Fenoolid ja nendega seotud keskkonnaprobleemid Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega. Nende lihtsaim asendusrühmadeta esindaja on fenool. Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto-, meta- ja para-kresoolideks. Hüdroksüülrühmade arvu põhjal eristatakse ühe-, kahe- või mitmealuselisi fenoole. Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OH-rühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OH-rühmaga seotud happesus on reeglina alifaatsete alkoholide ja karboksüülhapete vahepealne. Prootoni (H+) eraldumisel OH-rühmast moodustub fenolaatioon, millele vastavad soolad on fenolaadid. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub
FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto-, meta- ja para-kresoolideks. Hüdroksüülrühmade arvu põhjal eristatakse ühe-, kahe- või mitmealuselisi fenoole. Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OH-rühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OH- rühmaga seotud happesus on reeglina alifaatsete alkoholide ja karboksüülhapete vahepealne. Prootoni (H+) eraldumisel OH-rühmast moodustub fenolaatioon, millele vastavad soolad on fenolaadid. Näiteks võib tuua fenooli reaktsiooni naatriumhüdroksiidiga: C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O 2
negatiivse laengu. Fenoolid Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega. Nende lihtsaim asendusrühmadeta esindaja on fenool. Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto, meta ja para kresoolideks. Hüdroksüülrühmade arvu põhjal eristatakse ühe, kahe või mitmealuselisi fenoole. Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OHrühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OHrühmaga seotud happesus on reeglina alifaatsete alkoholide ja karboksüülhapete vahepealne. Prootoni (H+) eraldumisel OH rühmast moodustub fenolaatioon, millele vastavad soolad on fenolaadid. Näiteks võib tuua fenooli reaktsiooni naatriumhüdroksiidiga: C6H5OH + NaOH > C6H5ONa + H2O Vahel arvatakse fenoolide klassi ka ühendid, milles OHrühm
ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest. Miks? Kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Süsivesikute olemasolu korral tekib nende segus -naftooliga(C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ja valame neisse 2 ml erinevate süsivesikute lahust
6. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel (eriti happe osalusel) moodustub pentoosidest heterotsükliline alfehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkinud ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, tulemuseks värvilised produktid. Selivanoffi reaktiiv reageerib kergemini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust mõlemasse lisasin 2 ml Selivanoffi reaktiivi (soolhape, resortsinool, FeCl3) soojendasin reaktsioonisegu 10 minutit keeval veevannil. Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade ? kas tõesti?, kiiremini tekkis see fruktoosi lahuses. Ajasin reaktsioonid märkmete lehel segamini: soojendamisel tekkis fruktoosi lahuses kiiresti produkt lahus muutus punaseks, glükoosi lahuses toimus reaktsioon aeglasemalt ja lahus muutus vaid õrnalt roosakaks. Järeldus: Katsest järeldus, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos, sest fruktoosis
(Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. Töö etapid 1.2.1 Molisch'i test Süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse tulemuse annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale.. Tekkinud kihid reageerivad edasi -naftooliga ja moodustavad lillaka kihi lahuse ja happe piirile. 1.katseklaas 2.katseklaas
suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva 6 mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (α-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch’i test Molisch’i testiga saab määrata nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide esinemist. Väävelhappetoimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad kas furfuraale või 5- hüdroksümetüülfurfuraale. Uuritava lahuse ning happe piirile tekib purpurne kiht, kui produktid reageerivad α-naftooliga. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ja valame neisse 2 ml erinevate süsivesikute lahust
monoosid ja taandavad vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reakstsioon Pentoosidest moodustub kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoonidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Furfuraalid reageerivad polükondenseerivad mitmealuselistega fenoolidega, andes värvilisi produkte, mis efektiivsed suhkrute kvantitatiivsel määramisel. Sellepärast on kasutusel ka Selvanoff'i reaktiiv, milles soolhape ja kondenseeriva agendina resortsinool e benseen-1,3-diool [C6H4(OH)2] ning katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon kiirem aldoosidega kui ketoonidega ning saaduse värv varieerub punakaspruunis tumepruunini. Töö käik · Valan ühte katseklaasi 1ml fruktoosi ( ketoos) · Teise 1ml glükoosi (aldoos) · Lisan mõlemale lahusele 2ml Selivanoff' i lahust · Loksutan ja kuumutan 4-5 minutit keeval veevannil Fruktoosi lahus värvub kiiremini punaseks, kuna tegu on ketoosiga. Seega on ketoosides
taandava oligosahhariidi laktoosi lahust. Lisasin mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin ning kuumutasin 5min veevannis. Glükoosilahus värvus punakaks ning tekkis punakas vask(I)oksiidi sade, tegemist on taandava monosahhariidiga. Laktoosilahus aga värvi ei muutnud- tegemist on oligosahhariidiga, mis Barfoed' reaktiivi toimel vaske ei taanda. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Võimaldab eristada ketoose ja aldoose, kuna esimesed reageerivad Selivanoff'i reaktiiviga (resortsinool, FeCl3) kiiremini. Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüül- furfuraal, mis omakorda reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte punakaspruunist tume-pruunini. Töö käik: valasin esimesse katseklaasi 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min keeval veevannil. Fruktoosilahus
Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped). Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 2.1. Molisch'i test Teoreetilised alused Molisch'i testi on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad,
Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped). 4. Millised reaktsioonid olid seotud furfuraali ja 5-hüdroksümetüülfurfuraali tekkimisega? Kirjutage nende ühendite struktuurid ja kirjeldage, millest ning mille toimel nad moodustuvad. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. 6 Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes
sügav, kui on kõige sügavam nahaprobleem. Keemilise koorimise raviv efekt oleneb töötlemise sügavusest ja toimeainest. Sõltuvalt naha mõjutamissügavusest jagunevad koorijad pindmisteks, keskmisteks ja sügavateks. Toimesügavusest sõltub ka naha taastumiskiirgus ja võimalikud kõrvalnähud ning tüsistused [4: 11]. Koorimises kasutatakse erinevaid happeid. Kõige levinumad on AHA ehk puuviljahapped (glükool-, piim-, mandli- ja püruuvhape). Rohkelt on kasutusel ka salitsüülhape, resortsinool, retinool, azelaiinhape ja triklooräädikhape (TCA) [27]. Keemilised koorimised on populaarsed, kuna võimaldavad kiiresti ja efektiivselt lahendada erinevaid nahaprobleeme. Happeprotseduurid värskendavad ja niisutava, elustavad ning uuendavad, noorendavad ja pinguldavad nahka. Hoolduse toimel paraneb toodete imendumine ja seega on nende mõju tõhusam. Naha pinnalt eemaldatakse surnud rakud ja naha uuenemine kiireneb, tekib värskem, siledam ja nooruslikum jume
Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped). Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 16 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises
annaabi.ee 
