stoikud:vooruslikkus -Eesmärgid saavutatavad mitte ainult polise, vaid universumi raamistikus (jumalikud loomuseadused) Kreeka ja Rooma perioodi erinevusi -Orjandus.Ori kui mõistuseta olend vs ori kui õiguslik kategooria -Sõda."Loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel vs sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast. -Üldteema:partikularism vs universalism.Kelle ees kohustused? Keskaeg I -religioonikesksus jumalakesksus kreatsionism providentsialism-jumalik ettemääratus revelatsionism-jumal on avaldanud oma tahet jumalasõna kaudu, ilmutuste järgi kirja pandud -autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia Piibel-kirikuisad Augustinus-skolastilised autoriteedid Aristoteles Keskaeg II -hierarhilisus.Õigluse harmooniline süsteem -moraaliteooria sissepööratus.Keskne mõiste: patt -kohustused eelkõige Jumala, mitte kaasinimeste või riigi ees. Humanism I: üldiseloomustus -15.-16.saj. -Renessanss-Rooma autorite esiletõus.Cicero,Livius,Tacitus.
Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene. 3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi. 4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu. Justinus- tema ütles, et ristiusk ongi täiuslik filosoofia. Clemens- ütles, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. W.Occam- kaksik tõe käsitlus. 1) On olemas teoloogiline tõde, seotud üleloomulikuna. Tõe objekt jumal. Tugineb ilmutusel. 2) filosoofiline tõde. Tegeleb loomulike asjadega. Objektiks on olemine. Tugineb mõistusele. Jumala 2 raamatut: ,,Loodus"-teaduse tõed. ,,Piibel"- moraali tõed. Augustinus- tema toes ,,Pihtimused"
naudingute seisukohalt hea on see, mis soodustab naudinguid. Epikuros oli paratamatuse vastu, väitis, et inimene on oma mõtetes ja valikutes vaba. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST I Seotud religiooniga Märksõnad: 1. Jumala kesksus elu allikaks on jumal, kõlbluse allikaks jumala teenimine ja jäljendamine 2. Kreatsionism jumal lõi maailma eimillestki 3. Providentsialism jumal valitseb maailma ja inimese üle, kõigil sündmustel on tagamõte. 4. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tõdede allikas on jumalik ilmutus Keskaja algust filosoofias tähistab see, et filosoofia kaotas oma iseseisvuse, muutus teoloogia orjaks või teenriks (sisuliselt abivahendiks). Filosoofia all mõisteti teoloogiat. Positiivseks oli see, et filosoofia säilis kultuuripildis, muidu oleks ta võinud kaduda. Hiliskeskajal muutus probleemiks, kuidas vabastada filosoofia religiooni eestkoste alt, seejuures viimast alavääristamata.
Hiljem araabia maailma mõju. Kolm märksõna: · Seostus religiooniga. · Retrospektiivsus (tagasi vaatama). · Kasvatuslik suunitlus. Seotus religiooniga: 1)Jumalakeskus Olemise, hüve ja ilu allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu ülim eesmärk. 2)Kreationism Jumal on loonud maailma ei millestki. 3)Providentialism (ettenägemine, ettehooldus) - Jumal juhib kõike ja kõigil sündmustel on kõrgem tähendus. 4)Revelatsionism (ilmutus) Kõige usaldusväärsem tõe allikas on Jumala ilmutus. Retrospektiivsus: 1)Valitseb veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. 2)Kõige iidsem on Piibel. 3)Alati viidatakse autoriteedile: ''Õpetaja on nii öelnud'' (id.Magister dixit). 4)Saranasus autoriteediga on tõesuse kkriteerium. Mõistet plagiaat (inimese röövimine) tänapäevases mõttes ei tuntud. 5)Igasugune
3) konstruktiivne analüüs autoriteetne tekst või fragment saab siin vaid aiendiks edasisele mõttearendusele Milliste maailmavaatelistele põhimõtetele keskajafilosoofia põhines? 1. Teotsentrism jumala kesksus, igasuguse olemise hüve ja kauniduse allikaks on jumal. 2. Kreatsonism maailm on loodud jumala poolt mittemillestki 3. Provedentsialism ette nägemine, jumal valitseb loodud maailma ajaloo ja sammuti ka iga inimese üle. Kõigil sündmustel maailmas on oma mõte 4. Revelatsionism ilmutus, kõige kindlam ja usaldusväärsete tähtsate tõdede teadasaamise viis seisneb pühade tekstide mõttest arusaamises, mis on antud inimestele ilmutuse kaudu . Aquino(akvino) Thomas 1225-1274 Rakendas enda töödes Aristotelese filosoofiat Sündis Lõuna Itaalias, 1244 astus dominiiklaste ordusse Õppis oma aja kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis Tegutses Pariisis ülikoolis õppejõuna
"Nõnda kõneles Zarathustra"(1883-1885), "Teispool head ja kurja"(1886) "Moraali genealoogia" (1887) "Antikristus" (1888)-käsikiri, "Ecce homo"-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema. Rajaneb ilmutusel e revelatsionistlik- ,,revelation" ->"revello" ,,kattet üles tõstma, avama".Avatakse seni nähtamatut, mida in. ise ei suuda näha. Ap.Paulus(oli Saul)-olul. kristuse levikul. Temast sai kristlane.Religiooni 3 tunnust: 1) Tunne(religioosne). Juhtivam teoloog F.Schleiermacher tõlkis ,,Loori tegija" 19.saj
1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks
Keskaja filosoofi iseloomulikud jooned I. Seotus religiooniga Siin võib välja tuua järgmised põhimõtted: 1. Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Kõlbluse aluseks on Jumala teenimine ja inimese elu ülimaks eesmärgiks on Jumala jäljendamine. 2. Kreatsionism maailma on Jumal loonud eimillestki. 3. Providentsialism Jumal valitseb maailma ajaloo ja inimese üle, st et kõigil sündmustel on mõte või tagamõte. 4. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdede teadasaamine on jumalik ilmutus. Keskaja filosoofia aja alguseks võibki lugeda seda, kui filosoofia langes religiooni eest koste alla. Milline ka polnud keskaja filosoof, tema õpetus oli ikka seotud religiooni ja teoloogiaga. Varasel keskajal oli päevakorras küsimus, kuidas panna filosoofiat religiooni teenima. Juhtkirjaks oli ,,tõeline filosoofia on kristlik religioon". Filosoofia muutus religiooni teenriks ehk orjaks
Keskaja filosoofia puhul rõhutatakse teatud tunnusjooni mitte ajalisi jooni. Põhitunnused: 1. Tugev seotus religiooniga 1. Teotsentrism ehk jumalakeskus. Jumal- see on absoluut, kõige keskmes. 2. Kreotionism, creatio. Kõik on jumala loodud. Maailm on loodud mitte millestki ehk ex nihilo. 3. Providentsialism- ettenägemine. Jumal näeb kõike ette, valitseb inimeste üle. 4. Revelatsionism- ilmutus. Tõdede aluseks on jumalik ilmutis. Tõmmati võrdusmärk kristluse ja filosoofia vahele. Clemens- tõeline filosoofia ongi kristlik religioon: 2. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega
roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani- astroloogia), revelatsionism (sõnast esile tooma, Jumal on ilmutanud oma plaane ja eesmärke, kuidas inimene peab käituma, see on kirja pandud piiblis) Autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia kõige kõrgem autoriteet on Jumala sõna, mis kirjas piiblis, järgmine aste on kõrged kirikuisad, kes tõlgendavad piiblit, järgmisena skolastilised autoriteedid (Aquino Thomas) Veel üks autoriteet : Aristoteles, keda austati ka keskajal Keskaja puhul iseloomustav mõiste : hierarhia
See tähendab usu ja mõistuse harmooniat. · 3. Providentialism (ld. Providentia "ettenägemine, · Usu ja mõistuse probleem ettehooldus". Jumal juhib kõike ja kõigil sündmustel on kõrgem tähendus. · 3. Mõistan, selleks et uskuda (ld. Intellego ut · 4. Revelatsionism (ld. Revelati "ilmutus") Kõige credam). Pierre Abelard (1079 1142) leiab, et usaldusväärsem tõe allikas on Jumala ilmutus. inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. · Seotus religiooniga · Universaaliate probleem · Alguses: "Tõeline filosoofia on kristlik religioon." · Universaalideks (ld. Universalis "üleüldine") (Klements Aleksandriast)
annaabi.ee 
