mis teevad ta individuaalselt kordumatuks. Kui sünnipärased omadused vastavad tema käsitluses enamasti temperamendile, siis elu käigus omandatud jooned kujundavad iseloomu spetsiifilise vormi. Sotsiaalloomus on mingi rühma rahvuse, klanni, kogukonna, kihi esindajaile ühine iseloomustruktuuri kese, mis on kujunenud sellele grupile ühiste kogemuste ja seal harrastatud eluviisi suhtetoimes. Sotsiaalloomuse kuus suunda. Retseptiivse (vastuvõtliku) iseloomuga isikuile on oma võimete realiseerimise asemel ainsaks mõeldavaks maiste hüvede allikaks välismaailm. Siia rühma kuuluja usuvad, et mõnutunnet andvaid asju saab vaid väljastpoolt. ,, Meie aja inimene veedab enamiku oma ajast passiivselt. Ta on igavene tarbija; ta vohmib toitu, alkoholi, sigarette, ettekandeid, raamatuid, seisukohti, filme; kõike tarbitakse, kõik neelatakse alla. Maailm on tema tohutu sisu objekt: suur pudel, suur õun, suur rind
sotsiaalse suhtlemise ja kommunikatsiooni häire ning korduv ühetaoline stereotüüpne käitumine), kuigi teistes psüühikasfäärides võib ilmneda tüüpilisi anomaalsusi. Selliseid atüüpilisi seisundeid täheldatakse kõige sagedamini raske vaimse alaarenguga indiviididel, kelle funktsioneerimise madal tase ei võimalda küllaldaselt avaldada autismile iseloomulikke 3 käitumise iseärasusi. Atüüpiline autism võib olla ka raske retseptiivse kõnehäirega isikul. Seega on atüüpiline autism siiski autismist oluliselt erinev seisund. Aspergeri sündroom Aspergeri sündroomi (Asperger's syndrome ingl. k.) ei saa täie kindlusega diagnoosida enne isiku nelja-aastaseks saamist ja tavaliselt mitte enne kooliikka jõudmist(Autism Eestis). Varajasteks sümptomiteks võivad olla uneprobleemid, kangekaelsus, passivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku
raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest EKSPRESSIIVSE KÕNE HÄIRE ·Kahjustus aktiivses kõnes ·Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine) · ·Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · ·Välistatud pervasiivne arenguhäire · ·Kaasuvaks · ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), · suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) · kohanemisprobleemid (isolatsioon) · emotsionaalsed häired (tundlikkus)
suurendavad retseptori tundlikkust või tundlikkuse spetsiifilisust · spetsiaalsed meelerakud karvrakud kuulmis- ja tasakaaluelundis, maitserakk maitsmiskühmus, valgusretseptorrakk silma võrkkestas, mis on sensoorse närvirakuga sünaptilistes ühendustes. Retseptorrakud reageerivad stiimulitele astmeliste potentsiaalidega: · generaatorpotentsiaal tekib vabade närvilõpmete, kapsliga ümbritsetud närvilõpmete või haisteretseptori retseptiivse osa stimulatsioonil · retseptorpotentsiaal on astmeline potentsiaal spetsiaalses meelerakus, mis pannakse ümber postsünaptiliseks potentsiaaliks sünaptilises ühenduses närvirakuga Retseptorite liigitus lähtuvalt asukohast: · eksteroretseptorid asuvad keha välispinnal või selle läheduses ning on suunatud välisest keskkonnast pärinevatele stiimulitele · interotseptorid e vistseroretseptorid asuvad veresoontes, siseorganites, lihastes ja
Eestis kasutatakse klassifikatsiooniks RHK-10 süsteemi ◦ psüühilise arengu spetsifilised häired- sageli geenidest tulenevad, poistel rohkem kõne-keele sptesiifilised arenguhäired – raske aru saada, millal on tegu tõsise häirega, sellega kaasnevad tihti suhtlemisprobleemid ◦ ekspressiivse kõne häire – väike sõnavara, kehv lause struktuur, ei suuda end väljendada ◦ retseptiivse kõne häire- raskusi teiste kõnest aru saada, laps suudab kergelt varjata õpivilumuse probleemid – raskusi riikliku õppekava omandamisega, enam poiste seas, 6-10% lastest; sageli muude häiretega koos õigekirjahäire – düsgraafia, ainult juhul, kui muud häired on välistatud, iseseisvalt üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab
kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivse kõne häire Kahjustus aktiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest o sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus o agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest o nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire Kaasuvaks o ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), o suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) o kohanemisprobleemid (isolatsioon) o emotsionaalsed häired (tundlikkus)
- GABA toime – moduleerib glutamaadi toimet Immuunsüsteem - Skisofreenia on kogu keha haigus – esineb põletikulisi reaktsioone, metabolismihäired, oksüdatiivse stressi rohkus 1. Pre-psühhootiline faas - Baas-sümptomid - Subkliinilised, subjektiivselt tunnetatud häired: motivatsiooni ja stressi taluvuse osas, afektiivsetes reageeringutes, mütlemises, kõnelemises, tajumises, tegutsemises - Minevikusündmustega seotud mõtete püsiv kordumine - Retseptiivse kõne häired - Mõtete interferents - Mõttekäigu kiirenemine ja mõtete blokeerimine 2. Sub-psühhootiline faas ….. Haiguse prognoos - 30% taastumine esmasest psühhoosist hea, ennistub haiguseelne tase - 30% taastumine psühhoosist hea, püsima jäänud residuaalsed sümptomid, isik on võimeline funktsioneerima ilma sotsiaalse kõrvalabita - 30% sagedased taastekkivad psühhoosiepisoodid, süveneb funktsionaalne allakäik,
Raske vaimne alaareng (IQ = 20 - 34) Sügav vaimne alaareng (IQ < 20) Muu täpsustatud vaimne alaareng Täpsustamata vaimne alaareng PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED algavad alati imiku- või lapseeas. Nad tekivad kesknärvisüsteemi bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumisest või kahjustusest. Spetsiifiliste arenguhäirete kulg on pidev, ilma remissioonide või ägenemisteta. Siia kuuluvad: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired (ekspressiivse ja retseptiivse kõne häired) Õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, õigekirjahäire, arvutamishäire) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Pervasiivsed arenguhäired (lapse autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom jms.) Psühholoogilise arengu muud häired Psühholoogilise arengu täpsustamata häire TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELU HÄIRED
Ekspressiivse kõne häire: Kahjustus aktiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest (Tomblin et al. 1997) P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire: Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire 44 Kaasuvaks ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) kohanemisprobleemid (isolatsioon)
siserõhu tõusust vedeliku üleproduktsiooni või puuduliku äravoolu tõttu. Tulemuseks on esmajärjekorras kepikeste hävimine võrkkesta perifeerias, mis tekitab tunnelnägemise ehk nägemisvälja tugeva ahenemise ainult fovea lähima ümbruseni. KUULMINE Kuulmissüsteemi moodustavad (a) kõrv, (b) juhteteed kõrvast ajju ja (c) aju kuulmiskeskused, mis subjektiivse "kuuldepildi" sünteesivad. Käesolevas osas käsitleme ainult kõrva kui retseptiivse organi ehitust ja funktsioone. Kõrv jaotub (a) väliskõrvaks, (b) keskkõrvaks ja (c) sisekõrvaks. Väliskõrva moodustavad kõrvalest, kuulmekäik ja seda keskkõrvast eraldav trummikile. Keskkõrv on endolümfiga täidetud õõnsus, milles paiknevad kolm üksteisega paindlikult ühendatud kuulmisluukest vasar, alasi ja jalus. Viimased üheskoos toimivad mehhaanilise võimendina, mis võimendab trummikilele saabunud
tähelepanu, mälu & õppimine üldisemalt võttes assotsiatiivne & tunnetuslik õppimine kui õppimise laiemad klassid klassikaline tingitus kui assotsiatiivse õppimise alaliik operantne ehk instrumentaalne õppimine kui assotsiatiivse alaliik sotsiaalne õppimine kui assotsiatiivse õppimise alaliik · Õppimine sõltub alati tähelepanust, seetõttu on õppimise piirangute mõistmiseks vaja mõista tähelepanu olemust. · Tähelepanu korral tehakse mõnikord vahet selle retseptiivse (allikale suunatud), valikulise (isiklikest eelistustest lähtuva) & pertseptiivse (organiseeriva, tähendust andva, mõistva) suunitluse vahel · Kuna tähelepanu pole alati meie kontrolli all, eristatakse tahtlikku & tahtmatut (passiivset) õppimist · Lihtsate asjade õppimine võib toimuda lihtsalt assotsiatiivse õppimise (sihipäraselt või juhuslikult kokku sattunud asjaolude) kujul, ehkki seda ei peeta tänapäeval enam tingituse tekke piisavaks tingimuseks
annaabi.ee 
