NÄDAL VÕI PÄEV · NÄDALAKS, MIS HAARAB AGA TEGELIKULT 2 NÄDALAT. ESIMENE DIREKTIIVNE TEINE ORIENTTERIV. AJAINTERVALLIKS PÄEV VÕI VAHETUS TÖÖ PARAMEETRID KALENERPLAANIS: · TÖÖ NIMETUS · MÕÕTÜHIK · TÖÖ HULK m2, m3 · TÖÖMAHUKUS i.p. · TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS ) · VAHETUSTE ARV · TÖÖ KESTUS RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID · TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD) · FINANTSEERIMISGRAAFIKUD (INTEGRAALSED EHK KUMMULATIIVSED GRAAFIKUD) · VARUSTUSGRAAFIKUD (TELLIMISINFO ETTEVALMISTAMINE, TELLIMISE VÄLASTAMISE JA TARNIMISE TÄHTAJAD) · MASINATE JA INVENTARI VAJADUSE GRAAFIKUD 58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrdlus ehituses Tsüklogramm (aeg koht Joongraafik
Täpsusta tegevusi, määrates kuidas tegevus saab lõpetatud, kes seda teeb, kui kaua see võtab aega, palju see hakkab maksma ja kes selle eest vastutab Määratle eelnevaid ja järgnevaid tegevusi tegevuste järgnevuse planeerimiseks (tegevuste järgnevuse planeerimine) Hinda, kui kaua iga tegevus aega võtab (tegevuse kestus) Graafiku väljatöötamine on iteratiivne protsess VIII PROJEKTI RESSURSSIDE PLANEERIMINE Tegevuse ressursivajaduse hindamine- iga planeeritud tegevuse täitmiseks vajalike ressursside tüüpide ja koguste määramise protsess. Personalivajaduse plaan- dokument, mis sätestab, millal ja kuidas kaetakse personalivajadusi. Ressursivajaduste tasandamine- võrkplaani analüüsi mistahes liik, milles graafiku koostamise otsuseid, võetakse vastu ressursside piiratuse tingimustes. Kriitilise ahela meetod- võrkplaani analüüsi meetod, mis modifitseerib projektigraafikut võttes arvesse ressursside piiratust
AJAINTERVALLIKS NÄDAL VÕI PÄEV · NÄDALAKS, MIS HAARAB AGA TEGELIKULT 2 NÄDALAT. ESIMENE DIREKTIIVNE TEINE ORIENTTERIV. AJAINTERVALLIKS PÄEV VÕI VAHETUS TÖÖ PARAMEETRID KALENERPLAANIS: · TÖÖ NIMETUS · MÕÕTÜHIK · TÖÖ HULK m2, m3 · TÖÖMAHUKUS i.p. · TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS ) · VAHETUSTE ARV · TÖÖ KESTUS RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID · TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD) · FINANTSEERIMISGRAAFIKUD (INTEGRAALSED EHK KUMMULATIIVSED GRAAFIKUD) · VARUSTUSGRAAFIKUD (TELLIMISINFO ETTEVALMISTAMINE, TELLIMISE VÄLASTAMISE JA TARNIMISE TÄHTAJAD) · MASINATE JA INVENTARI VAJADUSE GRAAFIKUD 58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrdlus ehituses
11.Põhilised tehnilisemajanduslikud näitajad (võimsus, paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma puhul diferentsiaalseid. Näide skeemiline. mahutavus, ressursikulu, saaste- ja jäätmetekogused, Peale lagede värvimist algab elektritööde teisel etapil, mis asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; Ressursivajaduse kalender plaanid: maksumuse limiit, tasuvusaeg jm). 12.Juhised makettide jm lõpeb peale seinte värvimist (tapeetimist): valgustite, lülitite ja 7)kavandatud spetsialiseeritus ja koostöö teiste firmadega. Diferentsiaalsed graafikud- tööjõu koormuse epüürid (tööjõu demonstratsioonimaterjalide koostamiseks. 13.Nõuded krundi püstikupesade paigaldamine
Juht Inimesed, masinad, materjalid, raha. Alljuht Alljuht Alljuht Alljuht Inimesed Masinad Materjalid Raha Täitjad Eelised: spetsialiseerumine tõstab kompetentsust; Puudused: 1)koordineerimisprobleemid, 2)puudub ainuvastutus. 88.Mlliste ressursside puhul kasutatakse integraalseid (kumulatiivseid) kalendriplaani ja milliste ressursside puhul diferentsiaalseid. Näide skeemiline. Ressursivajaduse kalender plaanid: Diferentsiaalsed graafikud- tööjõu koormuse epüürid (tööjõu ressursid). Integraalsed ehk kumulatiivsed graafikud- finantserimis graafikud(finantsressursid). 89. Mille poolest erinevad võrkgraafikus "töö", "ootus" ja "sõltuvus". Töö vajab aega ja ressursse, pideva joonega nool. Ootus vajab aega ega vajab ressursse, pideva joonega nool. Sõltuvus
TÖÖLIIGILE, AJAINTERVALLIKS NÄDAL VÕI PÄEV · NÄDALAKS, MIS HAARAB AGA TEGELIKULT 2 NÄDALAT. ESIMENE DIREKTIIVNE TEINE ORIENTTERIV. AJAINTERVALLIKS PÄEV VÕI VAHETUS NÄIDE JOONIS 5.24 TÖÖ PARAMEETRID KALENERPLAANIS: · TÖÖ NIMETUS · MÕÕTÜHIK 2 3 · TÖÖ HULK m , m · TÖÖMAHUKUS i.p. · TÖÖLISTE ARV ( VAHEL KA LÜLI KOOSSEIS ) · VAHETUSTE ARV · TÖÖ KESTUS 2) RESSURSIVAJADUSE KALENDERPLAANID · TÖÖJÕU KOORMUSEPÜÜRID (DIFERENTSIAALSED GRAAFIKUD) · FINANTSEERIMISGRAAFIKUD (INTEGRAALSED EHK KUMMULATIIVSED GRAAFIKUD) 59 · VARUSTUSGRAAFIKUD (TELLIMISINFO ETTEVALMISTAMINE, TELLIMISE VÄLASTAMISE JA TARNIMISE TÄHTAJAD) · MASINATE JA INVENTARI VAJADUSE GRAAFIKUD KALENDERPLAAN TABELI KUJUL - JOONIS 5.25 KALENDERPLAANI AKTUALISEERIMISE VÕTTEID JOONIS 5.26 5
Teist aga – seadistusi, materjalide liikumisi, detailide inspekteerimist – ühikute gruppidena. Kolmandad tegevused - toote tehnilised kirjeldused, protsessi projekteerimine, tooteparendus, tehnilised muutused – on seotud firma üldise suutlikkusega toodet valmistada. Tehase juhtimine, hoone ja territooriumi hooldus, küte ja valgustus toetavad aga omakorda tootmist. Hierarhia annab juhtidele struktureeritud arusaama tegevuste ja nende ressursivajaduse suhte kohta. See tähendab, et oluline on eristada tooteühiku tasandil tarbitavat tööjõu- materjali- ja elektrikulu ressursikuludest, mida kasutatakse partiide tootmisel või toote või tootmisvahendite toetusel. Samuti on oluline välja tuua üldjuhtimiskulud, sest need ei sõltu üldjuhul toodete ja teenuste hulgast. Kulude jaotamine tooteühikutesse tekitab signaale, mida on kerge valesti tõlgendada. Kui
1) valdkonda iseloomustav 2) deprivatsiooni mõõtev 3) värskete andmete põhjal määratav 4) regulaarselt uuendatav 5) statistiliselt usaldusväärne 6) ühesuguse regionaalse lõikega esitatav Deprivatsioon regiooniti 1. Lõuna-Eesti omavalitsused 2. Peipsi äärsed ja Saaremaa omavalitsused 3. Üksikud omavalitsused Ida-Virumaal Halvimad näitajad kumuleeruvad (sissetulek, töötus, eluase, tervis, väiksem kuhjumine hariduse ja teenuste osas) Indeksid saab kasutada ressursivajaduse hindamiseks ja sotsiaalteenuste pakkumiseks Deprivatsioon arenduspoliitikas 1. EL EQUAL projektides mis on suunatud ettevõtluse arendamisele ja sotsiaalsete ettevõtete toetamisele on arendatud või testitud linlikel deprivatsiooni alade ettevõtlust. 2. Põhitähelepanu on finantsiliste ja mittefinantsiliste ressursside ühendamine 3. Sel eesmärgil toetatakse nii individuaalse kui kogukonna võimekuse suurendamist (individual and community capacity building.)
CSF: protsess on korratav; arusaamine äririskidest; vajadus kaitsta teenust KPI: %tagasisaadetud muudatusi; % RfC-dest, mis õigeaegselt implementeeritud; %mitteaktsepteeritud RfC-sid; erakorraliste muudatuste vähenemise %; juhtumeid põhjustavate muudatuste vähenemise %; teenuse käideldavuse suurenemise %. Tegevused: 1. Planeerimine 2. Filtreerimine 3.Prioritiseerimine 4.Kategoriseerimine 5.CAB koosolek 6.Mõju+ressursivajaduse analüüs, 7.Kinnitamine, 8.Ajatamine ja koordineerimine, 9.Ehitamine, testimine ja implementeerimine, 10.Lõplik autoriseerimine, 11.Ülevaatus Sisendid: SLM muudatused ja äriprotsess, RfC-d, CMDB-d, FC? Väljundid: Mahuhalduse mõju hindamine, CfM uuenenud info, RfC/CAB koosolekute protokollid, ITSCM muutused plaanis 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: TCO, SMTP, PCI-X, DAS, SSH
tegevuste maksumused. Kohanduv eelarvestamine omab pideveelarvestamise ja tulemuspõhise eelarvestamise komponente, eesmärk on reageerida välistele muutustele jooksvalt. Kaizen eelarvestamisel muudetakse eelarvet järjest pingelisemaks (näiteks igal aastal väheneb toote omahind 5% võrra). Tegevuspõhise eelarvestamise korral eelarvestatakse tegevusi: väljundite hulka ja ressursse nende väljundite pakkumiseks. Sisendipõhises eelarvestamises alustatakse ressursikulu ja ressursivajaduse eelarvestamisest, eelarvestatud kulud jaotatakse toodetele ja teenustele (väljunditele). Väljundipõhises eelarvestamises määratakse kõigepealt eesmärknäitajate kaudu toodete ja teenuste nimestik ning kogus, seejärel arvestatakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulutused. Tulemipõhises eelarvestamises defineeritakse eesmärgid avaliku hüve, heaolu või turvalisuse seisukohalt.
3.2.6 Kvaliteedi maksumuse analüüs 3.2.7 Küsimustikud 3.2.8 Kvaliteedi juhtimise plaan 3.2.9 G ÜL ??? 3.3 Aja planeerimine 3.3.1 Ülesannete loetelu 3.3.1.1 Tükeldamise põhimõtted* 3.3.1.2 Mallid 3.3.1.3 Kogemused 3.3.1.4 WBS täpsustus 3.3.1.5 G ÜL Ülesannete loetelu 3.3.2 Ülesannete kestus 3.3.2.1 Ressursivajaduse hindamine 3.3.2.2 Varasematele kogemustele tuginemine 3.3.2.3 Identifitseeritud riskid* 3.3.2.4 Võrdlev hinnang 3.3.2.5 Kestuse hindamine lähtudes töö mahust 3.3.2.6 Ajavaru planeerimine 3.3.2.7 Ülesannete kestuste hinnangud 3.3.2.8 Hinnangute alus 3.3.2.9 Ülesannete loetelu täpsustus 3.3.2.10 G ÜL Ülesannete kestuste määramine
varustatuse seis Tippjuhtkond on mõistnud Saadaval ja piisavad projekti olulisust Juhtkond ei saa aru või on Ebapiisavad ja see valesti hinnanud põhjustab hilinemisi ressursivajaduse mahtu või - tüüpi Tippjuhtide seas on Olemas, kuid jagatud eriarvamused prioriteetide teistele projektidele osas Muutuv Muutused väliskeskkonnas
Näiteks on vaja tootmispinda selleks, et inimestel ja seadmetel oleks võimalik tööd teha, laoruumi selleks, et kaupu oleks võimalik käsitseda. Joonis 17.3 Kulude jaotamine ressurssidelt tegevustele ja tegevustelt toodetele/teenustele Teenuste hinnad arvutatakse tegeliku ressursivajaduse põhjal. Teades kuluobjektide ja kasutatavate ressursside mahtusid, on võimalik suhteliselt hõlpsasti välja arvutada ka ressursside hõivatus. Kuluobjekt võib olla paljudimensionaalne, koosnedes tootest või teenusest, kliendist, tarnijast ja jaotuskanalist. Ressursi kasutamise ühikukulu saadakse jagades ressursi kogukulu res-
annaabi.ee 
