatakse elongatsioonil. Funktsioon on kaitsta lagundamise eest (ribonukleaasid), olla signaalmolekul transpordil ning anda märku ribosoomile, kus on õige koht alustada translatsiooni. ● mRNA splaissing Intronite kõrvaldamine geeni splaissingul. Teatud regioonid lõigatakse välja lariaat-struktuuri abil. Eksonid - järjestuse osa, mis jääb alles. Intronid - väljalõigatud järjestuse osad. ● mRNA polüadenüleerimine Lisatakse ahela 3’ otsa polü(A) saba (polüadenüleerimine). Teostatakse
annaabi.ee 
